Obsah (5)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-09-12926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-12926 (09230112038, 09230114294) Kohtunik Märt Toming K

§ 238lg 2 järgi vangistus 1 aasta 4 kuud, Kar

S § 68 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 3 kuud 21 päeva.;

1. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.04.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud;
2. Harju Maakohtu 10.09.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva;
3. Harju Maakohtu 04.06.2009 otsusega KarS § 199 lg 1 2 p 5, 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 7 kuud,

§ 238

lg 2 alusel vangistus 4 kuud ja 20 päeva; 10.07.2009 vabanes pärast karistuse kandmist. Väärteokorras karistatud korduvalt Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe/ Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. I.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada I.T-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2009 kuni 27.07.2009 ja 30.08.2009 kuni 31.08.2009 so 5 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva.
2. I.T suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. I.T-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1430 (üks tuhat nelisada kolmkümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.T, 1-09-12926, kaitsjatasu“. 6. I.T-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.T, 1-09-12926, sundraha“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Sportland Eesti AS esindaja AA´i esitatud tsiviilhagi 1499 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista I.T-lt Sportland Eesti AS-i kasuks 1499 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) krooni.
3. Asitõend: CD-plaat turvakaamera salvestusega, mis on liidetud kriminaalasja juurde, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 19.11.

1. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 20.11.
2. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I.T süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem karistatud varavastaste süütegude eest, uuesti 25.07.2009 kella 19.15 ajal kaupluses „Esprit” aadressil: Tallinn, Lootsi 7, võttis võõra vallasasja, so „№rde Esprit” AS-le kuuluva naiste seeliku hinnaga 1095 2 krooni, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Seega I.T vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Samuti I.T süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 6-l korral, viimased olid Harju Maakohtu otsused 10.09.2008 ja 04.06.2009 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, taas 28.08.2009 kella 14.25 paiku, viibides Tallinnas Tartu mnt 16b asuvas Sportland Eesti AS-le kuuluvas kaupluses Netosport Centre, võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil treeningjalatsid „Nike” maksumusega 1 499 krooni ning väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Sportland Eesti AS-le summas 1 499 krooni. Seega I.T, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav I.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et on arvel tööhõiveametis, töötab elukaaslase juures, on talle abiks, läks maalri-krohvija kursustele ning läbib rehabilitatsiooni kursust. Sooviks asenduskaristust üldkasuliku tööna. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Episoodis 25.07.2009: 25.07.2009 koostatud Esprit kaupluse avaldusest nähtuvalt 25.07.2009 kell 19:15 peeti kauplusest aadressil Lootsi 7, Tallinn, kinni isik, kes oli läbinud kassad jättes tasumata kauba eest summas 1095 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 2 krim asi nr 09230112038) Tallinna Vangla vabastamisõiendi nr. 2696 kohaselt vabastati I.T karistuse kandmisest 10.07.
3. (t/l 3 krim asi nr 09230112038) 25.07.2009 koostatud tunnistaja TTT ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles tööl №rdea Centrumi turvateenistuses märkas 25.07.2009 kell 19:15 naisterahvast, kes sisenes kauplusesse Esprit. Sealt väljudes peeti ta turvakontrolliks kinni, mille käigus avastati naisterahva kotist tasumata jäetud ja Esprit kauplusele kuuluv seelik. Kinni peetud isik I.T tunnistas varguse toimepanemist. (t/l 4-6 krim asi nr 09230112038) 25.07.2009 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt 25.07.2009 peeti kahtlustatavana kinni I.T, kes 25.07.2009 kell 19:15 võttis kauplusele Esprit kuuluva seeliku ebaseadusliku omastamise eesmärgil. (t/l 8-10 krim asi nr 09230112038) 26.07.2009 koostatud kahtlustatava I.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et 25.07.2009 käis №rdea Centrumis poodides. Esprit kaupluses proovis selga seelikut, märkas, et sellel pole turvaelementi ning pani omale kotti. Peale kauplusest väljumist peeti ta turvatöötajate poolt kinni. Kahetseb tehtut. (t/l 11-13 krim asi nr 09230112038) Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et 2008 aastal I.T tuludeklaratsiooni ei esitanud. (t/l 15 krim asi nr 09230112038) 3 Episoodis 28.08.2009: 30.08.2009 koostatud Sportland Eesti AS-i avalduse kohaselt 28.08.2009 kella 14:25 paiku leidis aset Netosport Centre´s vargus. Naisterahvas lühikeste juustega, heledas dressipluusis ja õlal suur kott lahkus poest jättes tasumata Nike treeningjalatsite eest. (t/l 2 krim asi nr 09230114294) 30.08.2009 koostatud tunnistaja KT´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.08.2009 kella 14:15 ajal Netosport Centre kaupluses naisterahvas lühikeste juustega, heledas dressipluusis ja õlal suur kott lahkus poest jättes tasumata Nike treeningjalatsite eest summas 1499 krooni. Sellest on kauplusel säilinud videosalvestus. 30.08.2009 tunnistaja nägi sama naisterahvas poes, pidas ta kinni ja andis üle politseile. 28.08.2009 pääses varguse sooritanud naisterahvas minema. Kaup on kauplusele tagastamata. (t/l 3-4 krim asi nr 09230114294) 30.08.2009 koostatud kahtlustatava I.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 28.08.2009 läks ta Tallinnas, Stockmanni vastas asuvasse Netosport kauplusesse eesmärgiga endale ja lapsele jalatseid vaadata. Nägi, et üks paar spordijalatseid oli ilma turvaelemendita. Seejärel tekkis tal mõte need varastada ja pani jalatsid omale kotti. Spordijalatsid andis ta hiljem ühele naisterahvale võlakatteks. Naisterahva nime ta avalikustada ei soovi. 30.08.2009 läks taas Netosport kauplusesse eesmärgiga oma lapsele jalatseid vaadata. Ta valis lapsele jalatsid välja ning tahtis oma mehelt raha küsima minna. Kuid lahkudes poest jooksis talle järele müüja. Ta peeti kinni ja kutsuti kohale politsei. (t/l 8-9 krim asi nr 09230114294) Väljatrükk 10.09.2008 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt I.T-le karistusena KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistus 2 kuud 20 päeva. (t/l 17-18 krim asi nr 09230114294) Väljatrükk 04.06.2009 Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt I.T-le mõisteti karistusena KarS § 199 lg 2 p 5, 9 -25 lg 2 järgi 7 kuud vangistust,

§ 238lg 2- 4 kuud ja 20 päeva; 10.07.2009 vabanes pärast karistuse kandmist.

(t/l 19-20 krim asi nr 09230114294) 03.09.2009 koostatud kannatanu esindaja AA ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.08.2009 kella 14:15 ajal Netosport Centre kaupluses naisterahvas lühikeste juustega, heledas dressipluusis ja õlal suur kott lahkus poest jättes tasumata Nike treeningjalatsite eest summas 1499 krooni. Sportland Eesti AS esitab tsiviilhagi summas 1499 krooni. (t/l 2830 krim asi nr 09230114294) 03.09.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestus CD- plaadil. Turvakaamera videosalvestusest nähtuvalt 28.08.2009 kell 14:21:46 sisenes kaupluse müügisaali naisterahvas (lühikesed juuksed, hele jope, tumedad püksis, õlal suur kott), kes vaatas spordijalatseid, seejärel vaatas ringi, eemaldas midagi spordijalatsitelt ning kükitas. Käeliigutuses oli näha, et ta peitis midagi oma õlakotti. Peale seda tõusis püsti, käes tal midagi ei olnud, võttis teise spordijalatsi ning pani selle omale kotti. Kell 14.24 lahkus naisterahvas poest spordijalatsite eest maksmata. (t/l 32-43 krim asi nr 09230114294) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.T süüd tunnistavaid ütlusi, Esprit ja Netosport kaupluse avaldusi, kannatanu Sportland Eesti OÜ esindaja AA ütlusi, tunnistaja TTT ja KT ütlusi, vabastamisõiendit, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, Harju Maakohtu otsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.T käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I.T temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude 4 toimepanemise eest, sealhulgas ka 2009 aastal. Seega oli I.T KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.07.2009.a. kell 19.15 ajal kaupluses „Esprit” aadressil: Tallinn, Lootsi 7, võttis võõra vallasasja: „№rde Esprit” AS-le kuuluva naiste seeliku, maksumusega 1095 krooni, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuid turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Sellele järgnevalt 28.08.2009 kella 14.25 paiku, viibides Tallinnas Tartu mnt 16b asuvas Sportland Eesti AS-le kuuluvas kaupluses Netosport Centre, I.T võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil treeningjalatsid „Nike” maksumusega 1 499 krooni ning väljus kauplusest, jättes kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju Sportland Eesti AS-le summas 1 499 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Sportland Eesti OÜ esindaja AA esitanud tsiviilhagi 1499 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud asjade väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et Sportland Eesti OÜ-le kuuluvad spordijalatsid varastas I.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava I.T poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 1499 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista I.T-lt Sportland Eesti OÜ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava avaldatud kahetsust ei loe kohus tõsiseltvõetavana ega siirana, kuivõrd süüdistatava käitumine varavastaste süütegude süstemaatilisel toimepanemisel näitab ilmselgelt kahetsuse puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 6 korda ja kõik karistused on mõistetud varguste toimepanemise eest ning viimase karistuse kandmisest vabanes ta 10.07.2009. Uue kuriteo toimepanemiselt tabati ta juba 15 päeva pärast ning seejärel kuu aja möödudes. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatava suhtes on ka mõistetud vangistus varem jäetud tingimisi kohaldamata, kuid see on hiljem ikkagi täitmisele pööratud. Süüdistatavat on korduvalt karistatud ka erinevate väärtegude toimepanemise eest ning sealhulgas ka NPALS § 151 ettenähtud väärtegude eest ning viimane kord tabati ta sellise väärteo toimepanemise tõttu juba 15.07.2009, so viis päeva pärast eelmise karistuse 5 kandmiselt vabanemist. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Selline asjaolu aga välistab kohtu arvates ka üldkasuliku töö kohaldamise asenduskaristusena. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav pani toime kaks vargust, millistest ühe viis ta lõpule ja tekitas kannatanule varalist kahju. Seetõttu peab kohus küll süü suurust arvestades võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid ei pea võimalikuks määrata karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Märt Toming kohtunik 6