Obsah (4)

§ 257§ 69§ 75§ 74

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-15934 (kohtueelses menet

§ 257

järgi advokaat Endel Tomson Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja ei oma B.V (isikukood xxx; elukoht xxx x-x xxx xxxx xxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 257

järgi advokaat Endel Tomson Anti Anvelt (isikukood 38103316011; elukoht xxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxx xxxx xxxxxxx ; ilma kindla töökohata,; omab kriminaalkaristatust)

§ 257

järgi advokaat Anu Rannaveski RESOB.V Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada M.K süüdi karistusseadustiku (

) § 257 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 69

alusel asendada M.K-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. detsember 2010; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.K

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-xx xxx xxxx xxxxxxxxxx ; 1.2 tunnistada B.V süüdi

§ 257

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud;

§ 69

alusel asendada B.V-le mõistetud vangistus 4 kuud üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. juuni 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.V

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx x-x xxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 1.3 tunnistada Anti Anvelt süüdi

§ 257

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Anti Anveltile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Anti Anvelt ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Anti Anveltile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxx . Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 M.K-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni, riigi õigusabi tasu 920 (üheksasada kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 (viisteist) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 460 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.2 B.V-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni, riigi õigusabi tasu 920 (üheksasada kakskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 (viisteist) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 460 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.3 Anti Anveltilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 (viisteist) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7 500 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2009 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 700 (seitsesada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni, Anu Rannaveskile 120 (ükssada kakskümmend) krooni; 2.3 tühistada M.K-le, B.V-le ja Anti Anveltile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-15934“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 2 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.K, B.V ja Anti Anvelt toime pannud kuriteona omavoli

§ 257

järgi, mis seisnes selles et nemad, isikute grupis koos nõudsid 3.oktoobril 2008 kella 20 paiku Viljandi maakonnas Kõo vallas xx x-x asuvas korteris Mairo Kaseorult 200 krooni suuruse võla tasumist ebaseaduslikus korras, lüües teda korduvalt rusikaga ja jalaga näkku ning kehasse, tekitades kannatanule füüsilist valu. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) M.K

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 69

alusel asendada karistus 4 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 240 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.K

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx xx-xx xxx xxx xxxxxxxxxxxx ; 2) B.V

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud;

§ 69

alusel asendada karistus 4 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 240 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada B.V

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx x-x xxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; 3) Anti Anvelt

§ 257

järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Anti Anveltile katseaeg 2 aastat koos allutamisega

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxx

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja 3 menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 257

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava M.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava M.K kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava B.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava B.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 90 krooni. Süüdistatava Anti Anvelti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava Anti Anvelti kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 45 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) M.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 920 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 krooni riigi kasuks; 4 2) B.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 920 (840 + 90) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 krooni riigi kasuks; 3) Anti Anveltilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
4. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5