KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2010 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-19619 Kohtukoosseis Sekretär Prokurör Süüdis
§ 1043
,
§ 1045lg.1 p. 5 alusel mõista välja K.U-lt kannatanule M.L. 1000(üks tuhat ) krooni kahju hüvituseks. Kr
MS § 180 lg.1 alusel mõista välja K.U-lt riigieelarvesse menetluskuluna kaitsjatasu ja postikulu kokku 1034 (üks tuhat kolmkümmend neli )krooni ja 40 senti. KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel välja mõista K.U-lt sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber
- Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 24.11.2009/ K.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 28.06.2009.a kella 17.00-st kuni 29.06.2009.a kella 07.30-ni tungis ukse lõhkumise teel sisse Tartumaal Tartu vallas Lähte alevis asuvasse M.L. ’ale kuuluvasse XX talu küün-aita, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.L. ’ale kuuluva mootorratta Pannonia väärtusega 10 000.00 krooni. Sellega pani K.U toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega. Tsiviilhagi on esitatud M.L. ’a poolt summas 1 000.00 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.U-le karistuseks KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.U ei pane jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kriminaalmenetluse kulud kohtueelsel menetlusel on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale advokaat Aivar Hint’ile makstud tasu summas 840.00 krooni. Asitõendiks olev mootorratas Pannonia on tagastatud omanikule M.L. ’ale. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 10.02.2010 kohtuistungil riiklik süüdistaja prokurör Katrin Lindpere avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistav K.U tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses, jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. K.U oli nõus M.L. tsiviilhagiga 1000 krooni. Kaitsja Aivar Hint kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et K.U süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava K.U vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad K.U süüdistust. Seega tuleb K.U süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 4,8 järgi ja mõista talle karistus vastavuses kokkuleppega. Tsiviilhagi rahuldada.
§ 1043,§ 1045 lg.
1 p. 5 alusel mõista välja K.U-lt kannatanule M.L. ale 1000 krooni kahju hüvituseks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas. 3 Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 mõistab kohus süüdimõistetult K.U-lt välja riigieelarvesse menetluskuluna sundraha 1,5 minimaalpalka-s.o. 6525 krooni ja KrMS § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna kaitsjatasu ja postikulu kokku 1034.40 krooni. Kohtunik: 4