lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav V.R elukoht: XXXX; isikukood: XXX; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral - Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega
järgi 2 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, väärteokorras karistatud 1-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.11.2009. a RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) päevamäära, s.o 7000 (seitse tuhat) krooni.
alusel määrata, et V.R tuleb rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kahekümnendaks kuupäevaks 700 (seitsesada) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
oktoobri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-11252 iseseisvaks täitmiseks. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel V.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 31 (kolmkümmend üks) krooni ja 40 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu V.R-i süüdistatakse selles, et tema 17.06.2009 kella 18 paiku tungis valdaja H.O. tahte vastaselt sisse Tartus XXX asuvasse korterisse. Sellega pani V.R toime
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.R süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 140 päevamäära ulatuses.
alusel määrata, et rahaline karistus 7000 krooni tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 700 krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. V.R-i ülekuulamise protokolliga (tl 16) on tõendatud, et tema käis 17.06.
Subjektiivsest küljest eeldab
Vastavalt
§-le 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab, või vähemalt möönab seda. V.R teadis, et tal puudub õigus siseneda H.O. korterisse, kuna ta võttis selleks salaja võtmed tema riiete taskust. Kuna V.R ei olnud H.O. nõusolekut XXX eluruumi sisenemiseks, pidi ta teadma, et nimetatud korterisse sisenemine on ebaseaduslik. Seega on V.R kuriteo toime pannud otsese tahtlusega
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud
järgi ja raskendavad asjaolud
Kuigi käesolev kuritegu on toime pandud katseajal, siis arvestades kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on V.R-i puhul saavutatavad rahalise karistusega ja talle tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 140 päevamäära.
lg kohaselt arvutatakse rahalise karistuse päevamäära suurus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või aga olla väiksem kui miinimumpäevamäär 50 krooni. Kuna V.R sissetulekud aastal 2008 puudusid, tuleb rahalise karistuse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär. Eeltoodust tulenevalt on V.R-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 7000 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb V.R võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul 700 krooni suuruste igakuiste maksetena. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 420 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 31.40 krooni (tl 33) ning sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.