Kriminaalasi nr. 1 – 09 - 15685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 29. oktoobril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul pr

§ 199lg.

2 p. 5 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 1 a. 6 k. katseajaga 2.09.03.2005 a. Ida –

§ 200lg.

2 p. 7 järgi 2 a. 9 k. vangistusega tingimisi 2 a. katseajaga 3.28.09.2009 a.

§ 200lg.

2 p. 4, 7, 8; § 209 lg. 2 p. 1, 3 järgi 3 a. vangistusega Viibib vahi all alates

1. aprillist 2009 a. süüdistusasja KarS § 214 lg. 2 p. 1; § 201 lg. 2 p. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Z.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, palus 25.03.2009 eeluurimisel tuvastamata kellaajal Tallinnas Lasnamäe I mikrorajooni piirkonnas AK helistamiseks mobiiltelefoni. AK ja Z.I olid kohtunud samal päeval Maardus ning sõitnud mõnda aega AS au-toga mööda linna ringi. Võttes Arvesse, et Z.I oli päev varem laenanud AS sülearvutit ning selle korrektselt tagastanud, tundis AK, et Z.I võib usaldada ning ta andis Z.I-le helistamiseks oma mobiiltelefoni №kia 6500 Slide maksumusega 3800 krooni. Peale telefoni kasutamist ei tagastanud Z.I hoolimata AKi palvetest talle telefoni. Ühiselt jätkati autosõitu AS autoga. Jõudnud Tallinnas Viru väljak 4/6 asuva Viru Keskuse juurde, väljusid kõik peale AS, kes oli roolis, autost ning sisenesid Viru Keskusesse. Viru Keskuses kaotas A K Z.I ja D Šilovi silmist ning tema mobiiltelefon jäigi Z.I kätte. Sama päeva õhtul pantis Z.I AK kuulunud mobiiltelefoni A Laidna kaasabil Tallinnas Narva mnt 2 asuvasse „Marek ja Olga OÜ“ pandimajja, saades selle eest 700 krooni. Z.I polnud plaani AK mobiiltelefoni välja osta. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, palus 2009 aprillis, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, sõites taksoga, mida juhtis A N Keskturu juurest Sõle tänavale, A N mobiiltelefoni laadimiseks laadijat, kuid kuna te-lefoni akut ei õnnestunud laadida, andis A N talle kasutamiseks oma mobiiltelefoni №kia N95 koos mälukaardiga kogumaksumusega 4500 krooni. Jõudnud Sõle 47 või 49 maja juurde, palus Z.I auto peatada, väljus autost, helistas kuhugi ja jalutas maja taha, kuhu ema talle väidetavalt aknast raha pidi viskama. Oodanud mõnda aega autos, läks AN teda maja taha otsima, kuid noormeest ta sealt ei leidnud. 18.04.2009 viis Z.I AN kuulunud mobiiltelefoni A Butakovi kaasabil Tallinnas Narva mnt 2 asuvasse „Marek ja Olga OÜ“ pandimajja, saades selle eest 1000 krooni. Z.I polnud plaani AN mobiiltelefoni välja osta. Seega pani Z.I, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem varguse ja röövimise toimepannud isikuna, nõudis 26.03.2009 õhtupoolsel ajal, kuid eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal Jõhvi vallas Puru külas pimedas kõrvaltänavas seisvas autos, eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal, AK ja A S , et nad võtaksid oma pangakontodel sularaha ning annaksid selle temale, nimetades seda alusetult võla tasumiseks. Raha nõudmisel väljendas Z.I oma sõnade, hääletooni ja kehakeelega ähvardusi – kinnitades kannatanutele nõudlikul ja ähvardaval hääletoonil, et kui nad ei taha peksa saada ja soovivad elusalt Tallinna naasta ning kui nad ei soovi, et neil halvasti läheb, peavad nad temale raha andma. Ähvarduste tagajärjel tekkis kannatanutes reaalne hirm oma elu ja tervise pärast. Nimetatud hirmust ajendatuna võttis A S oma kontolt su-laraha summas 2000 krooni ning andis selle Z.I-le. Seejärel võttis AK oma kontolt sularaha summas 250 krooni ning andis selle samuti Z.I-le. Seega pani Z.I, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades seejuures vägivalda, so KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Z.I tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi täielikult ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav Z.I ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelse uurimise ajal antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et pani kuriteo toime K suhtes, samuti pani kuriteo toime K ja S suhtes. Samuti kinnitab N suhtes toimepandud kuritegu. Kannatanu AK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.03 hom-mikul ta kohtus AS, kes palus tal koos sõita Maardusse. Eelmisel päeval oli üks noormees palunud endale S sülearvuti. Maardus ühest majast väljus mustlase tüüpi noormees, kes andis S sülearvuti. Seejärel sõideti Tallinna ja Lasnamäel mustlase tüüpi noormees palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni. Ta andis mobiiltelefoni ja mustlane väljus autost. Tuli tagasi autosse, kuid mobiiltelefoni ei tagastanud. Mitmel korral küsis mobiil-telefoni tagastamist, kuid ettekäänete abil ei tagastanud, vaid lubas veel helistada ja siis tagas-tab. Sõideti Viru keskuse juurde ja kõik väljusid autost. Viru keskuses mustlane jooksis lihtsalt ära ja ta ei saanud mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni №kia 6500 hind 3800 krooni. Järgmisel päeval ta sõitis koos sõbraga Maardusse ja mustlane ütles, et telefon asub Viitnal ühe tuttava käes. Viitnal kedagi ei leitud ja mustlane ütles, et sõber asub juba Jõhvis ning sõideti sinna. Sama päeva õhtul jõuti Jõhvi, kuid mustlase sõpra ei leitud. Mustlase juhendamisel AS sõitis mingisse umbtänavasse. A peatas sõiduki ja mustlane hakkas teda ja A ähvardama ning süüdistama, muutus järsku agressiivseks ja hakkas neilt raha nõudma. Käs-kis sularahaautomaadi juurde sõita ja kontolt raha võtta. Ta oli sunnitud enda kontolt võtma 250 krooni ja andis selle summa mustlasele. A oli sunnitud arvelt võtma 2000 krooni ja andis mustlasele. Pärast seda istuti autosse ja mustlane käskis temal ja S l võtta SMS laenu summas 2000 krooni kumbki. Õnneks tehing ei toiminud, kuna tal ei olnud paroolikaarti. Suht-lemise käigus sai teada, et mustlase nimi on Ruslan, kellel eritunnuseks kõõrdsilmad. Ta võttis Ruslani ähvardusi reaalsena ja mõtles, et Ruslan võib neile peksa anda või isegi tappa. Ta varem pole Jõhvis üldse viibinud ja tema jaoks oli linn võõras koht. Oli pime ja kartis oma elu pärast. Kannatanu AS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need kattu-vad kannatanu AKi poolt antud ütlustega. Lisab, et Jõhvis Ruslan mobiiltelefoni ei tagastanud, vaid hakkas neilt raha nõudma. Muutus agressiivseks ja nõudis neil arvelt raha võtta. Ta mõistis koos K , et asi on tõsine ja võivad olla tõsised tagajärjed ning olid sunnitud arvelt võtma raha. Ta oli sunnitud arvelt võtma 2000 krooni ja andis selle summa Ruslanile. Ruslan käskis ka SMS laenu võtma 2000 krooni, kuid R-kioskid olid kinni ja polnud võimalik kõnekaarti osta. Raha nõudis Ruslan tuttavate juuresolekul, need olid ka mustlase tüüpi. Tajudes reaalset ohtu, otsustas ära joosta ning auto jättis maha, mille samal ööl sai kätte ja toimetas Ase-risse. Mõni päeva hiljem Ruslan helistas talle ja nõudis veel võlgu olevat raha, kuid ta ei oma mingit võlga. Kannatanu A N poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et selle aasta aprillis ta töötas taksojuhina ja Gonsiori 9 hotelli juures ootas klienti. Tema taksosse istus noormees, kellel silm oli tugevalt kõõrdi ja küsis maksumust Kallaveresse sõitmiseks. Kliendile hind sobis ja hakati sõitma, Keskturu juures istus taksosse veel üks kliendi tuttav. Ta andis autos kliendile, kes istus kõige enne taksosse akulaadija, et saaks oma telefoni laadida. Mõne aja pärast klient palus temalt mobiiltelefoni, sest aku ikka ei lae. Sõle tänaval klient palus peatuda ja ütles, et läheb maja taha, sest ema viskab aknast raha. Varsti läks autost välja ka teine klient. Ta läks ka mõne aja pärast välja, kuid maja taga kumbagi klienti ei näinud. Tema telefoni hind 4500 krooni ja taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Tema telefoniga lahkunud noormees jättis taksosse enda mobiiltelefoni, milles aku üldse puudus. Tunnistaja AL poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 25.03 õhtul tuli tema juurde temaga samas ühiselamus elav D Š , kes oli koos Ruslaniga. Viimast nägi esimest korda ja palus tal ühe mobiili panti anda, sest abikaasa on haige ja on vaja raha. Ta pantis mobiili enda dokumentide alusel ja saadud 700 krooni andis Ruslanile. Tunnistaja AB poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2009 a. aprillis tuli tema juurde vähetuttav mustlane ja ütles mustlasele, et on sõbrale 150 krooni võlgu. Mustlane ütles, et raha ei ole, kuid on mobiiltelefon, mille saaks pantida. Sõideti pandimajja ja ta pantis mustlase telefoni ning saadud raha summas 1080 krooni andis mustlasele. Sellest summast ta sai 150 krooni sõbrale tagastamiseks. Ta ei teadnud, et mobiiltelefon oli varastatud. Süüdistatava Z.I süü on peale tema, kannatanute ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kannatanute K, S ja N ning tunnistaja B poolt äratundmiseks esitatud isikute fotode protokolliga, pandimaja lepingu-ga, Z.I elukohas läbiotsimise käigus Z.I kinnipidamisega, pandimaja lepinguga / t.l. 19 – 35, 47 – 63, 74 82, 165 – 168, 177, 180 – 183 /. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustega Z.I väitis, et tal oli vaja Jõhvi sõita ja seetõttu valetas kannatanutele, et telefon asub Jõhvis, kuigi telefon oli selleks ajaks juba müüdud. Ta ei tahtnud kannatanuid pimedale tänavale juhatada, kuid juhtus nii, et tänav oli pime. Ta oma teada ei käitunud agressiivselt ega ähvardanud, kuid ta ei välista, et kannatanud võisid tema käitumist arvestada ähvardavana. Kohus aktsepteerib kannatanute K ja S poolt antud ütlusi selles, et Z.I toimepandud tegu nende suhtes ähvardustega oli reaalne ja nad tundsid hirmu enda elu ja tervise pärast. Nende tegevus viitas samuti sellele, et nende suhtes toimepandud tegu oli ähvardav ja agressiivne. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, 28.09.2009 a. Viru Maakohtu poolt vormistatud süüdimõistvat kohtuotsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Z.I-lt 28.09.2009 a. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti välja sundraha 10875 krooni ja kuna käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega loetakse kaetuks Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus, siis ei ole otstarbekas Z.I-lt sundraha topelt välja mõista. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Z.I KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust Süüdi tunnistada Z.I KarS § 214 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) aastat vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõistetud kergem karistus lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 ( viis ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel 28.09.2009 a. Viru Maakohtu kohtuotsusega 3 aastase vangistusega mõistetud karistus lugeda täielikult kaetuks käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 4 ( neli ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates
2. aprillist 2009 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 2 Välja mõista Z.I-lt kaitsjatasu 4150.20 krooni Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 3 Välja mõista Z.I-lt tsiviilhagi kannatanute AK kasuks summas 4050 krooni, AS kasuks summas 2000 krooni ja AN kasuks summas 4000 krooni. Kannatanutel on tsiviilhagi osas õigus pöörduda kohtutäituri poole. 4 Kriminaalasja juures olev asitõend – mobiiltelefon – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik