lg 2 p 4 järgi lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav P.J ik : xxx, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: väidetavalt OÜ T , elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld, Harju Maakohtu 18.06.2010 määrusega tõkend muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 25.09.2010 varasem karistatus: 1) Rapla Maakohtu 11.10.1995 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud tingimisi, katseaeg 2 aastat; 2) Rapla Maakohtu 04.06.1997 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat 3 kuud, KrK § 41 alusel liitkaristus vabadusekaotus 3 aastat; 3) Tallinna Linnakohtu 23.02.1999 otsusega KrK § 197 lg 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud. KrK § 40 lg 3 alusel liitkaristus vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud; 4) Rapla Maakohtu 11.10.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi rahaline karistus 80 päevamäära, so 4000 krooni; 5) Tallinna Linnakohtu 14.11.2002 otsusega KrK § 197 lg 1 järgi vangistus 6 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 1 6) Tallinna Linnakohtu 09.01.2003 otsusega
lg 2 p 1 ja 25 lg 2, § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2, § 64 lg 1, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat,
lg 2 alusel 6 vangistus kuud kuulus koheselt ärakandmisele,
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus 1 aasta 6 kuud tingimisi kohaldamata katseaeg 3 aastat; 7) Tallinna Linnakohtu 07.09.2004 otsusega
lg 2 p 4, 5 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat; 8) Harju Maakohtu 30.03.2007 otsusega
järgi vangistus 4 kuud § 73 alusel tingimisi, katseaeg 3 aastat, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud; 9) Harju Maakohtu 22.01.2008 otsusega
p 1 järgi vangistus 1 kuu, § 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud; 10) Harju Maakohtu 20.11.2008 otsusega
järgi vangistus 6 kuud, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 1 aasta, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1aastaks; 11) Harju Maakohtu 28.01.2010 otsusega
Kaitsja Advokaat Arina Liskmann RESOLUTSIOON 1. P.J süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus ning P.J-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva ärakandmist arvestada alates P.J-i vahistamisest kohtumääruse alusel, so alates 25.09.
Kohtuistungil süüdistatav P.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi. Selgitas, et tema võetud rahakotis olid kaks 500 kroonist, natuke väiksemaid kupüüre ja palju münte, kuid 9000 krooni ei olnud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Samas ei tunnista süüdistatav, et ta oleks varastanud 9000 krooni, vaid kõige rohkem 1050 krooni ning kuivõrd vastupidist ei ole tõendatud, tuleb kõrvaldamata kahtlus arvestada süüdistatava kasuks. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.02.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga kohaselt vaadeldavatel piltidel oli näha sündmuskoht Olympic Casino mängusaalis aadressil Mahtra 1 Tallinn, kus ajavahemikul 11.02.2010.a kella 01:56 kuni 11.02.2010.a kella 01:59 varastati rahakott koos raha, sularahatšekkide ja dokumentidega, millega tekitati varalist kahju summas 9 200 krooni. 11.02.2010.a kell 01:57:49 pani KP oma rahakotti parema käega mänguautomaadi alusele, kelle kõrval istus P.J. (foto nrl, 2) 11.02.2010.a kell 01:58:20 KP kõrval istunud P.J võttis rahakoti, (foto nr2) 11.02.2010.a kell 01:58:21 oli näha kuidas P.J liikus rahakotti vasakus käes hoides minema (foto nr3). (t/l 2-4) 14.02.2010 ja 18.02.2010 koostatud kannatanu KP ülekuulamise protokollidest nähtuvalt 10.02.2010.a tutvus ühe isikuga, ostis temale ja endale hamburgeri McDonaldsist ja sisenesid koos Olympic Casinosse aadressil Mahtra 1, Tallinn, umbes kella ühe paiku 11.02.2010.a. Kannatanu oli enne seda ohtralt alkoholi tarvitanud. Mäletab, et kui sättis ennast mänguautomaadi taha mängima, siis kukkus nimetatud isik koos tooliga ümber. Aitas vist veel tal riideid ja tooli tagasi tõsta. Oma rahakoti pani mänguautomaadi sahtli vasakusse nurka. Pärast seda nimetatud isikut ta vist enam ei näinud. Käis vahepeal mänguautomaadi juurest ära ja tagasi tulles avastas rahakoti varguse. Tsiviilhagi soovib esitada 9200 krooni ulatuses. Sularahatšekid, olid tavalised kviitungid, mida oleks saanud 3 firma LPOÜ kuludesse kanda. Ta on firma LPOÜ omanik. Tsiviilhagi nende osas esitada ei soovi. (t/l 7-9, 10-12) 18.02.2010 koostatud hagiavaldusest nähtuvalt esitab KP seoses 11.02.2010 toimunud rahakoti vargusega tsiviilhagi summas 9200 krooni. (t/l 13-14) 26.02.2010 koostatud kahtlustatava P.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta oma süüd osaliselt. Nimelt varastas pruuni värvi nahast rahakoti, mille sees oli sularaha 1050 krooni, juhiload Kristjani nimele, 2 pangakaarti ja veel mingid kaardid. On seda paksemat ja temast pikemat isikut, kutsus teda paksuks, varem sageli kohanud Koplis Olympic kasiinos Maleva peatuses, ta elas varem Randla tänaval. 10.02.2010.a oli Kleopatra kasiinos Priisle tänaval, kus mängis juba paks. Seal ta jõi 3 õlut. Koos läksid hiljem taksoga Mahtra Olympicusse, enne seda sõid McDonaldsis burgerit. Mahtra Olympicus pani paks masinasse 500 krooni ja hakkasid vaheldumisi lööma. On Olympic Casino klient. Mingit riiete või enda kukkumist ta ei mäleta. Võttis rahakoti ja läks kohe õue, edasi sõitis taksoga kesklinna ja läks sõpradele külla. Paks ei näinud kindlasti, kui ta tema rahakoti võttis, muidu ta oleks talle järgi tulnud. Kahetseb, et on selle kuriteo toime pannud. (t/l 18-20) 05.03.2010 koostatud politseivaneminspektor Indrek Olmaru ettekandest nähtuvalt teatas kannatanu KP, et ta ei saa temale 11.02.2010 tekitatud kahju suurust 9200 krooni ulatuses tõendada, sest kasiinod nii väikseid võite ei registreeri, kuid tema jääb tsiviilhagis esitatud summale 9200 krooni siiski kindlaks. (t/l 33) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava P.J-i osaliselt süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu KP ütlusi, hagiavaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, fotosid videosalvestusest, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kuriteo toimepanemise ja varalise kahju tekitamise faktis. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.J-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varguse toimepanemise eest karistatud ning see karistus ei olnud menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks kustunud, mistõttu oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest. Seega oli P.J
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 11.02.2010 kella 01.58 paiku Tallinna linnas Mahtra tn 1 asuvas Olympic Casino mängusaalis võttis P.J ära KP rahakoti väärtusega 200 krooni koos selle sees olnud sularaha 9000 krooniga ning kahe LPOÜ SEB pangakaardi ja Sampo panga deebetkaardiga KP nimele. Süüdistatav on nii kohtueelsel menetlusel kui ka kohtulikul menetlusel selgitanud, et rahakotis võis olla kõige rohkem 1050 krooni, millist summat ta tunnistab. Kannatanu on kohtueelsel menetlusel selgitanud, et tema rahakotis oli 9000 krooni. Samas on kriminaaltoimikus politseiametniku ettekanne, mille kohaselt ei saa kannatanu summa suurust tõendada, sest kasiinos nii väikeseid summasid võiduna ei fikseerita. Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud ning seetõttu ei olnud võimalik ka kuulata kannatanu sõnavõttu. Samas ei nähtu kohtueelsel menetlusel kannatanu ütlustest, mis hetkel oli tema rahakotis 9000 krooni, so enne esimesse kasiinosse minekut või vahetult enne varguse toimepanemist. Kannatanu ei ole kordagi öelnud seda, et ta oleks kasiinos midagi võitnud, mistõttu politseiametniku koostatud ettekandes sisalduv informatsioon kannatanu selgituste kohta jääb arusaamatuks. Vaid süüdistatav on väitnud kasiinovõidu väljavõtmist, kuid see toimus väidetavalt varguse ajal ning võidusummat ei olnud seega veel kätte saadud. Peale selle nähtub kannatanu ütlustest, et ta oli alkoholi tarvitanud, mänginud kahes kasiinos, sõitnud taksoga ning käinud vahepeal söömas koos süüdistatavaga. Nende kulutuste kohta ei ole kannatanu midagi märkinud. Seega ei ole kannatanu ütlused varalise kahju suuruse kohta millegagi kinnitust leidnud ja tekitavad kohtus kahtlusi selle summa suuruse kohta. Seevastu on süüdistatav selgitanud, et ta võttis rahakotist 1050 krooni ringis ja seda väidet ei ole samuti millegagi ümber lükatud. Kuivõrd kohtuliku uurimise käigus on tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb 4 kõrvaldamata kahtlused arvestada süüdistatava kasuks ning asuda seisukohale, et süüdistatav varastas sularaha 1050 krooni. Lisaks sellele võttis süüdistatav ära kannatanu rahakoti väärtusega 200 krooni ja puuduvad andmed selle kohta, et kannatanu oleks rahakotti tagasi saanud. Sellest teeb kohus järelduse, et kannatanule tekitati varaline kahju 1250 krooni. Seega on tegemist varalise kahjuga, mis ületab 1000 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, so
Kohtueelsel menetlusel on KP esitanud tsiviilhagi 9200 krooni nõudes, milline sisaldab endas temalt varastatud rahakoti ja seal see olnud sularaha väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva rahakoti varastas P.J , kes seda on ka ise tunnistanud ning kohus loeb tõendatuks varalise kahju tekkimise 1250 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kohtuliku menetlusega tõendatud ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.J-i poolt toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1250 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb välja mõista P.J-ilt KP kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale
lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistatav märkinud, et tal on alaline sissetulek. Samas on ilmnenud, et süüdistataval on rahaliste raskuste tõttu senini tasumata rahaline karistus ning kriminaaltoimiku andmetel on tal ka muid rahalisi kohustusi riigi ees seoses menetluskulude ja trahvidega. Süüdistatav väitis küll kohtuistungil, et tema sissetulekuks on 17 000 kuni 18 000 krooni kuus, kuid Maksu- ja Tolliametil sellised andmed puuduvad. Ka süüdistatav selgitas, et ta ei saa palka ametlikult. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava väited sissetuleku olemasolu kohta ei ole kontrollitavad ning neid ütlusi ei saa seetõttu ka karistuse liigi valikul arvestada, eriti olukorras, kus süüdistatavat süüdistatakse varavastase kuriteo toimepanemises ja tal on täitmata rahalised kohustused. Seetõttu leiab kohus, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, samuti kannatanule tekitatud varalisest kahjust. Süüdistatavat süüdistatakse ühe varguse toimepanemises, millega tekitatud varaline kahju ei olnud oluline. Seetõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid ja süüdistatav on kohtuistungil ja kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust. Kohus suhtub sellesse kahetsusavaldusse mõningase kriitikaga, kuid peab võimalikuks seda kahetsust siiski karistust 5 kergendava asjaoluna arvestada. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, sealhulgas korduvalt ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatava suhtes on korduvalt jäetud vangistus tingimisi kohaldamata ja korduvalt on tema suhtes kohaldamata jäetud karistus täitmisele pööratud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Samuti on asendatud vangistust üldkasuliku tööga ning lõpuks on teda säästes karistatud teda ka rahalise karistusega, mis on senini tasumata. Pärast viimase otsuse kuulutamist pani süüdistatav kahe nädala möödudes toime uue tahtliku varavastase kuriteo. Kohtus leiab, et taolised andmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja käitumiskontrolli ajal käituks ta kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on viimaste aastate jooksul suutnud ilmekalt tõestada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.