31

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 20.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-15279 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Z.M sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.05.2009 ja lõpp 15.11.2010 Jätta Z.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus ja määrata tema poolt Z.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. kohtumenetlus 250 krooni, käibemaks 50 krooni). Välja mõista Z.M-ilt õigusabikulud 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Z.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.11.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.5, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta alates 16.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav ei ole Viru Vanglas läbinud sotsiaalprogramme. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue kuriteo sooritamise risk madal seoses elukohaga, kuna kavatseb elama asuda elukaaslasele kuuluvasse 4-toalisesse kõigi mugavustega korterisse. Samas on olemas riskid uue kuriteo toimepanemiseks seoses garanteeritud töökoha puudumisega, tasumata haginõuetega, sellega, et suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid (vend ja õde) ja sõltuvusprobleemidega. Kinnipeetav õigustab oma tegusid, konkreetsete plaanide tegemine ja nende täitmine on talle keerukas, ta tunnistab probleeme oma elus, kuid ei seosta neid kuritegudega ja lahendusteni tahab jõuda kiiresti, tegude tagajärgedele mõelda ei taha. Kinnipeetava pikaajalised eesmärgid on selged, kuid kuidas sinnani jõuda, vajab täpsustamist. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuigi ennetähtaegseks vabastamiseks on kinnipeetaval küll olemas toetavad lähisuhted ning elukoht, on kinnipeetav kuue aasta jooksul korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras, millest saab järeldada, et väärtushinnangud on tal välja kujunenud ja need ei ole seaduskuulekad. Riskifaktoriks on alkoholi tarvitamise taasalustamine. Samuti on kooselu kogemus kinnipeetava puhul antud perega lühike ja teada ei ole võimalikku töökohta. Maakohtu istung Kinnipeetav Z.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tema võib küll karistuse lõpuni kanda, kuid abikaasa soovib tema ennetähtaegset vabanemist, et kinnipeetav saaks abikaasat aidata remondi tegemisel. Kinnipeetav kinnitas ka, et on varem katseajal olnud ja selle nõudeid rikkunud. Ka peale vabanemist vangistusest tingimisi enne tähtaega jätkas ta kuritegude toimepanemist. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistust enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Z.M tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda, väärteokorras on karistatud korduvalt. Vangistuses viibimise ajal on teda ühel korral karistatud distsiplinaarkorras. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav oli süüdi mõistetud Narva Linnakohtu 21.12.2004 otsusega ja karistatud vangistusega 11 kuud 29 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Uuesti oli ta süüdi mõistetud Narva Linnakohtu 22.02.2005 otsusega, seega 2 kuud peale eelmist süüdimõistmist, ja Narva Linnakohtu 01.11.2005 otsusega, seega vähem, kui aasta peale tingimisi süüdimõistmist. Samuti nähtub Karistusregistri väljavõttest, et Harju Maakohtu 05.03.2007 määrusega vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 04.05.2009 vahistamismääruse kohaselt pani ta uued kuriteod toime juunis, juulis ja septembris
2. Harju Maakohtu 16.11.2009 otsuse kohaselt pani ta uued järgmised kuriteod toime juulis, augustis, oktoobris 2008 ja aprillis
3. Arvestades eeltoodut ei pea maakohus veenvateks kinnipeetava põhjendusi selle kohta, et inimesed muutuvad ja edaspidi suudab ka käitumiskontrolli nõudeid katseajal täita. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval võimaliku vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uue kuriteo. Kinnipeetava viited sellele, et elukaaslane hakkab teda vabanemise korral üleval pidama, ei ole tõsiselt võetavad ja ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav ei osanud nimetada elukaaslase ühe kuu sissetuleku suurust. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, on elukaaslasel lisaks endale vaja üleval pidada veel kahte alaealist last. Maakohus ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetav vangistust tingimisi enne tähtaega selle tingimusega, et elukaaslasel tuleb laste kõrvalt veel kinnipeetavat üleval pidada. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval on tasumata haginõudeid, nende suurust ei oska kinnipeetav ise nimetada. Kinnipeetava väited, et kõik summad on nõus hüvitama tema isa, on paljasõnalised ja tõendamata. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval mitteseadusekuulekad väärtushinnangud välja kujunenud. Maakohus leiab, et kriminaalse käitumismustri olemasolu suurendab veelgi uute kuritegude toimepanemise riski antud kinnipeetava poolt. Positiivseteks asjaoludeks käesolevas asjas loeb maakohus kindla elukoha olemasolu ka elukaaslase toetuse. Samas on kinnipeetav enda kinnitusel enne vangistust elukaaslase ja viimase lastega koos elanud vaid pool aastat. 3 Arvestades kinnipeetava korduvaid karistatusi, seda, et teda on kaks korda karistatud tingimisi vangistusega, käitumiskontrolli nõuete rikkumisi ja peale ennetähtaegset vangistusest vabanemist kuritegude toimepanemise jätkamist, leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kinnipeetav siiani katseaja nõuetekohase läbimisega hakkama saanud ja maakohtul puudub veendumus, et sel korral on midagi teisti. Vastavalt kinnipeetava taotlusele oli maakohtu istungile kutsutud kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle poolt osutatud õigusabi eest kulud summas 300 krooni tuleb kinnipeetavalt välja mõista. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. Anne PALMISTE Kohtunik 4