2 p. 4 järgi Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav D.J elukoht: X; isikukood xxx; X karistatus: varem kriminaalkorras 7-l korral karistatud, viimati: Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt 18.10.2007.a
lg 2 p 4,7 –
MS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista D.J
Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja poolt temale mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuu vangistuse – võrra ning mõistes seega D.J-ile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üks
5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga
sätteid arvestades.
alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 12 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 12 kuud vangistust = 360 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 720 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kahekümne nelja
lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal D.J-i järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks. Kui D.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pööratakse
Samuti tuleb määrata D.J katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – D.J suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.J-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas seitse tuhat kaheksasada viiskümmend seitse ( 7857.- ) krooni X kasuks. Menetluskulud: KrMS § 180 lg. 3 , § 175 lg 1 p 4,5,9 ja § 179 lg 1 p alusel välja mõista D.J-ilt menetluskulud 50% ulatuses – • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kolm tuhat kakssada kuukskümmend kaks krooni ja viiskümmend senti • kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest kohtueelsest menetlusest summas nelisada kakssada nelikümmend seitse krooni ja kaheksakümmend senti ( 247.80 ) ning osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest – kaheksasada kümme ( 810.- ) krooni. KrMS § 180 lg. 3 alusel toimiku paljundamise kulu seitse ( 7.- ) krooni jätta täies mahus riigi kanda. Kinnitada advokaadibüroo Valga vandeadvokaadi Otto Preem kaitsjatasuks kriminaalasjas nr. 1-08-13722 süüdistatava D.J esindamise eest üks tuhat kuussada kakskümmend ( 1620.- ) krooni, milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. D.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „D.J, 1-0813722, kaitsjatasu”, „D.J, 1-08-13722, sundraha“. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (23.02.2010.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (23.02.2010.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse D.J-i selles, tema, olles varem toime pannud varguse, 11.detsembril 2007.a kella 18.30 paiku varastas võõra vara omastamise eesmärgil X maakonnas X linnas X kuuluvast kauplusest X 7 komplekti tualettvett väärtusega 588.00 krooni, geeldeodorandi väärtusega 99.00 krooni, neli õhuvärskendajat väärtusega 308.00 krooni, wc puhasti väärtusega 35.90 krooni, kuus šokolaaditahvlit väärtusega 188.40 krooni. D.J tekitas vargusega X varalist kahju summas 1219.30 krooni. … selles ,et tema olles varem toime pannud varguse, 11.detsembril 2007.aastal kella 19.00 paiku varastas võõra vara omastamise eesmärgil X maakonnas X linnas X kuuluvast kauplusest X paari kindaid väärtusega 99.00 krooni, liha üldmaitseaine väärtusega 14.00 krooni, 17 küünelakki väärtusega 290.00 krooni, neli pastapliiatsit väärtusega 59.10 krooni ja ehteid väärtusega 10433.00 krooni. D.J tekitas vargusega X varalist kahju summas 10895.10 krooni. Võõra vara äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt kes on varem toime pannud varguse või omastamise, pani D.J toime
Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : Süüdi mõista D.J
2 p. 4 järgi ja karistada teda 2 kuulise vangistusega. Tulenevalt
Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistus 10 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistus.
alusel asendada 1 aasta vangistus, so 360 päeva vangistust üldkasuliku tööga 720 tundi.
D.J-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tulenevalt
lg.2 p.2 kohustada D.J mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume Välja mõista D.J-ilt kuriteo läbi tekitatud kahju kannatanu X kasuks summas 7857 krooni. Välja mõista D.J-ilt sundraha summas 6525.- krooni. Menetluse käik : D.J on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav D.J ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 23. veebruaril 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav D.J kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist, kuna süüdistataval on 2 pisikest alaealist last, üks neist koguni 4-kuune beebi. Ainsaks sissetulekuks on riiklikud toetused, mis on ettenähtud väikelaste kasvatamise/hooldamise ajaks. Lisaks tuleb hüvitada suur varaline kahju. Prokurör ei vaidle taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja vähendada eelnimetatud motiividel ja juhindudes KrMS § 180 lg. 3 süüdistatavalt väljamõistetavaid menetluskulusid 50 % võrra ning toimiku paljundamisetasu jätta täies mahus riigi kanda. Annemarie Gerassimov Kohtunik 23.02.2010
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.