1-10-11397/5

(10221000011)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Kriminaalasi J.E’ süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses Prokurör Piret Paukštys Süüdistatav J.E - isikukood XXX; elukoht: xxx; EV kodakondsusega; kesk-eri haridus; töökoht: L K OÜ, juhatuse liige; varasem kriminaalkaristus kustunud; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja kokkuleppel Rein Laid § 257 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.E KarS § 257 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes J.E keskmisest päevasissetulekust 662 krooni, on 19 860 (üheksateist tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank-iis. Maksekorraldusele märkida viitenumber: 4100064939 ja selgitus: ”J.E, 1-10-11397, rahaline karistus”.
2. Asitõendid - kaks CD-plaati (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde.
3. Välja mõista J.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaalasja materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulud 88.00 (kaheksakümmend kaheksa) krooni. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB-s või arvele 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-11397 ja süüdimõistetu nimi. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS J.E süüdistatakse selles, et tema 27.02.2010 varahommikul tungis Tallinnas ööklubis Prive (Harju tn 6, Tallinn) kallale AS, proovides teda lüüa pea piirkonda ja siis jalaga, kuid ASõnnestus lööke tõrjuda. Samal päeval hakkas J.E tegema AS telefonikõnesid, milles nõudis AS1 000 000 krooni maksmist seoses 28.01.
4. a sõlmitud BCP K OÜ (XXX, endine ärinimi OÜ K JP) osa müügi eest ning raha mittemaksmise korral ähvardas AS suhtes tarvitada füüsilist vägivalda ja viimase tappa. AS oli BCPOÜ ( XXX) üks omanikest, kellele J.E BCP K OÜ osa võõrandas. J.E puudus tegelikkuses õigus BCPOÜ ( XXX) osanikult AS 1 000 000 krooni nõudmiseks, kuivõrd BCPOÜ ( XXX) oli 28.01.
5. a sõlmitud OÜ K JP osa müügi- ja pandilepingu ning 27.11.2009 sõlmitud täiendava kokkuleppe täitnud. J.E, nõudes ASOÜ K JP osa võõrandamise eest 1 000 000 krooni tasumist, kuigi tegelikkuses oli BCPOÜ ( XXX) osa võõrandamisest tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud, teostas oma oletatavat õigust, mis tulenes võlaõigusseaduse §-st 101 lg 1 p 1 ja §-st 108 lg 1 ning mille kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 96 järgi on ähvardus, millega sunnitakse tehingut tegema, õigusvastane juhul, kui õigusvastane on tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati. J.E ähvardas AS füüsilise vägivallaga ja tapmisega, mis on kuriteod KarS § 121 ja 120 järgi. Seega J.E pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o oma oletatava õiguse teostamises ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga ähvardamisega. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J.E süüditunnistamist KarS § 257 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning karistamist rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o 19 860 kr, lähtudes J.E 2009.a keskmisest päevasissetulekust 662 kr. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil J.E tunnistas kokkuleppes kirjeldatud tegude toimepanemist ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 257 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni) ja kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
6. Kohtunik 3