lg 2 p 4, 5 järgi Lühimenetlus Prokurör Alice Simm Süüdistatav K.F ik: XXX, kodakondsuseta, haridus 10-kl., töökoht: töötu, elukoht: XXX (ka XXX) Tõkend: elukohast lahkumise keeld, varasem karistatus:
lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 aastat,
Harju Maakohtu 19.04.2006 otsusega
lg 2 p 4, § 183 lg 2 p 2, § 325 lg 2 p 1, 3 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 aastat ja 4 kuud,
lg 2 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 1 aasta ja 9 kuud,
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus 1 aasta ja 7 kuud tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat 4. Harju Maakohtu 06.11.2007 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 2 kuud,
lg 2 alusel vangistus 1 aasta 9 kuud; 22.05.2009 vabanes pärast karistuse kandmist. Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1 1. K.F süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta K.F-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud K.F-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.F temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.F järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.10.
lg 2 p 4 järgi süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, tähtajaga 1 aasta ja 9 kuud, uuesti, 16.04.2010 kella 15.10 paiku, viibides Tallinnas Punasel tänaval, läks võõra vallasasja, aga nimelt mobiiltelefoni, äravõtmise eesmärgil selja tagant kannatanu GL´i juurde, sündinud XXX.aastal, ja varastas avalikult, tõmbas kannatanu käest ära mobiiltelefoni Samsung GT-C3010, maksumusega 1200 krooni, pärast mida pages kuriteopaigalt, jooksnud varastatud mobiiltelefoniga minema. Seega, oma tahtliku tegevusega K.F pani toime võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o. pani toime
Kohtuistungil süüdistatav K.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 17.04.2010 ja 27.04.2010 koosatud kannatanu JL ülekuulamisprotokollide kohaselt 16.04.2010 kell 15.10 väljus tema poeg, GL, Punasel tänaval P.Pinna peatuses marsruudi nr 35 bussist. Väljunud bussist, märkas tema poeg suitsu tegevat meesterahvast. G läks ülekäiguraja juurde ja võttis taskust välja mobiiltelefoni. Läinud üle tee, hakkas G mobiiltelefonis mängu mängima. P.Pinna tänaval, spordikompleksi vastas, jooksis tema juurde meesterahvas, keda ta peatuses näinud oli ja krahmas tal käest ära sinise ja musta kirju mobiiltelefoni Samsung GT-C3010, maksumusega ligikaudu 1200 krooni, seerianumber on N RV35946601R, IMEI-kood 353373033634167. Meesterahvas oli umbes 175 cm pikk, keskmise kehaehitusega, heledate juustega ja siniste silmadega. Seljas oli tal tumeroheline, karvase servaga kapuutsiga jope. Püksid olid musta värvi, jalanõud olid ka musta värvi. Ta oli umbes 20-aastane. G on varem seda meesterahvast näinud, sest ta istub tihti Viru Keskuse terminalis marsruutide nr 19 ja 35 busside peale ja sõidab P.Pinna peatusse. Meesterahvas krahmas mobiiltelefoni Gi käest ära ja pani viiekorruselise maja vastas asuva lasteväljaku poole üle roheala jooksu. Kannatanule on telefon politsei poolt tagastatud, seega tsiviilhagi kannatanu esitada ei soovi. (t/l 2-4,5-8) • 27.04.2010 koostatud kannatanu GLi ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.04.2010 kella 15.10 paiku väljus ta Pinna peatuses bussist nr 35, läks üle Punase tänava, sellele tänavapoolele, kus asub spordihall, tegi umbes 20 sammu viiekorruseliste majade poole ja siis jooksis tema juurde seljatagant tundmatu meesterahvas. Kui ta majade poole minemas oli, hoidis kannatanu mobiiltelefoni käes ja mängis telefonimängu. Tema juurde tagant jooksnud meesterahvas hakkas alguses tema ees minema, siis ta peatus sigaretti süütama ja kannatanu läks sel ajal ettepoole. Nägi seda meesterahvast veel hetkel kui ta bussist väljumas oli, st nad sõitsid temaga samas bussis, kannatanu väljus esiuksest, tema aga tagumisest. Jooksnud seljatagant kannatanu juurde, haaras see meesterahvas telefoni käest ära ja pani telefoniga viiekorruselise maja ja Pinna peatuse vahel asuva lasteväljaku, linna, poole jooksu. Siis jooksis ta majade poole ja ta kaotas ta silmist. Ta ei tõuganud kannatanut ja füüsilist valu ei tekitanud. See oli mustasinise kirju korpusega Samsungi telefon, erilisi 3 tundemärke telefonil ei olnud, see kingiti kannatanule uueks aastaks. Telefonis oli firma Tele2 kõnekaart, mälukaarti selles ei olnud. Telefoni varastanud inimese nägu jäi kannatanule väga hästi meelde ja suudab ta ära tunda. Välja nägi ta umbes 20-25 aastane, ta oli ligikaudu 176 cm pikk, keskmise kehaehitusega, tal olid lühikesed heledad sirged juuksed, tal on eresinised silmad, seljas oli tal tumeroheline, kangast, küllaltki pikk jope, peas oli tal kapuuts, kapuutsil oli kollasemusta kirju karv, jope oli tõmblukuga, jalas olid tal musta värvi spordipüksid ja musta värvi kingad. (t/l 10-14) • 26.04.2010 koostatud tunnistaja MI ülekuulamisprotokolli kohaselt kohtas ta umbes kaks nädalat tagasi Majaka tänaval oma Juri nimelist tuttavat. Tema perekonnanimi on Tšugajev. Juri tegi talle ettepaneku pantida telefon, sest tema sõnul unustas ta dokumendid koju. Tunnistaja nõustus teda aitama, pantis telefoni oma nimel. Läksid kahekesi Sikupilli, kus ühes hoones asub kauplus Ararat ja pandimaja. Meesterahvas-pandimaja töötaja, andis neile telefoni eest 250 krooni. See oli sinist värvi, vene tähtedega klaviatuuril Samsung telefon. Kviitungi jättis endale Juri. Tunnistaja ei tea kas ta telefoni välja ostis. Oleks ta teadnud, et telefon oli saadud kuritegelikul teel, ei oleks ta seda pantinud. (t/l 15-19) • 23.04.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavateks objektiks mobiiltelefon Samsung GT-C3010 IMEI 353373033634167 (ilma kõnekaardita) ja pandileping nr M10/04/16/04, millest kohaselt MI16.04.2010 pantis mobiiltelefoni Samsung 353373033634167 Pandimaja LK OÜ-le 250 krooni eest. (t/l 21-27) • 28.04.2010 koostatud kahtlustatava K.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et võis olla 16.04.2010 päeval, kui tarvitas esimest päeva preparaati Rivatrili „kettad" ja mäletab seetõttu toimunut häguselt. Seda preparaati võttes peab kodus magama, tema aga läks õue. Mäletab, et oli minemas spordikompleksi lähedal mööda Punast tänavat ja nägi väikest poissi, kellel oli käes mobiiltelefon. Otsustas mobiiltelefoni poisilt ära varastada, et veel Rivatrili „kettaid" osta. Mäletab, et läks seljatagant kiiresti poisi juurde, võttis mobiiltelefoni tema käest ära ja jooksis kiiresti minema. Ta ei öelnud poisile midagi ja ei löönud teda. Sinise mobiiltelefoniga, hakkas oma kodu poole minema. Majaka tänaval kohtas elukaaslast M Ivanovat, näitas talle mobiiltelefoni, mille ta varastas ja öelnud talle, et ta ostis selle telefoni ühelt narkomaanilt, palus teda, et ta selle telefoni pandimajja viiks, sest tal ei olnud dokumente kaasas. Läksid temaga üheskoos Majaka tänaval asuvasse pandimajja ja M pantis mobiiltelefoni, mille ta varastanud oli, 250 krooni eest. Raha andis M talle ja tema ostis selle raha eest Rivatrili „kettaid" ja toitu. MI sai sellest, et ta selle mobiiltelefoni varastas, teada politseitöötajate käest. Pärast seda tuli ta vabatahtlikult politseisse, et tunnistada oma süüd tema poolt toime pandud kuriteos. Kahetseb siiralt. (t/l 47-51) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 46) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava K.F'i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute JLja GLi ütlusi, tunnistaja MIütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava K.F-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli K.F temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on varem karistatud varguse toimepanemise eest ja see karistus ei olnud kustunud. Seega oli K.F
16.04.2010 kell 15:10 ajal Tallinnas, Punasel tänaval K.F avalikult tõmbas GLi käest ära mobiiltelefoni Samsung GT-C3010 ning jooksis varastatud telefoniga minema, tekitades kannatanule varalist kahju 1200 krooni ulatuses. Seega tegutses süüdistatav teadmisega, et tema käitumisest saavad üheselt aru nii kannatanu kui ka kõrvalseisjad ning nad kõik saavad aru sellest, et ta hõivab võõrast vara avalikult. Kannatanu ütluste kohaselt süüdistatav temalt vara hõivamisel tema suhtes vägivalda ei kasutanud. 4 Süüdistatava ja tunnistaja M.I ütlustest nähtuvalt anti varastatu pandimajja ja pandimajast saadud raha kulutas süüdistatav oma tarbeks, mis näitab üheselt seda, et süüdistatav tegutses võõra vallasasja äravõtmisel ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning realiseeris selle eesmärgi. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud avalikult, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale
lg 2 p 4, 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka varavastase kuriteo toimepanemine ja varastatu müügist saadud raha kasutamine oma vajaduste rahuldamisel. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, millega kuriteo toimepanemise hetkel tekitati varaline kahju, mis ei olnud kuigi suur. Kannatanu ei ole tsiviilhagi esitanud, kuivõrd varastatu saadi enne selle lõplikku realiseerimist kätte pandimajast, kuigi see ei olnud süüdistatava teene. Arvestades taolisi asjaolusid ning seda, et süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning karistust kergendava asjaolu olemasolu tõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd aga süüdistatava käitumises on temale inkrimineeritud süüteokoosseisu kaks kvalifitseerivat tunnust, ei saa kohus süüdistatavale mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 4 korda. Kahel korral on temale mõistetud vangistus jäetud tingimisi kohaldamata ning mõlemal korral on need karistused kohtu määratud katseajal uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele pööratud ja temale on mõistetud liitkaristused. Seega ei ole süüdistatav sobinud kriminaalhooldusele ja ta on käitunud kriminaalhooldust takistavalt. Uue kuriteo pani ta toime 11 kuu möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest ja otsuse koostamise ajaks on inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest möödunud 5 kuud ning süüdistatava karistusandmed on püsinud muutumatuna. Süüdistatava enese sõnade kohaselt osaleb ta narkosõltuvuse vastasel kursusel, ei ole narkootilisi aineid tarvitanud alates maikuust 2010. Sellele annab kohtu arvates kinnitust ka see, et süüdistatav ei ole pärast inkrimineeritud kuritegu toime pannud uusi varavastaseid kuritegusid, mis oleks narkosõltlasele iseloomulik. Sellest saab järeldada, et süüdistatav on oma elulaadi muutnud ning kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse kohaldamine ja täitmisele pööramine ei ole antud olukorras otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses kohaldamata. Arvestades aga suhteliselt värsket narkosõltuvust leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada ka käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale tuge oma seniste sõltuvusprobleemide lõplikuks lahendamiseks ja enesedistsipliini tugevdamiseks. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.