1-10-1868/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1868 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 05 aprill 2010, Tallinn Kriminaalasi Z.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12 veebruari 2010 aasta lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.S Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav Z.S, ik: xxx, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 11.02.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 12 veebruari 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-1868 Z.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Z.S-ile oli esitatud selles et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (01.07.2009 ja 29.01.2010.a.20 on teda karistatud kriminaalkorras KarS § 199 lg.2 p.9- 25 lg.2 alusel ), uuesti 11.02.2010.a. kella 12.50 paiku viibides Tallinnas, xxxxxxxx xxx xx asuvas K. OÜ-le kuuluvas kaupluses, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud süstemaatilisele võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada 2 panni Rondine maksumusega 259 krooni, kokku kaupa maksumusega 518 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani Z.S toime süstemaatilise varguse katse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p.9 - § 25 lg 2 järgi. HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Z.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõistis Z.S´ le 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 69 lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud vangistust eelmise 29.01.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud vangistust ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja alguseks 11.02.2010.a. APELLATSIOON: Esitatud apellatsioonis süüdistatav ei ole nõus talle mõistetud vangistuse tähtajaga. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud tema varasemate karistatustega , kuigi on ise märkinud et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus pole arvestanud, et kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kuriteoga pole kahju tekitatud. Sellega seoses palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ja uue otsusega leebema karistuse mõistmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja taotles tema karistamist 4 kuulise vangistusega. 2 Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus kergema karistuse mõistmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis vaidlustanud karistust on maakohus piisava jälgitavusega põhjendanud. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus on karistuse mõistnud KarS § 56 nõudeid järgides ning kohtukolleegium ei sedastanud karistuse muutmise seaduslikke aluseid. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhistusega peab apellatsiooni väidetest tulenevalt vajalikuks märkida, et maakohus on arvestanud, et süüdistatava poolt toimepandud tegu jäi katsestaadiumisse. Ka kahju puudumistest on maakohus teadlik. Seejuures on kohus põhjendanud miks katsestaadiumisse jäänud kuriteo toimepanemisel kahju puudumine pole käsitletav KarS § 57 ettenähtud karistust kergendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel ei arvestata vaid süü suurusega vaid ka süüdistatava isikuga. Seega oli kohus karistuse mõistmisel õigustatud süüdistatavat iseloomustavate andmetena arvestama tema minevikuga, varasema käitumisega. Kuna tema eluviis näitab aastate jooksul järjepidevalt kuritegude toimepanemist pole tegemist ühe juhusliku seigaga ja ajaperioodiga süüdistatava elus vaid elustiiliga, mis andis kohtule seadusliku aluse mõista talle karistuseks 9 kuuline vangistus. Apellatsioonis esitatud väited ei anna alust ei maakohtu järelduste muutmiseks ega süüdistatavale leebema karistuse mõistmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12 veebruari 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA IGOR AMANN URMAS REINOLA 3 4