Obsah (5)

§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-11-10200 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada I.T süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 p 3 järgi ja mõista talle rahaline karistus 45 päevamäära, s. o 273 eurot 15 senti; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 30.-31.08.2011, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks rahaline karistus 39 päevamäära, s.o 236 eurot 73 senti; KarS § 66 lg 1 alusel määrata I.T-le mõistetud rahaline karistus 236,73 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 23 eurot 67 senti kuus; tühistada I.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista I.T-lt sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 39,78 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 I.T-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 110,01 eurot jätta riigi kanda; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 74 (seitsekümmend neli) eurot 18 senti, sh riigi õigusabi tasu 19,18 eurot, maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Matti Reinsalule. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-11-10200“); 3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-10200“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on I.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 3 järgi rahaline karistus 45 päevamäära, so 273.15 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 6.07 eurot); KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.-31.08.2011, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 39 päevamäära, so 236.73 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 23.67 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. I.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema ähvardas 30.08.2011 kella 11.30 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Mustlas Posti tänaval kaupluse Konsum juures parklas, so avalikus kohas, J. N.a (N), A. S.e (S) ja A. S.e (S) juuresolekul relvana kasutatava eseme, so stardipüstoliga, 12-aastast P.S.i sihtides talle näkku ja nõudis oma tuttava elukohta juhatamist. Seejärel käskis ta P.S.il ja tema kaaslastel minna nurga taha, kus sihtis relvana kasutatava esemega, so stardipüstoliga kannatanule kõhtu, misjärel hirmunud kannatanu ja tema kaaslased minema jooksid. I.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 3 järgi avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud relvana kasutatava esemega ähvardades.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 2 Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot, riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 55,01 eurot, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 93,36 eurot. I.T kaitsja Matti Reinsalu on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 74,18 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 74,18 eurot tuleb arvestada advokaat Matti Reinsalule. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 57,53 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 110,01 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 110,01 eurot jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 57,53 eurot.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb I.T-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus 3 Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. I.T on kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.08.2011, seega on I.T viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4