4-10-2656/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2010.a Talinnas Väärteoasja number 4-10-2656 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi N.T (isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx) väärteoasi ÜTS § 541 järgi; Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 01.06.2010.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 10024560; Kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmine, kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus määras:
2. Jätta N.T taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 01.06.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10024560 rahuldamata.
3. Jätta N.T kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 01.06.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10024560 läbi vaatamata.
4. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud N.T esitas 17.08.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Riina Helenurme poolt 01.06.2010.a. väärteoasjas nr 10024560 tehtud otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ÜTS § 541 alusel rahatrahviga summas 600 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, st. kaebaja palub ära muuta kõik talle saadetud trahvisanktsioonid, kuna tema peab end kannatanuks. Samuti palub kaebuse tähtaja pikendamist, kuna peale protokolli koostamist ootas kutset ülekuulamisele. Kutset ta ei saanud, samuti mitte otsust. Arvas, et asi on lõpetatud. Ajavahemikul 26.07.2010 kuni 08.08.2010 viibis Eestist väljas. Tagasi tulles leidis postkastist kaks kirja kohtutäitur Priit Lantinilt. Kaebuse esitamise aeg on veninud, kuna teda jooksutati täitebüroo ja munitsipaalpolitsei vahel. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt väärteoasjas nr 10024560, 02.05.2010.a., on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 02.06.2010.a. Samuti on protokollil ära märgitud lahendi kättesaamise koha aadress ning kontori lahtiolekuajad. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja keeldunud allkirja andmisest selle kohta, et ta on tutvunud väärteoprotokolliga. N.T-le on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi, kuid ka selle kohta on menetlusalune isik keeldunud allkirja andmast, menetlusalusele isikule on tema suhtes koostatud väärteoprotokolli koopia kätte antud. Ühtlasi märgib kohus, et samuti on menetlusalune isik keeldunud kohapeal ütluste andmisest. Nähtuvalt TU poolt 02.05.2010.a. tunnistajana antud ütlustest toimetati menetlusalune isik isiku tuvastamiseks Kesklinna politseiosakonda. Tuvastatud isikuks osutus N.T. Seega oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus tutvumast väärteoprotokolliga ning sellele allkirja andmisest, on menetlusaluse isiku vaba valik. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et N.T pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 17.06.2010.a. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 17.08.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval 2 põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). N.T niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatavad kaebaja poolt kaebuses esitatud väited otsuse mitte kättesaamise ja Eestist eemalviibimise kohta. Kaebaja poolseid kaebuses toodud väiteid, et „et tema ei ole saanud otsust ja, et tema viibis ajavahemikul 26.07.2010.a. kuni 08.08.2010.a. Eestist väljas“ piisavateks põhjusteks, millised oleksid aluseks kohtule esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et N.T ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 3