lg 2 p 5,7,8,9 § 120 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23 septembri 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.Z ja tema kaitsja Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Kaito Puusepp Süüdistatav Z.Z, ik: xxx, varem karistatud, viibis eelvangistuses 7 päeva, kinni peetud 26.03.2009 Kaitsja Vandeadvokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 23 septembri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-9778 Z.Z süüdistuses
Apellatsioonid jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Z.Z-ile oli esitatud süüdistus
2 p. 5,7,8,9 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 22.01.2008 kuni 26.03.2009 pani süstemaatiliselt, avalikult, vägivalda kasutamata, nii üksinda kui isikute grupis, toime Tallinnas ja Harjumaal, 11 võõra vara vargust. Samuti oli talle esitatud süüdistus
kella 15.30 ajal Tallinnas xxxxxxx x maja ees ähvardas R. S. tapmisega, öeldes talle, et tapab ta ära ning avades nupule vajutusega noa, tegi sellega löögiliigutuse R. S. suunas, mistõttu R. S. oli alust karta Z.Z poolse ähvarduse täideviimist. Samuti Z.Z süüdistatakse selles, et tema 11.10.2008 kella 09.30 paiku Tallinnas XXXXXXX X maja juures ähvardas oma ema G. S. tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt ähvardas temal pea katki lüüa ning ninaluu murda ja G. S. oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Z.Z oli varem tema suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ja naabrit R. S. ähvardanud tapmisega. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Z.Z süüdi
5,7,8,9 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat,
järgi ja karistas vangistusega 10 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 12.01.2008.a., 10.04.11.04.2008.a., 22.11.-23.11.2008.a., 06.12.-07.12.2008.a., kokku 7 päeva. Kandmata karistuseks luges 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas alates viimasest kinnipidamisest – 26.03.2009.a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel A.Žukov ja G.M, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: Süüdistatav Z.Z oma apellatsioonis leiab, et talle määratud karistus on liiga ränk. Teda pole kunagi tingimisi karistusest vabastatud, seetõttu palub kas ta tingimisi karistusest vabastada või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kohaldada
Leiab, et 11 varguseepisoodi eest mõistetud 2 aasta pikkune vangistus pole kooskõlas toimepanduga. Teod pole ühiskonnaohtlikud, kahjud olid väikesed. Karistus pole 2 kooskõlas kohtupraktikaga. Taotleb karistuse kergendamist viisil, et tema lõplikuks karistuseks ei määrataks üle 1 aasta. Ta on varem karistatud 1 korral, tal on kindel elukoht ja toetav perekond. Ta ei nõustu kohtu põhjendustega tema tingimisi karistusest vabastamata jätmise osas. Süüdistatav on kogu menetluse käigus oma tegusid kahetsenud, sellega arvestamata jätmiseks alus puudus. Ei vaidle vastu käitumiskontrollile allutamist kriminaalhooldaja järelvalve all. On teinud tegudest järeldused ja edaspidi ei lähe vastuollu õiguskorraga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant-süüdistatav toetas esitatud apellatsioone. Apellant- kaitsja toetas apellatsioone ja palus nendes esitatud taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu poolt määratud karistus on kooskõlas
Vangistusest tingimisi vabastamiseks või vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad. Kohus on oma põhjenduse ka selles osas esitanud. Palus jätta otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited ei too endaga kaasa mõistetud karistuse osas otsuse tühistamist. Kaitsja poolt on taotletud vangistuse tähtaja lühendamist 1 aasta võrra. Taotluse põhjenduseks on märgitud, et 2 aastane karistus pole kooskõlas süü suuruse ega kohtupraktikaga. Kahjud olid väikesed. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Maakohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel karistust kergendavate ega raskendavate asjaoludega. Kohus on leidnud, et kuigi süüdistatav kohtueelse menetluse käigus on väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, siis maakohtu istungil ta oma kahetsust ei väljendanud. Selline kohtu järeldus on kooskõlas kriminaalasja materjalidega, kuna süüdistatav on maakohtu istungil ennast süüdi tunnistanud ja taotlenud vaid enda vabastamist/ 3 kd t.lk. 294-295/. Maakohus on põhistanud karistust kergendava asjaolu mittearvestamist ka süüdlase poolt varguste süstemaatilise toimepanemisega, mis seab kahtluse alla kahetsuse siiruse. Kohtukolleegium leiab, et sellist kohtuistungil tekkinud veendumust apellatsioonis esitatu kahtluse alla ei sea. Eksitav on kaitsja väide et kohtul puudus seaduslik alus sellise kergendava asjaoluga mitte arvestada. Kohtukolleegium leiab, et iseenesest ei välista samaliigiliste kuritegude korduvus puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asja, kuid selline kahetsus peab olema tõepoolest siiras ja peab olema kontrollitav. Kohtul on õigus mitte arvestada ülalnimetatud karistust kergendava asjaoluga, kuid ta peab sellise asjaolu mittearvestamist põhistama. Antud juhul on kohus seda teinud 3 piisava selgusega, seda enam, et maakohtu istungil süüdistatav oma puhtsüdamlikku kahetsust ei väljendanudki. Teistele
ettenähtud karistust kergendavatele asjaoludele, millised jäid maakohtu poolt ebaseaduslikult arvestamata, apellatsioonis viiteid tehtud ei ole. Maakohtule on teada olnud vargustega toimepandud kahjude ulatused ning asjaolu, et tekitatud kahju ei olnud suur, ei anna iseenesest alust tuvastada, et mõistetud 2 aastane karistus oleks ebaseaduslik. Maakohus on 11 varavastase kuriteo toimepanemise eest karistanud süüdlast alla sanktsioonis ettenähtud keskmist määra. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus vastab süü suurusele ning vastupidiseks järelduseks esitatud apellatsioonid alust ei anna. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka süüdlase isikuga. Süüdistatav on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole tegemist esmakordselt süüdimõistmisega ega ole tegemist isikuga, kellel oleks olnud varem laitmatu eluviis. Kohtul tuleb karistuse kohaldamisel arvestada võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, seetõttu oli süüdlase isiku käitumist arvestades alus temale mõista vangistus mis kohtu põhistatud veendumuse kohaselt peab olema sanktsiooni keskmisest määrast lühem. Ringkonnakohus leiab, et selline järeldus on kooskõlas karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisega ning apellatsioonis väidetu, et süüdistataval on elukoht ja toetav perekond ei tingi temale mõistetud tähtajalise karistuse lühendamist. Apellatsioonides on taotletud
sätete kohaldamist ehk süüdlase tingimisi karistusest vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline taotlus rahuldamisele ei kuulu. Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Riigikohus on korduvalt väljendanud otsustes seisukohta, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega/ Riigikohtu otsused nr 3-1-1-14-02, 3-1-1-79-03/. Kohtukolleegium leiab, et Z.Z ei ole isikuks, kelle suhtes saab kohaldada tingimisi karistusest vabastamist. Vaatamata asjaolule et tema poolt toimepandud kuriteod oma raskusastmelt kuuluvad teise astme kuritegude hulka on välistatud tema tingimisi vabastamine seoses vabaduses viibides õigusvastaste tegude toimepanemise jätkamisega. Asja materjalidega on tuvastatav, et eelmise karistuse kandmisest on Z.Z tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seega on ainetu süüdistatava poolt apellatsioonis väidetu, et teda pole kunagi tingimisi karistusest vabastatud. Vastavalt toimiku materjalidele on Harju Maakohus 11.12.2006 määrusega pööranud kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldaja ettekande alusel uuesti täitmisele kuna süüdistatav ei täitnud kohustusi ning jätkas narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtukolleegium leiab, et Z.Z puhul on alust tulla järeldusele, et sotsiaaltööga pole kuriteo toimepanemisele viinud tegurid kõrvaldatavad, kuritegude toimepanemiste asjaolud ega süüdlase isiku osas pole tuvastatavad mingid erisused, mis annaksid aluse tema tingimisi vabastamiseks, seega puuduvad seaduslikud alused otsuse tühistamiseks temale reaalse vangistuse mõistmise osas. Apellatsioonis on taotletud Z.Z-ile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selline taotlus rahuldamisele ei kuulu. 4 Maakohus on kaalunud vangistuse asendamist ja on tulnud järeldusel, et Z.Z ei ole isikuks, kelle suhtes on võimalik kohaldada
Ringkonnakohus sellise järeldusega nõustub. Lisaks maakohtu põhistusele peab kohtukolleegium vajalikuks toonitada, et selleks, et hakata vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on juba rikkunud katseaja nõudeid, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Samuti peavad esinema isikut või tegu iseloomustavad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse tulla järeldusele et reaalne vangistus on ebaotstarbekas. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei esine ühtegi ülalnimetatud asjaolu, mis annaks aluse
kohaldamiseks, samuti pole asja materjalide alusel võimalik tulla järeldusele, et Z.Z on isikuks, kes suudab vabaduses viibides järelevalve all elada õiguskuulekat elu. Sellisele järeldusele annab aluse fakt, et eelmine karistuse kandmisest tingimisi vabastamist süüdistatav ei õigustanud, vaid rikkus katseajal kohustusi ning pani toime õigusrikkumisi. Samuti on karistuse õiendi alusel tuvastatav, et süüdistatav on narkootilisi aineid tarbiv isik, keda on korduvalt selle eest karistatud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei sobi üldkasulik töö karistusena isikule, kellel on sõltuvusprobleeme. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23 septembri 2009 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MALLE PREIMER PAAVO RANDMA 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.