← Eesti

1-10-7592/6

Obsah (4)§ 199§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Alaealise

§ 199

lg 2 p 9 järgi advokaat Pille Toom Anneli Objartel (elukoht Vastemõisa 12-1, Suure-Jaani vald, Viljandimaa) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada alaealine R.E süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega R.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05. mai 2009 otsusega R.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 5 kuud võrra ning mõista R.E-le liitkaristus vangistusena 7 (seitse) kuud;

§ 69

alusel asendada R.E-le mõistetud vangistus 7 kuud üldkasuliku tööga 420 (nelisada kakskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 16. juuni 2011; üldkasuliku töö tegemisel allutada R.E

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx-x xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; määrata R.E-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) osalema kriminaalhoolduse poole organiseeritud sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening; tühistada R.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

  1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult Viljandi Tarbijate Ühistu tsiviilhagi ning välja mõista R.E-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 75 (seitsekümmend viis) krooni Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks; 2.2 välja mõista alaealiselt R.E-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt sundraha 1 000 (üks tuhat) krooni, riigi õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1 960 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuli kuust igakuise menetluskulu osa 170 (ükssada seitsekümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsusele
  2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-7592“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on R.E toime pannud kuriteona varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt (millest 1 episood jäi katse staadiumisse)

§ 199lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid: 1) 02.

mail 2010 kell 18.35 Viljandi linnas Vaksali 11 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, püüdis varastada viina Russki Brilliant väärtusega 179 krooni ja pudeli viina Russki Standart väärtusega 199, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 2)

  1. mail 2010 kella 18.50 paiku Viljandi linnas Vaksali 19 asuvast VTÜ-le kuuluvast kauplusest Kantre AjaO“ süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas kaks pudelit 1,5-liitrist alkohoolset jooki Gin Green Lime koguväärtusega 75 krooni.
  2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.

mai 2009 mõistetud karistuse - 5 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud vangistust;

§ 69

alusel asendada karistus 7 kuud vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi 2 üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 420 tundi üldkasulikku tööd; üldkasulik töö tuleb ära teha 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada R.E

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxx xx-x xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et R.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustusena määrata, et R.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening.

  1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
  4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

  1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Viljandi Tarbijate Ühistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 75 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista R.E-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt 75 krooni Viljandi Tarbijate Ühistu kasuks.
  2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
  4. detsembri 2009 3 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava alaealisust ja alaealise seadusliku esindaja majanduslikku olukorda tuleb süüdistataval vähendada sundraha 5 525 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.E-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1000 krooni, riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni riigi kasuks.
  5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.