1-10-13092/4

(10230101979)Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi U.N-i süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav U.N Ik: xxx, EV kodanik, haridus: 7 klassi, töökoht: pensionär, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON

1. U.N süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 1500 (üks tuhat viissada) krooni.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta U.N-ile mõistetud rahaline karistus summas 1500 krooni kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.N ei pane 3 (kolm) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.N-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse koostamisest, so alates 11.10.
5. U.N-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. U.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1; 180 lg 3 alusel välja mõistetavast sundrahast 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni osa menetluskulust, so 500 (viissada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise kuupäevast tasuda Rahandusministeeriumi 1 arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.N, 1-10-13092, sundraha“. Ülejäänud osa sundrahast, so summas 6025 (kuus tuhat kakskümmend viis) krooni jätta U.N-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.
7. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni U.N-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. EEAS esindaja esitatud tsiviilhagi 7140 krooni ja 74 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning U.N-ilt välja mõista EEAS kasuks 7140 (seitse tuhat ükssada nelikümmend) krooni ja 74 senti, milline summa tuleb tasuda EEAS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: U.N süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 26.01.2008 kuni 26.01.2009 aadressil Xxx Tallinnas kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.t ilma elektrienergia tarbimiseks õigust andva lepinguta, olles mitte sõlminud lepingut ASga EEvastavalt Elektrituruseaduse §-le 68 lg 1 p 2, mille kohaselt on elektrienergia kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta, samuti tarbis elektrienergiat ebaseaduslikult otseühenduse teel mõõtmata ahelast, tekitades elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega ASle EEvaralist kahju summas 7140.74 krooni, mis on AS EEpoolt arvestatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrale“. Seega U.N pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kurteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, so EEAS avaldusega, olukorra fikseerimise aktiga, elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestusega ning sündmuskohalt 2 tehtud fotodega, samuti EEAS esindaja AKning kahtlustatava U.N-i ütlustega on süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemine tõendatud. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel, so KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteona. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 1500 krooni, milline rahaline karistus jäetaks süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane temale määratava 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab süüdistatava süü suurust arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist varem karistamata isikuga ning süüdistatav on suhteliseslt raskes majanduslikus olukorras, nõustub kohus ka prokuröri ettepanekuga jätta mõistetav rahaline karistus täitmisele pööramata. Kuna süüdistatav ei ole karistusregistrisse kantud, siis puudub ka vajadus tema allutamiseks käitumiskontrollile ning kohus peab võimalikuks nõustuda prokuröri ettepanekuga KarS § 73 sätete ja minimaalse katseaja kohaldamise osas. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda peab kohus võimalikuks ja vajalikuks jätta KrMS § 180 lg 3 alusel suurema osa menetluskulust süüdistatavalt välja mõistmata ning kohus mõistab süüdistatavalt välja menetluskulu vaid väikeses ulatuses, jättes suurema osa menetluskulust riigi kanda. Kohtueelsel menetlusel on EEAS esitanud tsiviilhagi 7140, 74 krooni nõudes, milline sisaldab endas aasta jooksul ebaseaduslikult tarbimisvõrku lülitumise teel tarvitatud elektrienergia maksumust, milline summa on saadud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega kinnitatud korra alusel arvestusi tehes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et U.N tekitas EEASle varalise kahju 7140,74 krooni ulatuses ning varaline kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.N-ilt EEAS kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toimepandud süüteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 7140,74 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud 3 isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 7140,74 krooni ulatuses välja mõista U.N-ilt EEAS kasuks. Märt Toming kohtunik 4