Prokurör Silja Seeder SÜÜDISTATAV M.R: ik. xxx; kodakondsus määratlemata; elukoht: xxx; haridus 9 kl; töötab OÜ H , laotöölisena; varem kriminaalkorras karistatud: - 15.09.2008 Tartu Maakohtu otsusega
järgi vangistus 3 k ,
lg 2 p 8-§ 25 lg 2 järgi vangistusega 2 k, liitkaristus vangistus 3 k katseaeg 1 a 6 k, katseaeg lõpp 15.03.2010. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, alates 27.08.2009 Kaistja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.R
lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, mis lähtudes tema miinimumpäevamäärast 135 krooni on 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni.
lg 1 alusel määrata rahaline karistus ositi kandmisele, kohustades M.R-i tasuma rahalise karistuse 10 (kümne) kuu jooksul igakuiselt 540 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: „M.R , 1-10-1230, rahaline karistus“. Tõkend- elukohast lahkumise keeld –kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista M.R-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 420.00 (nelisada kakskümmend) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: M.R:, 1-10-1230, sundraha, kaitsjatasu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS. M.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 07.06.2009.a. kella 10.00 paiku, viibides Tallinnas aadressil Xxx asuvas korteris, hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis MK’le kuuluva digikaamera Olympus U760 maksumusega 2990 krooni ja mälukaardi 1 GB XD maksumusega 399 krooni, tekitades kannatanule varalise kahju summas 3389 krooni. Seega, M.R, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS
lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kohus, uurides kriminaalasjas kogutud tõendeid tuvastas, et öösel vastu 07.06.2009.a. Tallinnas, xxx asuvast teise korruse korterist oli M.R varastanud MK´le kuuluva fotoaparaadi Olympus U750 maksumusega 2990.- krooni koos mälukaardiga maksumusega 399 krooni, kannatanule tekitati varalist kahju kokku summas 3389.- krooni. Kuriteo toimepanemist kinnitavad kannatanu MK ütlused, tunnistaja Tanel Pruuli ütlused, kahtlustatava M.R-i ütlused, milles ta tunnistab varguse toimepanemist. 3 Kannatanu MK on esitanud digikaamera Olympus U 760 ja mälukaardi 1 GB XD kohta nende maksumust tõendavad arvete koopiad K- Arvutisalongist . Fotoaparaat koos mälukaardiga tagastati kannatanule, kahju tekkinud ei ole ja kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. Kohus leiab, et M.R, olles varem karistatud
lg 2 p 8 -§ 25 lg 2 järgi pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Tema poolt toimepandud tegu on õigusvastane ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
M.R on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna M.R on käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 40 (neljakümne) päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 135 krooni on 5400 krooni. Kohus nõustub ka sellega, et rahaline karistus kuulub ärakandmisele osadena 10 kuu jooksul ja M.R tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda igakuiselt 540 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab mõistetav karistus õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult. Kohus juhindub KrMS §-st 254. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.