) § 74 22 lg 2 , 74 1 lg 2 järgi, väärteoprotokoll nr AB 1167451 Menetlusalune isik I.Z (isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; FIE) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht
S § 63 lg 1 alusel
) § 20 lg 1 ja pani toime
7419 lg 2, § 74 22 lg 2 ja 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 31.05.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumisest kohtule ei teatanud. Kohtukutse 31.05.2010.a istungile on allkirja vastu saanud kätte menetlusaluse isiku perekonnaliige (ema) 30.04.2010.a. Kohus loeb kutse menetlusalusele isikule kättetoimetatuks V™S § 41 lg 2 alusel. Kohtuistungile ilmumine ei olnud tehtud menetlusalusele isikule kohustuslikuks ja menetlusalust isikut on hoiatatud, et mitteilmumisel istungile võib kohus arutada asja ilma tema osavõtuta. Kohus pidas võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest 15 päeva, menetlusalusel isikul tuleb kanda arest ära hiljemalt 01. juuliks 2010.a elukohajärgses arestimajas. Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 14.03.2010.a väärteoprotokolli AB1167451, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos tõendusliku alkomeetri lugemi väljatrükiga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, 14.03.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja karistusregistri teatise I.Z-i kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et
lg 2, § 74 19 lg 2 ja 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.
lg 2, § 74 22 lg 2 ja § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine I.Z-i käitumises on tõendatud tema kohtuvälises menetluses antud ütlustega, milles ta tunnistas kõigi väärtegude teadlikku toimepanemist, tema ütlusi kinnitavad üheselt ka tõendusliku alkomeetri lugemi väljatrükk, tõendusliku alkomeetri 2 kasutamise protokoll ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Väärteoasjas ei ole vaidlust ning uuritud tõendid ei tekita kohtus kahtlust selles, et 14.03.2010.a toimunud kiiruse mõõtmine ning joobeseisundi tuvastamine toimusid selleks pädevate isikute poolt usaldusväärselt ja mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud. Kuna kõik osundatud väärteokoosseisud on täidetud väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega, on tegemist ideaalkonkurentsiga ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb kõigi nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 järgi on mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Arvestades
lg 2, § 74 19 lg 2 ja 741 lg 2 ette nähtud karistusi on käesoleval juhul raskeimat võimalikku karistust ettenägev säte
S § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest nähtub ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega kohtuistungil on kinnitatud, et menetlusalusele isikule varem erinevas määras määratud rahatrahvidest on suurem osa tasumata ja tasumata trahvide täitmine ei ole ka aegunud. Kuivõrd I.Z 14.03.2010.a tuvastatud alkoholi määr väljahingatud õhus oli
lg 2 ülemmäära lähedases määras, oli tegu äärmiselt ohtlik nii tema enda jaoks kui ka kõigi teiste liikluses osalenud isikute elu, tervist ja vara ohustav. Arvestades kogumis asjaolusid, et menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, et ta on osalenud ka varem liikluses joobeseisundis (
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud tegu 29.12.2009.a), et varasemad kehtivad karistused on kandmata ja et isik pani 14.03.2010.a toime järjekordse, kolme väärteo tunnustele vastava ja üliohtliku tahtliku teo, on kohtu hinnangul vältimatu tema karistamine arestiga. Kuna karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus arvestades toime pandud tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda kohtuvälise menetleja poolt taotletud määras, s.o 15 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti tuleb asuda kandma hiljemalt 01.07.2010.a, määratud tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb I.Z-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.