järgi Kriminaalasi Süüdistatav Käskmenetluses E.E isikukood: xxx kodakondsus: X haridus: X emakeel: X elukoht: X perekonnaseis: X ülalpeetavad: X töökoht, õppeasutus: X karistatus: kriminaalkorras karistatud: 1) 21.04.2005.a Valga Maakohtu poolt
alusel;
alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 k katseaeg 1 a 6k ; 2) 04.01.2006 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
lg 1 alusel mõisteti rahaline karistus 100 päevamäär 5000 EEK; 3) 14.11.2008 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
alusel mõisteti vangistus 3 k; Lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 4k,
lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 240 tundi tähtajaga 1 aasta ( üldkasuliku töö tunnid on teostatud) tõkend: alates 25.06.2009.a on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kaitsja adv. Neeme Leok /määratud korras/ RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada O. D. § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ühesaja
Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, O. D.
järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 5000 krooni. E.E süüdistatakse selles, et tema, ööl vastu 19.06.2009.a X linnas X X-X V. M. korteris ühise alkoholi tarbimise käigus tungis kallale M. R. , keda lõi korduvalt rusikatega näo piirkonda ja ühe korra jalaga kõhtu, millega tekitas kannatanule kehavigastusi. Teise inimese löömisega ja talle valu tekitamisega pani O. D.
Süüdistatava süü ja muud iseloomustavad andmed: Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud O. D. puuduvad. Prokuröri poolt esitatud tõendite loetelu - kannatanu M. R. ; - patsiendikaart R063297 19.06.2009; - isiku läbivaatuse protokoll; - äratundmiseks esitamise protokoll; - tunnistaja T. T. ; - tunnistaja V. M. ; - kahtlustatava O. D. ; Asitõendite ja salvestite loetelu ja nende asukoht: Asitõend: p u u d u v a d Andmed tsiviilhagist: Tsiviilhagi visiiditasu summas 50.-krooni (tl.8) Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: Puuduvad Menetluskulud: kriminaaltoimiku paljundustasu 7.- krooni. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra osas : Prokurör taotleb : süüdi mõista O. D. § 121 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o.5000.- krooni. Rahalise karistuse täitmatajätmisel asendab kohus selle kohtutäituri ettekande alusel vangistusega. Välja mõista 50.- krooni M. R. . 3 Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525.- krooni ja menetluskulu kaitsjatasu. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O. D. tegu vastab
Kohus tuvastas O. D. käitumise. Kohus ei tuvastanud O. D. välistavaid asjaolusid ning E.E tuleb
Süüdistatav O. D. tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase O. D. kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. O. D. toime teise inimese löömise ja talle valu tekitamise, s.o rikkumise
Kohus leiab, et E.E-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna O. D. sissetulekut ning tal on ülalpidamisel 3 alaealist last. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja O. D. suurust, tuleb E.E
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 5 000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Kaitsja kohtueelses menetluses osaluse eest on kaitsjatasu summas 960 krooni. Seoses O. D. jääb see menetluskulu O. D. . Kaitsja on taotlenud E.E-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Asja materjalidest nähtuvalt on O. D. 3 alaealist last ning kohus seetõttu vähendab väljamõistetavat menetluskulu – kaitsjatasu summa suurust ½ võrra. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt E.E-lt, mõistetakse välja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses pooles ulatuses s.o summas 480 krooni riigituludesse. 4 E.E-lt kuulub riigi tuludesse väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Aivar Pellja Kohtunik 27.10.2009.a 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.