Obsah (5)

§ 200§ 74§ 75§ 65§ 199

Kriminaalasi 1-10-3705 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juunil 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-3705 Kohtukoosseis K

§ 200

lg.2p.7,8 järgi Prokurör Žanna Morozova Süüdistatavad F.K, isikukood xxx, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, EV kodanik, kesk-eriharidusega, ei tööta, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 4-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld. Aivar Repson, isikukood 37703160286, emakeel eesti keel, EV kodanik, põhiharidusega, ei tööta, elukoht xxx, kannab karistust Vanglas. Kaitsjad Eva Tibar ja Jugans Grossmann Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.K

§ 200lg.2p.7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

lg.1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.K ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg.1 alusel määratud kontrollnõudeid ja nimelt: • p.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; • p.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.06.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Aivar Repson

§ 200lg.2p.7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust

§ 65lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.12.2009.a.

otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o. 4 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 03.06.2010.a.. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista F.K-lt ja Aivar Repson’ilt solidaarselt PH kasuks 2080 krooni. Asitõendid – DC plaadid –jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista F.K-lt menetluskulud: sundraha 5437 krooni riigi tuludesse. KarMS§ 180 lg.3 alusel jätta sundraha summas 5437 krooni ja kaitsjatasu 1200 krooni riigi kanda. KrMS § 175; § 179 alusel välja mõista Aivar Repson’ilt 2 menetluskulud: sundraha 5437 krooni riigi tuludesse. KarMS§ 180 lg.3 alusel jätta sundraha summas 5437 krooni ja kaitsjatasu 1200 krooni riigi kanda. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvele 10 kuu jooskul nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-103705, sundraha. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 28.06.2010.a. Asjaolud ja menetluse käik: F.K süüdistatakse selles, et tema 09.01.2010.a kella 04.00 paiku Tallinnas, Laikmaa tänaval, Tallink City Hotel’i läheduses koos Aivar Repsoni’ga, füüsilist vägivalda ning metallitaolist teravat eset kasutades, võttis ära kannatanu PH’lt mobiiltelefoni №kia, rahakoti, kliendikaardid, veregrupi kaardi, kaks №rdea panga Visa pangakaarti, ID-kaardi, sularaha 5 eurot, millega ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilist vägivalda kasutades tekitas kannatanule PH’le materiaalset kahju summas 2080.00 krooni Oma tegevusega pani F.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o.

§ 200lg .2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aivar Repson’i süüdistatakse selles, et tema 09.01.2010.a kella 04.00 paiku Tallinnas, Laikmaa tänaval, Tallink City Hotel’i läheduses koos F.K-ga, füüsilist vägivalda ning metallitaolist teravat eset kasutades, võttis ära kannatanu PH’lt mobiiltelefoni №kia, rahakoti, kliendikaardid, veregrupi kaardi, kaks №rdea panga Visa pangakaarti, IDkaardi, sularaha 5 eurot, millega ebaseadusliku omastamise eesmärgil füüsilist vägivalda kasutades tekitas kannatanule PH’le materiaalset kahju summas 2080.00 krooni Oma tegevusega pani Aivar Repson toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o.

§ 200lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju ja laad: Kannatanu PHon esitanud tsiviilhagi summas 2080 krooni seoses sellega, et 09.01.2010.a. 3 rööviti temalt mobiiltelefon №kia väärtusega 1500 krooni ning rahakott väärtusega 500 krooni, milles oli sularaha 5 eurot. Menetlus kohtus: Kohtuistungil F.K selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast osaliselt kuriteos süüdi (nuga ega mingeid esemeid ei olnud, tunnistab asjade äravõtmist ning füüsilist vägivalda ei tunnista) ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist F.K ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. F.K kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on osaliselt põhjendatult. Leiab, et relvana kasutatava eseme kasutamine on tõendamata. Tõendite uurimise käigus ei ole leidnud kinnitust see, et kasutati külmrelva sarnast eset. Süüdistatavate ütlused riimuvad. Kannatanu oli kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Seda kinnitas ka Aivar Repson kohtueelse menetluse käigus. Karistuse mõistmisel peab arvestama isiku süüd. F.K süü selles kuriteos oli väikese tähtsusega, ta ei olnud initsiaatoriks. F.K on end kogu menetluse vältel süüdi tunnistanud, üksikasjalikult kirjeldanud sündmusi ja puhtsüdamlikult kahetsenud. F.K on küll varem kriminaalkorras karistatud. Praeguseks on F.K pere, kus ühiselt elukaaslasega kasvatab lapsi. Ta on töötuna registreeritud, teeb juhutöid. Palub kaaluda ka sellist kvalifikatsiooni võimalust, et nende poolt toimepandud tegu vastab avaliku varguse tunnustele. Kohtuistungil Aivar Repson selgitas, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas ennast osaliselt kuriteos süüdi (mingeid metallesemeid ei olnud, keegi kellelegi liiga ei teinud) ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist Aivar Repson ei taotlenud ning jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Aivar Repson’i kaitsja asus seisukohale, et Aivar Repson tunnistab osaliselt oma süüd, ei tunnista süüd terava eseme kasutamises aga teatud füüsilist vägivalda ta kasutas. Ei ole leidnud tõendamist, et süüdistatav oleks kasutanud mingit relvataolist eset. Kvalifikatsiooni osas on vaieldav, kas on tegu rööviga. Aivar Repson’i ütluste järgi võttis ta kannatanult ümber õla kinni. Prokuröri taotletud karistusele vastuväiteid ei ole. Nõustus, et karistus tuleks katta eelmise karistusega, mida Aivar Repson praegu kannab, ilma, et seda suurendataks. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus uuris järgnevaid kirjalikke tõendeid: • kannatanu PH’i ütlusi 09.01.2010.a. selle kohta, et 09.01.2010.a. kella 04.00 paiku väljus ta Tallinnas Hobujaama 5 City Casinost, kõndis mööda Hobujaama tänavat, et minna enda peatumispaika (Radisson hotell, toa nr 1620). Kõndis üksinda. Eelnevalt oli tarbinud alkoholi, tänaval mingit liikumist ei toimunud. Ületas Narva mnt ning Laikmaa tn ristmiku (liikus koguaja vasakul teeserval), oli möödunud Tallink hotelli ees seisvatest kollast värvi taksodest ning kõndis mööda Laikmaa teed, kui ühtäkki lähenes talle selja tagant kaks meesterahvast. Meesterahvad suunasid teda jõuga kangialusesse (seal oli pime, valgustust ei olnud), surudes ta vastu väravat. Üks nendest (kirjeldada ei oska, kuna ei näinud teda, kuulis vaid tema häält, hääle järgi julgeb pakkuda, et tegu võis olla keskealise (u 45-50 a vana) isikuga) seisis tema selja taga, haarates tema kõrist, hoides kinni. Paremas käes oli tal mingi metallist terava servaga (võimalik, et nuga, kindel ta ei ole, ei näinud seda eset, tundis vaid teravat 4 • • serva) ese, mille ta surus talle kõri alla ning ütles vigases soome keeles, et kas ta saab aru, mis temaga saama hakkab. Ta oli tugevalt hirmul ning tõstis enda käed üles, samal ajal esimene meesterahvas endiselt hoidis temast kinni ja teine meesterahvas (kirjeldada teda ei oska, kuna ei näinud teda, kuulis vaid tema häält, hääle järgi julgeb pakkuda, et tegu võis olla keskealise (u 45-50 a vana) isikuga) hakkas läbi kompama tema jope sisetaskuid ning võttis sealt ära järgnevad esemed: mobiiltelefon №kia (mudelit ei oska öelda, hõbedane korpus, ilma klapita, ilma kaamerata, ostetud u 6 kuud tagasi, muud eritunnused puuduvad, sees oli Telefinland SIM-kaart, tel nr +XXX ) väärtusega 1500.00 EEK; pruuni värvi nahast rahakott väärtusega u 500.00 EEK, milles omakorda olid: 3 kliendikaarti, veregrupi kaart, №rdea panga Visa pangakaart (kehtivusaeg lõppemas 2010 jaanuaris), №rdea panga Visa pangakaart (aktiveerimata, kehtib maksevahendina alates 2010 veebruar), Soome ID-kaart, sularaha 5 EUR (u 80.00 EEK). Olles tema taskud tühjaks teinud, ütles teda kinnihoidnud meesterahvas ähvardavalt, et ta ei liigutaks 5 minuti jooksul ning ei vaataks tagasi. Peale seda mõlemad meesterahvad eemaldusid (nende edasine liikumissuund on talle teadmata) ning kuna ta oli tugevas šokiseisundis, siis ei julgenud ta enda selja taha kordagi vaadata (sh kallaletungi ajal). Mõne aja möödudes liikus tänavale ning sealt edasi läks Radisson hotelli. Politseid ta juhtunust koheselt ei teavitanud. Väliseid vigastusi röövimise käigus talle ei tekitatud. Materiaalset kahju tekitati talle kokku 2080.00 EEK. Reisikindlustust tal ei ole. Eestist lahkus 09.01.2010 kell 18:00 laevaga. Kallaletungijaid ära ei tunneks, kuna ei näinud neid, omavahel suhtlesid meesterahvad vene keeles. /tl 2-3; 4-5/ PH’i hagiavaldust selle kohta, et 09.01.2010.a. peale kella 04:00 Tallinnas Laikmaa tänaval võtsid kaks võõrast meesterahvast, kes ähvardades ning füüsilist jõudu kasutades tema jope sisetaskutest ära: mobiiltelefoni №kia väärtusega 1500.00 EEK, rahakoti väärtusega 500.00 EEK, milles olid erinevad kliendikaardid (3tk), veregrupi kaart, №rdea panga Visa pangakaart (kehtivusaeg lõppemas 2010 jaanuaris), №rdea panga Visa pangakaart (aktiveerimata, kehtib maksevahendina alates 2010 veebruar), Soome ID kaart, sularaha 5 EUR (u 80.00 EEK). Röövimisega tekitati materiaalset kahju kokku 2080.00 EEK. /tl. 6/ tunnistaja DM ütlusi 05.02.2010.a. selle kohta, et Aivar Repson on tema elukaaslane ja tema lapse isa. F.K teab A.Repson’i kaudu, F.K on näinud kokku kolmel korral. 09.01.2010.a oli koos Aivari, Vjatšeslaviga ning Lauriga, kes on neil üürnik, tema ja Repson’i elukohas Pirital. Kusagil kella 00:00 paiku mindi kõik koos taksoga kesklinna ööklubisse Amigo. Amigos olid nad kusagil pool tundi ja seejärel läksid nad baari Nimeta. Nimetas oldi kusagil tund aega ja seejärel tahtis tema koju minna. Tellis takso ning sõitis koos Lauriga koju, Piritale. Repson jäi koos Vjatšeslaviga edasi kesklinna. Ta jäi kodus kusagil kella 04:00 paiku magama ja mingil kellaajal, see võis olla kusagil 05:00 või 06:00 ajal kuulis läbi une, et Repson rääkis allkorrusel oma vanaemaga juttu. Ta läks alumisele korrusele ja kuulis, kuidas Aivar küsis vanaema käest raha, et maksta ära taksoarve. Kuna vanaemal raha ei olnud, siis küsis Repson tema käest raha. Ta läks seejärel välja ja maksis Tallinki takso (kollast värvi takso) taksojuhile üle 300.00 krooni ning seejärel läks tuppa tagasi. Kui Repson oli magama läinud, siis mõtles ta, et parandab Repson’i jope ära, mis oli juba ammu purunenud. Kui ta parandas jopet, siis ühtlasi kontrollis ta ka Repson’i jope taskuid. Ta kontrollis alati tema taskuid, kuna ta ei usalda Repson’it eriti naiste poole pealt. Taskutest võõraid asju ei leidnud. Mingit võõrast rahakotti või mobiiltelefoni Repson’i jope taskutest ei leidnud. Täpsustab, et Repson teab, et ta ei luba tal võõraid asju koju tuua ja et see talle ei meeldi. Samal päeval, kusagil kella 11:00 või 12:00 paiku läksid nad Repson’iga kesklinna spordipoodi, et osta Repson’ile vanglasse minekuks plätud 5 • • • • • kaasa. Plätude jaoks andis Repson’ile raha tema ema 2500.00 krooni. Nägi selle raha andmist ise pealt. Seejärel läksid nad Stockmanni juures asuvasse Pizza restorani, kus sõid. Söökide eest tasus Repson. Siis helistasid Repson’ile F.K ja veel keegi mees. Nendega saadi kokku Stockmanni juures ning Aivar tahtis seejärel ühe pooliku viina ära juua, kuna sõidab ära vanglasse ja ei saa 5 aastat juua. Ta ei olnud sellega nõus ja võttis Repson’i käes olnud raha ära. Mindi kusagile turule, kus nad olid Grossi poe juures ja sinna tulid veel kaks meest. Seejärel Repson tahtis ikka viina juua ning tema, üks mees Urmas (kes oli koos nendega) ja Aivar läksid Grossi poodi viina ostma. Viina eest maksis tema oma ema GMSwedbanki pangakaardiga, kuna tema pangaarve on arestitud. Kui nad olid poes, siis F.K jäi koos kahe meesterahvaga välja ühe putka juurde seisma. Tema ja Repson ei käinud Grossi poe juures olevast SEB panga sularahaautomaadist pangakaardiga raha välja võtmas ja kuna Repson oli koos temaga, siis ei saanud seda teha ka Repson. Kui Repson oleks võtnud SEB pangast raha välja või oleks seda proovinud teha, siis ta oleks seda näinud. Tema ei näinud, et F.K ise oleks käinud selle pangaautomaadi juures raha välja võtmas. Ta ei tea, kas seal Grossi poe juures F.K küsis Repson’i käest 100.00 krooni ja kas Repson andis talle selle 100.00 krooni või mitte, kuna tema seda ei näinud. Repson ei olekski saanud raha anda, kuna kõik raha oli tema käes. Tema samuti ei andnud F.K-le mingit raha. Sellel päeval F.K ja Repson rääkisid omavahel väga vähe. Repson suhtles Grossi poe juures hoopis nende teiste meestega. Tema ei kuulnud, et F.K oleks seal olles Repson’iga rääkinud mingist rahakotist ja telefonist. Ta ei näinud, et F.K oleks midagi visanud kusagile katusele. Lisab, et sellel päeval oli F.K kuidagi närviline ja erak. Ta oli kuidagi üksipäini ja ei olnud rõõmus, aga võib-olla ta on koguaeg selline, ta ka ei tea. / tl 7-9/ taotlust /tl 10/ ja vastuskirja /tl 11/ koos fototabeliga /tl 12-21/ selle kohta, et PAH viibis 09.01.2010.a. Narva mnt 2 Tallinnas asuvas Olympic Casino mängusaalis 09.01.2010.a. ajavahemikus 03:13-03:

1. vahetult peale H ’i saabumist sisenesid ja vahetult enne H ’i lahkumist väljusid kasiinost F.K ja A.Repson. üleandmise-vastuvõtmise akti selle kohta, et OÜ TLG Hotell turvajuht ASandis üle ning Politsei-ja piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo Kriminaalteabetalituse politseianalüütik Lauri Läänsoo võttis vastu kriminaalasjas nr 10230100400 asitõendina tähtsust omava videovalvesüsteemi salvesti DIVAR1 kaamera nr 13;14 09.01.2010.a. kuupäeva ajavahemiku 03:38-03:44 salvestuse faili. / tl. 22 / ettekannet selle kohta, et 26.01.2010.a ning 22.02.2010.a viidi läbi ütluste seostamise protokoll kahtlustatavate Aivar Repson’i ning Vjatšeslav Smimov’iga. F.K väitis, et tema viskas kannatanule kuuluva rahakoti Tallinnas, Keskturul, Grossi kauplusest paremale poole jääva kioski katusele. Ütluste ja olustiku seostamise käigus Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse kesklinna teenistuse vaneminspektor AK kontrollis antud katust, kuid rahakotti sealt ei leitud. Aivar Repson väitis, et tema viskas kannatanule kuuluvad esemed Keskturu läheduses oleva Jakobil3/Gildi tee maja katusele. Antud katust polnud võimalik kontrollida rohke lume ning katusele juurdepääsu puudumise tõttu. / tl. 28a / F.K kinnipidamise 25.01.2010.a. protokolli selle kohta, et F.K olid kinnipidamisel seljas karusnahast müts, sinine jope, hallid teksad, pruunid jalatsid ning Eesti Vabariigi pass, mobiiltelefon 3310 NOKIA. F.K vabastati 26.01.2010.a. kell 15:
2. / tl. 30-31 / F.K 25.01.2010.a. ütluste protokolli selle kohta, et ta tunnistab end antud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Aivar Repson on tema tuttav. Nägupidi tunneb teda juba lapsepõlvest. 09.01.2010.a tuli Repson tema juurde ja ütles, et ta läheb 6 vanglasse ja sai 5 aastat vangistust. Repson tegi ettepaneku minna koos diskoteeki. Nendega pidi kaasa tulema ka Repson’i naine Diana. Seejärel läksid nad kolmekesi Amigosse, kus oldi kusagil 15 minutit. Edasi mindi Viru tänaval asuvasse mingisse baari, kus joodi paar kokteili. Sealt nad tulid välja, jalutasid vanalinnas ja siis Diana ütles, et tahab koju minna. Repson pakkus talle välja, et nad läheks kahekesi edasi kasiinosse. Diana läks siis juba taksoga koju ära. Tema ja Aivar Repson läksid Viru keskuse vastas olevasse kasiinosse, mis asub vist Pärnu mnt-1, Tallink Hotelli kõrval. Kasiinos mängisid nad natukest aega, kuna rahad said otsa. Repson läks baarileti juurde, mille kõrval seisis üks soomlane, meesterahvas. Kui oli möödunud kusagil 5-10 minutit, siis Repson tuli tema juurde ja ütles, et läheks teeks suitsu. Nad läksid kahekesi kasiinost välja suitsetama. Mingil hetkel tuli see soomlasest meesterahvas, kes ennem seisis baarileti juures Repson’i kõrval, ka kasiinost välja. See soomlane läks nende juurest minema. Tema ja Repson tegid suitsu ning järsku Repson ütles, et läheks sellele soomlasele järgi ning Repson jooksis soomlasele järele. Repson ei öelnud, miks nad soomlasele järele jooksevad. Soomlane oli neist 100m kaugusel ja ta liikus Tallink Hotelli eest mööda Kaubamaja poole. Repson jooksis soomlasele järele ja kui tema nende juurde jõudsin, siis ta nägi, et Aivar hoiab soomlasest kinni. Seal oli ka üks metallaed ja Repson hoidis ühe käega soomlasest kinni ning teise käega, kuidagi näpuga surus vastu soomlase selga. Soomlane oli sellel hetkel näoga vastu metallaeda. Repson käskis temal soomlase taskud läbi vaadata. Ta katsus soomlase jope välistaskuid külje pealt, kuid ta ei tundnud midagi. Siis hakkas Repson ühe käega soomlase taskuid vaatama. Repson leidis taskust rahakoti ning mobiiltelefoni. Ta täpselt ei näinud, millisest taskust Repson need asjad ära võttis. Repson andis soomlase rahakoti tema kätte, kuid mobiiltelefoni jättis enda kätte. Seejärel Repson rääkis midagi soome keeles selle soomlasega ning nad jooksid koos Repson’iga uuesti Tallink Hotelli eest läbi ja istusid koos kollase Tallink takso peale. Sõideti Piritale. Sõidu ajal võttis Repson soomlase rahakoti enda kätte ning ütles, et kasiinos olles ta nägi selle soomlase PINkoodi. Sõideti Pirita Selveri juurde, kus mindi vist Hansapanga automaadi juurde. Repson hakkas proovima soomlase pangakaardi PIN-koodi, kuid see oli vale. Repson proovis PIN-koodi vist kusagil 2 või 3 korda, kuid siis ta võttis selle pangakaardi ja rahakoti uuesti enda kätte ning nad sõitsid Repson’i vanaema juurde Piritale. Repson läks tuppa, et küsida raha, taksoarve maksmiseks. Kusagil 10-15 minuti pärast tuli Repson toast välja ning maksis taksoarve ära. Tema kõndis seejärel üksinda enda koju ja soomlase asju tema käes ei olnud. Järgmisel päeval helistas talle Repson, kes ütles, et ta on linnas ning läheb kusagile Tartusse või Pärnusse. Repson tahtis, et ta võtaks temaga koos napsu ja saadaks teda bussi peale. Ta läks Stockmanni juurde ja otsis seda baari, kus nad pidid kokku saama. Üle tänava nägi, et Repson tuleb koos oma naisega ja koos mindi kusagil Keskturu juures olevasse baari, mille nime ta ei mäleta. Baaris olles nad võtsid koos napsu. Kui nad tulid baarist välja, siis baari kõrval Grossi poe juures ütles Repson, et ta läheb võtab veel paar pudelit kuna kohe tulevad veel mingid sõbrad juurde. Repson läks Grossi poodi ja siis tulid Grossi poe juurde veel kaks või kolm meest. Kui Repson tuli poest välja, siis ta tundis need kaks või kolm meest ära. Siis mindi koos mingi maja taha, kus nad võtsid koos viina. Edasi nad läksid kõik koos bussijaama, saatsid Repson ja ta naise ara ning siis tema läks edasi koju. Lisab, et selle Grossi poe juures Repson või tema naine püüdis uuesti soomlase pangakaardiga raha võtta, kuid sellest ei tulnud vist midagi välja. Sellel hetkel seisis tema Aivarist ja ta naisest natuke eemal. Ta oli Repson’ile öelnud, et mis ta kannab sellest rahakotist kaasas. Repson ütles talle, et ta viskaks selle ise ära ning andis selle tema kätte. Ta viskas selle rahakoti mingi kioski katusele. See kiosk asub Tartu mnt poolt vaadatuna Grossi poest paremal pool. Telefon jäi edasi Repson’i kätte. Ta veel küsis Repson’i 7 • • käest, et Repson annaks ta ostis viina. Rahakott, mille Repson soomlaselt ära võttis, jäi sellel öösel, kui Repson selle soomlaselt ära võttis, Repson’i kätte. Tema nägi ainult, et selle rahakoti vahel oli kaks või kolm pangakaarti ja rohkem ta ei näinud, mis selle rahakoti vahel veel võis olla. Tema ei näinud, kas selle rahakoti vahel oli sularaha või mitte. Ei mäleta enam täpselt, milline see soomlase rahakott välja nägi. Oli vist tumedat värvi. Mobiiltelefon, mis kuulus soomlasele, oli vist musta värvi. Selle mobiiltelefoni marki ta ei tea. Ei osanud öelda, miks ta Repson’i käsul soomlase taskud läbi otsis. Oli joonud. Kahetseb väga toimepandud kuritegu. / tl 32-34/ ütluste ja olustiku seostamise 26.01.2010.a. protokolli ja fototabelit selle kohta, et kahtlustatavale F.K-le tehti ettepanek täpsustada toimepandud kuriteo asjaolusid Tallinnas, Laikmaa tänaval asuvas kasiinos ja selle läheduses, Pirita Selveri juures ning Keskturu territooriumil. F.K-lt saadi teada kirjeldus kasiino asukoha kohta, mille juures nad järgnesid kannatanule, autoga sõideti sündmuskohale. 09.01.2010.a oli ta koos Aivar Repson’iga kasiinos, mis asub Tallink Hotel’i juures. Nad tulid Repson’iga kasiinost välja ukse ette suitsetama (foto nr 1). Kui mingil hetkel tuli kasiinost välja üks soomlane, kes kõndis uksest väljudes vasakule poole Tallink Hotelli ette (foto nr 2). Tema ja Repson tegid mingiaeg suitsu ja siis Repson ütles, et nad jookseks soomlasele järele. Nad jooksid hotelli lõppu ja siis keerasid ümber nurga Gonsiori tänavale (foto nr 3, nr 4). Kuhu jõuti 10 sekundit hiljem kohale ja siis oli Repson juba soomlase kinni saanud. Repson surus ühe käega soomlase vastu aeda ning teise käega hoidis vastu soomlase selga. Soomlane oli näoga vastu aeda (foto nr 5, nr 6). Repson käskis tal soomlase taskuid kontrollida, kuid ta ei tundnud taskutes midagi. Siis kontrollis Repson ise ühe käega soomlase taskuid ning leidis sealt mobiiltelefoni ja rahakoti. Ta ei mäleta, kas Repson andis mobiiltelefoni tema kätte või siis rahakoti, aga pärast seda nad jooksid tagasi kasiino suunas. Repson veel midagi ütles soomlasele soome keeles. Tallink Hotel’i ees (foto nr 7) nad võtsid tema meelest kollast värvi Tallinki takso ning sõitsid Piritale, Pirita Selveri juurde (foto nr 8). Takso peatus Selveri parklas ning nad läksid koos Repson’iga Pirita Selveri juures oleva Swedbank’i sularahaautomaadi juurde (foto nr 9, nr 10). Repson püüdis soomlase pangkaardiga 2 või 3 korda raha välja võtta, kuid see ei õnnestunud. Tema seisis sellel ajal Repson’i kõrval. Seejärel läksid nad taksosse, mis neid parklas ootas ja sõideti edasi Repson’i juurde. Tema kõndis seejärel enda koju. Järgmisel päeval helistas talle Repson ja tahtis kokku saada. Koos käidi Keskturu juures asuvas baaris, kus edasi mindi seal lähedal olevasse Grossi poe juurde. Repson koos oma naisega proovis Grossi poe küljes asuvast SEB pangaautomaadist kannatanu pangakaardiga raha välja võtta, kuid Repson ütles, et see ei õnnestunud (foto nr 11). Tema seisis sellel ajal Repson’ist eemal ega näinud, kas Repson sai raha või mitte, pärast seda viskas ta kannatanu rahakoti Grossi poe kõrval asuva valget värvi kioski katusele (foto nr 12). Mobiiltelefon jäi Repson’i kätte. /tl. 35-39/ kahtlustatava Aivar Repson’i 22.02.2010.a. ütlused selle kohta, et on toime pannud selle kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kuid mitte sellisel moel nagu kahtlustuse sisus on kirjas. Kannatanult võttis ta ära rahakoti ja mobiiltelefoni, kuid ei võtnud neid temalt ära metallitaolist teravat esemete kasutades. Samuti ei ole ta varem toime pannud röövimist, ta ei ole kunagi varem toime pannud ühtegi isikuvastast kuritegu. 09.01.2010.a öösel oli koos F.K-ga Tallinnas, Laikmaa tänaval asuvas kasiinos, mis asub Tallink City Hotelli kõrval. Kasiinos oli nende kõrval hull soomlane, kes jõi midagi. Seejärel see soomlane läks kasiinost välja. Tema ja F.K läksid seejärel kasiinost välja suitsetama. Kannatanu oli nende kõrval, liikus hotelli poole. Nägi, et kannatanu oli juua täis ja alles siis tekkis tal mõte saada temalt kätte mobiiltelefon ja rahakott. Kasiinos olles ta juba nägi, et kannatanul on olemas rahakott 8 • ja mobiiltelefon. F.K-le ta sellest mõttest ei rääkinud. Nägi, et kannatanu liigub hotelli eest Kaubamaja poole ja siis midagi ütlemata jooksis ta üksinda kannatanule järele. Kui kannatanu oli hotellist möödunud ja hakkas keerama vasakule, ta ei oska öelda, kuhu tänavale ta hakkas pöörama, siis sai ta kannatanu kätte. Ta võttis temalt ühe käega ümber õla kinni ja nad jalutasid rahulikult ümber maja nurga. Ta rääkis kannatanuga juttu, purssisin temaga soome keelt. Seejärel, kui ta ühe käega hoidis ümber kannatanu õla kinni, siis teise käega ta võttis kannatanu jope taskust ära mobiiltelefoni ja rahakoti. Ei mäleta enam, kas rahakott ja telefon olid samas taskus või mitte või olid jope sise- või välistaskus. Tema meelest kannatanu ise sellel ajal suitsetas ja ei saanud mitte midagi arugi, kui temalt asju ära võeti. Kui ta temalt asju ära võttis, siis ta ei surunud teda vastu seina ega vastu aeda. Asjade äravõtmise hetkel ta mingit teravat eset ei kasutanud. Samuti ei hoidnud ta oma kätt vastu kannatanu selga nii, et kannatanul võis jääda mulje nagu ta kasutaks mingit relvataolist eset. Sellel hetkel kui ta võttis kannatanult rahakotti ja mobiiltelefoni ära, siis sellel ajal jõudis nende juurde ka F.K. Ta ei oska öelda, kas F.K võis näha pealt seda, kui ta kannatanult asju ära võttis. Ta ütles F.K-le, et läheks sealt minema. Kannatanu jäi sinna edasi seisma ja nemad jooksin tagasi kasiino poole, ta jõudis Tallink Hotelli ette taksopeatusesse ja F.K jooksis talle järele. Taksopeatusest võeti Tallinki kollast värvi takso. Seejärel sõideti koos Piritale. Sõideti Pirita Selveri juurde selleks, et vaadata, kui palju on kannatanu rahakotis raha. Taksos ta ei saanud seda vaadata, kuna ta istus ees. Pirita Selveri juures läksid nad F.K-ga taksost välja ja vaatasid, kui palju kannatanu rahakotis raha on. Takso jäi neid ootama. Kannatanu rahakotis ei olnud mitte sentigi. Rahakotis oli paar, kolm pangakaarti. Prooviti leida rahakotist pangakaartide PIN-koodi, kuid ei leidnud. Seejärel nad proovisid ise mingit PIN-koodi sisestada, et võtta pangakaardilt raha välja, kuid see ei õnnestunud. Proovisid automaadist raha välja võtta vist paar korda, kuid ta ei mäleta, kas nad tegid seda ühe pangkaardiga või ka teiste pangakaartidega. Ta ei mäleta, millise panga sularahaautomaadist nad seda raha proovisid välja võtta, aga see sularahaautomaat asus Pirita Selveri juures. Tema oli see, kes proovis kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist raha välja võtta ja PIN-koodi sisestada. F.K seisis sellel ajal minu kõrval, ta tegi võib-olla suitsu. Seejärel me sõitsime F.K-ga läksid nad sama taksoga koju, aadressile Kõrkja tee
3. Ta läks tuppa, et küsida taksoraha. Maksis taksoarve ära. Nad saatsid takso ära ning F.K kõndis siis vist enda koju ära. Kannatanu rahakott ja mobiiltelefon jäid tema kätte. Samal päeval või siis järgmisel päeval, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, ärkas hommikul üles, et sõita Pärnusse. Tallinna kesklinnas ta sa kokku veel F.K-ga, Urmasega ja veel Margusega, kellel olid sõbrad kaasas. Temal oli veel naine Diana kaasas. Käidi kohvikus ja peale seda läksid nad Keskturu juures olevasse Grossi poodi, kust nad ostsid veel ühe viina, mille nad ära jõid. Grossi poe juures ta ei proovinud kannatanu pangakaardiga raha välja võtta. Ta ei tea, kas F.K tegi seda või mitte. Ta ei mäleta, kas see rahakott oli Grossi poe juures olles koguaeg tema käes või võis see olla ka F.K käes. Kui nad kogu seltskonnaga liikusid Tallinna bussijaama poole, siis ta kusagil viskas selle rahakoti ära, viskas kusagile katusele. Ei oska öelda, kas seda nägi keegi pealt või mitte. Mobiiltelefoni viskas samuti minema ja selle viskas samale katusele kuhu rahakotigi. Rahakotist midagi ära ei võtnud, kõik, mis seal sees olid, jäid rahakoti vahele. / tl 52-54 / ettekannet selle kohta, et Aivar Repson’i karistusregistri väljavõtte uuel kontrollimisel peale ütlusi selgus, et Aivar Repson’it ei ole varasemalt röövimise toimepanemises süüdi mõistetud. Seetõttu ei ole kvalifikatsioon Aivar Repson’i kahtlustatavana ülekuulamise protokollis õigesti määratletud. / tl. 55 / 9 • • ütluste ja olustiku seostamise 22.02.2010.a. protokolli /tl 56-57/ ja fototabelit /tl 5862/ selle kohta, et Aivar Repson’ile tehti ettepanek täpsustada toimepandud kuriteo asjaolusid Tallinnas, Laikmaa tänaval asuvas kasiinos ja selle läheduses, Pirita Selveri juures ning Keskturu territooriumil. Kahtlustatav Aivar Repson käskis meil sõita Tallinna kesklinnas asuva Tallink Hotelli juurde, mille kõrval asub kasiino. Jõudes autoga sündmuskohale, alustas kahtlustatav Aivar Repson ütluste andmisega, kus toimus tema ning F.K poolt toime pandud kuritegu. Nad olid tulnud kasiinost välja ja ta nägi, et kannatanu tuigerdas neist vasakul pool. Kannatanu kõndis Tallink Hotelli ette ja tema meelest ta veel hotelli ees oleva teise posti ees pani suitsu põlema. Kui nägi, et kannatanu hotelli uksest sisse ei läinud, siis tekkis mõte temalt rahakott ja mobiiltelefon ära võtta. Ta jooksin kannatanule järele. Kui kannatanu oli hotelli eest mööda kõndinud ja hakkas ümber maja nurga vasakule keerama, siis nurga peal sai ta kätte. Võttis kannatanult ühe käega ümber õla kinni ja kõnniti ümber maja nurga edasi. Lasteaia sissepääsu juures jäid seisma. Kannatanu seisis tema kõrval, nad olid näoga ukse poole. Seejärel, kui ta hoidis kannatanult ühe käega ümber õla kinni, siis teise käega võttis kannatanu jope taskust rahakoti ja mobiiltelefoni. Kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ei kasutanud, ei ähvardanud teda mitte millegagi ja kannatanu ei öelnud mitte ühtegi sõna. F.K jõudis ka siis nende juurde. Kui ta oli kannatanult asjad ära võtnud, jooksis ta tagasi hotelli ette. Vjatšeslav jooksis järele. Hotelli eest võtsid nad takso ning sõideti Pirita Selveri juurde. Pirita Selveri juures olles jäi takso neid ootama ja nad F.K-ga läksid Pirita Selveri küljes oleva Swedbank’i sularahaautomaadi juurde. Ta püüdis 2-3 korda kannatanu pangakaardiga raha välja võtta, kuid see ei õnnestunud. F.K seisis sellel ajal tema kõrval. Seejärel sõitsid nad taksoga koju. Samal päeval või järgmisel päeval oli ta koos oma naisega, F.K-ga ja veel teiste inimestega Keskturu juures oleva Grossi poe juures. Nad ostsid Grossi poest viina ja hakkasid kõndima Tallinna bussijaama poole. Nad kõndisid Lastekodu 16 asuva maja eest läbi ja pärast seda maja nad keerasid vasakule, kus maja otsas jõid nad veel viina. Seejärel kõndisid nad otse edasi Jakobi 13/ Gildi asuva maja juurde, mille katusele viskas kannatanu mobiiltelefoni ja rahakoti. Pärast seda kõndis koos teistega edasi Tallinna bussijaama poole. asitõendi 18.01.2010.a. vaatlusprotokolli (Tallink City Hotelli turvakaamerate salvestus) selle kohta, et vaadeldavaks esemeks oli CD-R plaat Maxell. CD-plaadil on näha sellele salvestatud fail nimega ArchivePlayer.exe. Failil on kaamera nr 13 ja nr 14 salvestusi. Kaamera nr 14 salvestus algab kell 03:38:00 ning kaamera vaateväljas on näha Tallinnas, Laikmaa 5 asuva Tallink City Hotelli sissepääsu esist, kus on metallist sambad. Metallist sammastest vasakul pool on näha ootel olevaid Tallink taksosid. Kell 03:38:06 kõnnib kaamera vaateväljast mööda kannatanu PH, kellel on seljas sinise-musta- ja valgekirju jope, jalas on helesinised teksapüksid. Kannatanu kõnnib turvakaamera vaateväljast mööda, vasakule poole ehk Estonia pst ja Gonsiori ristmiku poole. Kell 03:38:24 kõnnivad kannatanule järele kaks meesterahvast: 1) F.K, kellel on seljas tumedat värvi jope ning peas on tumedat värvi müts ning 2) Aivar Repson, kellel on seljas punasekirju jope. Kell 03:43:29 kõnnivad F.K ning Aivar Repson uuesti turvakaamera vaateväljast mööda, kõnnivad tagasi suunaga Narva mnt poole. Salvestus lõppeb kell 03:43:
4. Kaamera nr 13 salvestus algab kell 03:38:03 ning kaamera vaateväljas on näha Tallink City Hotellis asuva ööklubi Cellar sissepääsu esine. Kell 03:38:58 kõnnib ööklubi Cellar sissepääsust mööda, suunaga Estonia pst ja Gonsiori ristmiku poole kannatanu PH. Kell 03:39:08 kõnnivad kannatanule järele F.K ning Aivar Repson. Kell 03:43:03 kõnnivad ööklubi Cellar sissepääsu uksest uuesti mööda, suunaga Narva 10 • mnt poole F.K ning Aivar Repson. Salvestus lõppeb kell 03:44:
5. / tl 23-27 / F.K puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldust selle kohta, et tema koos Aivar Repson’i ja A. Repson’i abikaasa Dianaga läksid tol päeval linna, algul Amigosse, seejärel mingisse vanalinna baari Viru tänaval, pärast seda, kui nad olid ära joonud paar kokteili, läksid nad linna peale jalutama. Kuna oli juba hilja, Diana sõitis taksoga koju. A.Repson tegi ettepaneku minna hotell Tallinki juures asuvasse kasiinosse. Mängiti ühe aparaadi taga, raha hakkas otsa saama. Baarileti juures viibis üks purjus meesterahvas, kes rääkis soome keelt. A.Repson tuli leti juurde ja seisis mingi aeg soomlase kõrval. Seejärel tuli ta tema juurde ja ütles, et läheks sealt minema. Nad läksid välja tänavale ja panid suitsud ette, seejärel väljus baarist purjus soomlane, kes hakkas minema piki hotelli hoonet, nemad A.Repson’iga jäid veel mingiks ajaks suitsetama ning seejärel Aivar ütles, et läheb ja hakkas järsku soomlasele järele jooksma, tema hakkas omakorda A.Repson’i järele jooksma. Nad kadusid nurga taha, ta jooksis ka nurga taha välja ning A.Repson surus parajasti kaarvärava all soomlast vastu võrestikku, rääkides talle samal ajal midagi soome keeles. A.Repson ütles talle: kontrolli taskud üle. Koputas taskud läbi, kuid ei tundnud seal midagi olevat. Siis hakkas Aivar ise taskuid läbi vaatama, hoides soomlast ühe käega kinni. Ta andis talle rahakoti, aga telefoni pani endale taskusse. Hiljem ütles A.Repson midagi soome keeles sellele meesterahvale ja nad panid nurga taha jooksu ning istusid taksosse. Sõitsid kuni Pirita Selverini. Andis Aivarile rahakoti, kuna ta ütles, et oli veel kasiino baaris olles koodi meelde jätnud. A.Repson hakkas koodi valima, kuid see osutus valeks. Seejärel sõitsid nad A.Repson’i majani. Tema jäi ootama, kuni Aivar võtab raha, et takso eest maksta. A.Repson tuli koos rahaga välja ja tasus takso eest. Nad läksid tema juurde koju, pärast aga läks ta ära oma koju. Järgmisel päeval helistas talle A.Repson linnast ja kutsus baari. Sõitis linna Stockmanni juurde ja läks turu juures asuvasse baari. Küsis, kuhu telefon jäi, vastas A.Repson, et andis selle oma naisele. Küsis A.Repson’ilt 100.00 krooni ja ta andis talle. Grossi kaupluse juures A.Repsn’i naine või tema ise proovis uuesti soomlase rahakotist saadud kaarti, kuid midagi ei tulnud välja. Ta ütles neile, et milleks kanda kaasas seda rahakotti ning A.Repson’i abikaasa andis selle talle väljaviskamiseks. Viskas selle kõrval oleva kioski katusele. Hiljem saatis A.Repsoni ja tema naise autobussijaama. Kahetseb tehtut. /tl 95-96/ Kohtu järeldused: Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub järgmisele seisukohale. Kohus ei näe võimalust kvalifitseerida Aivar Repson ja F.K tegevus

§ 199lg.2 p.5,7 järgi.

Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süükohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Vägivalla kasutamisel on tegemist röövimisega. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul rääkida avaliku varguse toimepanemisest. Nii F.K kui ka kannatanu PAH on 11 andnud sisult sarnaseid ütlusi. Nii on F.K rääkinud, et nad läksid Repsoniga välja tänavale ja panid suitsud ette, seejärel väljus baarist purjus soomlane, kes hakkas minema piki hotelli hoonet, nemad Repson’iga jäid veel mingiks ajaks suitsetama ning seejärel Aivar ütles, et läheb ja hakkas järsku soomlasele järele jooksma, tema hakkas omakorda Repson’i järele jooksma. Nad kadusid nurga taha, ta jooksis ka nurga taha välja ning Repson surus parajasti kaarvärava all soomlast vastu võrestikku, rääkides talle samal ajal midagi soome keeles. Repson ütles talle: kontrolli taskud üle. F.K koputas taskud läbi, kuid ei tundnud seal midagi olevat. Siis hakkas Repson ise taskuid läbi vaatama, hoides soomlast ühe käega kinni. Ta andis talle rahakoti, aga telefoni pani endale taskusse. Ka kannatanu on kinnitanud, et 2 meesterahvast suunasid teda jõuga kangialusesse (seal oli pime, valgustust ei olnud), surudes ta vastu väravat ning üks meestest ütles kõrva, et kas ta saab aru, mis temaga nüüd juhtuma hakkab. Kannatanu oli selles äärmiselt hirmunud. Repsoni suhtlemist kannatanuga soome keeles on kinnitanud F.K. Seega saab ende ütluste baasilt järeldada, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda, mis on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks. Kuigi Aivar Repson on andnud ütlusi selle kohta, et vastu aeda ta kannatanut ei surunud, vaid hoidis temalt lihtsalt ümber õla kinni, ei loe kohus neid usutavaks. F.K on algusest peale rääkinud kannatanu jõuga vastu aeda surumisest, ei ole ka ise eitanud oma osalust röövimise toimepanemises. Samuti riimuvad tema ütlused kannatanu omadega. Pigem on Repsoni ütlused osas, kas kannatanu tahte allasurumuseks kasutati vägivalda või mitte, ennastõigustavad, sooviga vastutada kergema karistusliigilise kuriteo toimepanemise eest. Tulenevalt

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Antud juhul on nii F.K kui ka kannatanu PAH ütluste pinnalt leidnud tuvastamist, et nimetatud asjaolud aset leidsid. Küll ei loe kohus tuvastatuks, et röövimine oleks toime pandud metallitaolist teravat eset kasutades. Terariista kasutamist on eitanud nii F.K kui Repson. Veelgi enam, nad on kinnitanud, et neil polnud kaasas mittemingisugust eset, mida oleks kuidagigi võinud kasutada kannatanu hirmutamiseks. Tõsi, kannatanu oma ütlustes viitab, et tundis oma kõri lähedal teravat eset, kuid ta tegelikkuses ei ole kindel, mis see oli. Ühtegi metallitaolist teravat eset sündmuskohalt leitud ei olnud, samuti pole neid ka ära võetud süüdistavatelt. Süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendatakse süüdistatava kasuks üksnes kõrvaldamata kahtlus sõltumata sellest, kas kahtlus on küllaldane, või mitte. Kuigi on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud füüsilise vägivalla kasutamine süüdistavate poolt, puuduvad kohtu hinnangul otsesed tõendid selle kohta, et vägivalda oleks kasutatud teravat eset kasutades. Kannatanu on ka kirjeldanud, et oli väga hirmul ning täpselt ei oska öelda, milleks see terav ese tema hinnangul võis osutada, samas pole Repson eitandki ümber kannatanu kaela käega kinni hoidmist. Kohtu hinnangul võib selliseks hirmu tekitavaks tundeks osutada ka näiteks süüdistava käe ümber olev kellarihm, mis hirmu võimendumise korral võib tundud noaga. Kuid see kõik on pelgalt oletus. Kuna ei ole tõendamist leidnud metallitaolise terava eseme kasutamine, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning eeltoodu alusel kuulub Vjatšeslav F.K ja Aivar Repson tegevus kvalifitseerimisele

§ 200lg.2 p.7 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. 12 F.K süü selles kuriteos oli väikese tähtsusega ning ta ei olnud initsiaatoriks. F.K on end kogu menetluse vältel süüdi tunnistanud, üksikasjalikult kirjeldanud sündmusi ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid käesoleval ajal on F.K pere, kus ühiselt elukaaslasega kasvatab lapsi. Ta on töötuna registreeritud, teeb juhutöid ning uusi õigusrikkumisi ta sooritanud ei ole ning seega asub kohus seisukohale, et F.K tuleb karistada vangistusega, kuid karistuse täitmisele pööramist ei pea kohus otstarbekaks. Ka Aivar Repson’i puhul võtab kohus arvesse tema puhtsüdamlikku kahetsust. Kuid Aivar Repson oli karistatud 18.12.2009.a. Pärnu Maakohtu poolt. Uue kuriteo pani ta toime 09.01.2010.a. Kohus ei soostu prokuröri ja kaitsja taotlusega mõista Aivar Repsonile liitkaristus selliselt, et rakseim karistus oleks loetud kaetuks kergema karistusega, kuna seadusandja seda lihtsalt ei võimalda.

§ 65

lg.2 mõttes tekib kohtuotsuste kogum olukorras, kus isik paneb pärast süüdimõistmist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo ehk siis lõige 2 näeb ette uue kuriteo eest mõistetud karistuse suurendamist eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna Aivar Repson pani uue kuriteo toime peale Pärnu Maakohtu 18.1.22009.a. kohtuotsust, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg.2 sätteid järgides. Kohus juhindub Kr

MS § 238; §§ 313- 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 13