1-07-10243/6

Kriminaalasi nr 1-07-10243 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30.septembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-10243 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 30.09.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla esitatud materjalid D.V elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.V, isikukood XXX Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta D.V elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista D.V-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: -300 krooni kaitsjatasu D.V tasuda väljamõistetud kaitsjatasu kulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „D.V, 1-07-10243, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 19.08.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.V elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.08.2007 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörati Viru Maakohtu 30.04.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust reaalsele täitmisele. KarS § 65 lg 2 mõisteti liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel- 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 18.01.2008 ja lõpp 17.03.
2. Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 16.08.
3. Kinnipidamisasutuses D.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama naise ja lapse juurde aadressil XXX. Enne vangistust töötas firmas Genovique Spesialties (endine AS Velsicol Eesti) , vabanemisel on firma valmis teda tööle tagasi võtma. Vabaduses omas isik igakuist ametlikku sissetulekut. Isikut on 2 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Katseajal pani toime uue kuriteo. Karistust kandes on teda kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vangla ei toeta D.V ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta kinnipeetava D.V ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja vastab Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra määruse nr 15 § 4 lg 2,3 tingimustele. D.V eelnevast käitumisest ning käitumisest vangistuses ei ole näha soovi muuta oma elustiili: eiras kohtu poolt pandud nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo, Vangistuse jooksul on 3 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.V ei suuda järgida nõudmisi, mis toob kaasa elektrooniline järelevalve ja ennetähtaegne vabastamine. D.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise järelvalve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelvalve alla ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.V isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Isikut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 10-14) on näha, et varem on isikut karistatud varavasteste ja narkootikumidega seotud kuritegude eest vastavalt rahatrahvi ja tingimisi karistusega. Viimase teise astme liikluskuriteo pani toime kehtiva katseaja jooksul. Eeltoodust nähtub, et mõistetud leebed karistused D.V puhul eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei olnud. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kohus leiab, et D.V poolt toimepandud kuritegude asjaolud, temalt tulenevad uute kuritegude toimepanemise riskid kaaluvad üle tema võimalused vabaduses, nimelt elu- ja töökoha omamine ja pereliikmete toetuse, kusjuures isik töötas ning lähedaste isikute toetus oli alati olemas. Samas ka haige laps ei takistanud D.V uusi süütegusid toime panemast. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu D.V vabastamata temale Viru Maakohtu 24.08.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 3