← Eesti

1-08-12609/11

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Üldkasuliku töö peatamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu Prokurör

  1. november 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 1-08-12609 Harju Maakohtu
  2. detsembri 2008 otsus V.K karistamises KarS § 424 ja § 329 järgi vangistusega 7 kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 420 tundi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Vladimir Averjanov üldkasuliku töö peatamine V.K (isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx ) Marja-Liina Talimaa RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
  3. Peatada Harju Maakohtu
  4. detsembri 2008 otsusega V.K-le kohaldatud üldkasulik töö
  5. november 2009 kuni
  6. juuli 2010 ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks
  7. september
  8. Täiendavad otsustused
  9. Saata määruse koopia V.K-le ja Viljandi kriminaalhooldustalitusele. Selgitused kohtumäärusele
  10. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  11. Asjaolud V.K on süüdi mõistetud Harju Maakohtu
  12. detsembri 2008 otsusega KarS 424 ja § 329 järgi ja karistatud 7 kuulise vangistusega ja KarS § 69 alusel asendatud V.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 420 tundi ja määrata üldkasuliku töö (ÜKT) tegemise tähtajaks 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel on V.K allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule ettekande käitumiskontrollile allutatud V.K kohta. Ettekandest nähtuvalt on V.K ÜKT tunnid sooritamata. V.K avaldas kohtus, et seoses perekondliku olukorraga ja töötamisega Soomes pole olnud tal võimalik ÜKT-d korrapäraselt teha (töö ei võimaldanud ja ta kartis tööd kaotada). V.K ütluste kohaselt on tal lähiajal sündimas kaksikud lapsed. Prokurör pidas võimalikuks üldkasuliku töö peatamist.
  13. Kohtu põhjendused 2.
  14. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.
  15. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena üldkasuliku töö peatamine. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (KarS § 69 lg 3). 2.
  16. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtule esitatud ettekandes esitanud faktilised asjaolud tingivad KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamise
  17. november 2009 kuni
  18. juuli 2010 ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks
  19. september
  20. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. 2.
  21. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
  22. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  23. peatüki §-des 383 –
  24. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.