Kriminaalasi nr. 1-10-185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. jaanuaril 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolek

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas S.G süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 09.01.2010 kella 14.30 paiku viibides Tallinnas Endla 45 asuva ja JYSK Linnen`n Furniture OÜ-le kuuluvas kaupluses Kristiine JYSK võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kolm saunalina maksumusega 149 krooni tükk, kogumaksumusega 447 krooni ja väljus nendega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega pani S.G toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

süstemaatilise varguse katse. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.G seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kaupluse Jysk avaldust 09.01.2010.a. selle kohta, et S.G peeti Tallinnas Endla 45 asuvas kaupluses Jysk kinni, tema juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa summas 447 krooni. Kaup tagastati kauplusele. (tl. 2); Turvafirma ettekannet seoses õigusrikkumise toimepanekuga selle kohta, et S.G peeti kaupluses Jysk kinni, kust varastas 3 saunalina. Kaup tagastati kauplusele. (tl. 4); AM ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 09.01.2010.a., olles tööl Tallinnas Endla 45 asuvas kaupluses Jysk turvatöötajana, pöördusid tema poole kaupluse külastajad, kes näitasid talle 40 aastast meest suusasaabaste, mustade pükste ja heleda jopega, kes oli kotti pannud 3 saunalina. Meesterahvas läbis turvaväravad ja lahkus poest kauba eest maksmata, pidas meesterahva kinni ja turvakontrolli käigus leidis meesterahva kotist 3 saunalina, kaup tagastati kauplusele. (tl. 3); Kahtlustatava S.G ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult ja seletas, et 09.01.2010.a. peale lõunat läks Kristiine Kaubanduskeskuse kauplusesse Jysk, kus nägi saunalinu ja otsustas neid varastada. Kaupluses võttis 3 saunalina ja pani seljakotti. Väljus kauplusest, turvatöötaja pidas teda kinni, saunalinad tagastati kauplusele. (tl. 11-15). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.G süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on S.G käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteona, s.o. võõra vallasasja äravõtmiskatses, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud süstemaatiliselt. S.G on isik, keda varem karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest, püüdes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, karistusest kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on varem korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kohtu poolt karistatud. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 18.11.2009. S.G on väärteokorras korduvalt karistatud KarS § 218 lg 1 ja NPAS § 15-1 järgi rahatrahvidega ning kõik trahvid on tasumata. Tal puudub kindel töökoht. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd aga inkrimineeritav kuritegu jäi katse staadiumisse ning varaline kahju puudub, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jäävana. juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 2565 lg 1 p 2 , § 256-5 lg 2 ; § 311 ja § 313 kohus otsustas Süüdi tunnistada S.G KarS §

§ 25lg 2 järgi karistada vangistusega 5 kuud. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks S.G-le tähtajalise vangistuse 3 kuud ja 10 päeva. Tõkendiks S.G valida vahistamine ja Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata S.G kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda

1. jaanuar 2010.a. Välja mõista S.G-lt tuludesse. 3262 krooni sundraha ja kaitsjatasu summas 1920 krooni riigi Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik