järgi käskmenetluses Süüdistatav R.D, isikukood: xxxx, EV kodanik, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, kriminaalkorras karistatud: 19.10.1995 LääneViru Maakohus KrK § 139 lg 2 p 1 alusel rahatrahv 900 EEK; 04.08.2000 Lääne-Viru Maakohus KrK § 204 lg 3 alusel 5 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aastase katseajaga; väärteo korras karistatud viimati 2008.a., tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 18.11.2009.a., Kaitsja: van.adv.Kristel Vedro Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.D
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, s.o summas 7350 (seitse tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele osade kaupa kohustades R.D tasuma rahalist karistust alates juulist 2010.a. igakuuliselt vähemalt 735 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30.04.2011.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld R.D suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.D-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.D-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 17.11.2009 kella 15.50 ajal tarvitas R.D oma elukohas xxxx asuva eramu garaažis koos V N alkoholi. R.D ja V.N on juba varasemast ajast tuttavad. R.D tunnistab, et tema jõi viina ja V N jõi viina ja õlut segamini. Garaažis oli R.D auto, sealt lasti muusikat ja aeti sõbralikult juttu ning meenutati vanu aegu. R.D sõnul sai V N äkki kurjaks ja tuli talle kallale ning lõi mitu korda rusikaga näkku. R.D tunnistab, et tema võttis V.N käega ümbert kinni ja lõi talle ühe korra põlvega kehasse ning seejärel rusikaga paar-kolm korda näo piirkonda. V N kukkus löökide tagajärjel garaaži põrandale pikali maha. R.D tunnistab, et ta nägi, et V.N hakkas näost verd jooksma, ta hingas raskelt ja midagi ei rääkinud. R.D käskis oma elukaaslasel H K helistada kiirabisse. H.K tuli ka garaaži vaatama ja kutsus siis kiirabi kohale. V N toimetati haiglasse kooma seisundis, tal tuvastati alkoholi sisaldus veres 4,3 promilli. V.N põhihaiguseks diagnoositi alkohoolne äge intoksikatsioon koomaga, põhihaiguse tüsistusena - psühhootiline häire. Uuringute tulemusena tuvastati ninaluude murd ning pealae lahtine haav. /t.l.21,62/. 17.11.2009 kella 16.39 ajal tuvastati R.D alkoholijoove 0,8 mg/l kohta ja ta toimetati kainenemisele. Joobeseisundis R.D kainenemisele toimetamise protokollis märgitakse, et R.D olid huuled verised /t.l.12/. V N viibis 17.11.2009 kuni 25.11.2009 ravil AS Rakvere Haiglas ning 25.11.2009 suunati ta xxxx osakonda edasisele ravile /t.l.21,62/. II Süüdistuse sisu R.D süüdistatakse selles, et tema 17.11.2009 kella 15.50 paiku oma elukohas xxxx asuva elumaja garaažis ühisel alkoholitarvitamisel isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus lõi V N ühe korra jalaga kehasse ja korduvalt rusikaga näkku, tekitades löömisega V N füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluude murru ja pealae lahtise haava. Seega R.D, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, pani toime
III Prokuröri ettepanek 2 3 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb R.D süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 7350 krooni, milline juhindudes
lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates juulist 2010 igakuuliselt vähemalt 735 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. aprilliks 2011.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus R.D käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava R.D käitumises
sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine.
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava R.D puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 16.juunil 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.