1-09-10101 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoobril 2009. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-10101 Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekr

§ 344

lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 1 ja K.R

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi lühimenetluses Süüdistatavad Roland Uttendorf, isikukood

1. Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.07.06.1990 a. Järva Maakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 4 p 1, § 195 lg 2 alusel 3 aastase vabadusekaotusega.
2. 26.03.1992 a. Pärnu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 176 lg 1, 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega, eelmise kohtuotsusega kohaldatud liitkaristusena 4 aastase vabadusekaotusega. 3.09.10.1996 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 186 alusel 5 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 4.08.04.2009 a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 121

, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 9 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 14.-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 12.06.2009 a., kuid viibib vahi all eelvangistuses seoses teise kriminaalasja menetlusega. Käesolevas kriminaalasjas viibis kahtlustatavana eelvangistuses 01.09.-03.09.2008 a. ning 17.02 – 12.06.2009 a. K.R, isikukood XXX. 1 1-09-10101 Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.15.02.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 2.15.04.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 2, § 195 lg 1 alusel 2 aastase vangistusega. 3.16.04.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 2025 lg 1 alusel 3 kuulise vangistusega. 4.08.05.2002 a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel liitkaristusena 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega. 5.12.02.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aastase vangistusega. 6.11.04.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7,8, § 184 lg 2 p 1 alusel Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega, millest kohe kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o. 2 aastat ja 10 kuud vangistust kuulus kandmisele tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 7.23.02.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,7 alusel 7 kuu ja 20 päevase vangistusega.

8.04.11.2008 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 120

, § 121, § 263 p 1, § 266 lg 1, § 323 alusel rahalise karistusega summas 11800 krooni. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 34.-l korral. Tõkend vahistamine, viibib vahi all eelvangistuses alates 17.02.2009 a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, § 306, 309, § 310, § 311-313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Roland Uttendorf

§ 344

lg 1 järgi ning mõista karistuseks (3 k) kolm kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista karistuseks (2 a) kaks aastat vangistust,

§ 202

lg 1 järgi ning mõista karistuseks (5 k) viis kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel kohaldada liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista karistuseks (2 a 3

1. k)kaks aastat ja kolm kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Roland Uttendorfile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (1 a 6
2. k)üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel kohaldada Roland Uttendorfile liitkaristust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt mõistetud karistusega lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (1 a 6 k) üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata Roland Uttendorfil ajavahemikus 01.09.-03.09.2008 a.

ja 17.02.12.06.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kokku (3 k 27

1. p)kolm kuud ja kakskümmend seitse päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 08.10.2009 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (1 a 2 k 3
2. p)üks aasta kaks kuud ja kolm päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada, kuid jätta Roland Uttendorf vahi alla seoses uues kriminaalasjas kohaldatud tõkendiga ning käesolevas kriminaalasjas kohaldatud karistuse kandmisega. Süüdi tunnistada K.R

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ning mõista karistuseks (1 a 9 k) üks aasta ja üheksa kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada K.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (1 a 2 k) üks aasta ja kaks kuud vangistust.

§ 65

lg 2 2 1-09-10101 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. 11.04.2006 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta ja 10 kuulise vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (4 a) neli aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata K.R eelvangistuses 31.01.-02.02.2009 a.

viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kandmisele kuuluvaks karistuseks (3 a 11 k 27 p) kolm aastat üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates 17.02.2009 a., s.o. tema kinnipidamisest. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel välja mõista tsiviilhagid – Roland Uttendorfilt ja K.R-ilt solidaarselt

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuks, ajavahemikul 03.08.2008 a.

kella 15.00-st kuni 04.08.2008 a. kella 7.30-ni, varastas Pärnu maakonnas, X OÜ Mastix lahtiselt ehitusobjektilt 5 pakki vahtpolüstüreenplaate EPS 60 (60 X 120 mm/100 mm) koguväärtuses 1262 krooni. -K.R-ile ja Roland Uttendorfile selles, et nemad koos, ajavahemikul 10.08.-11.08.2008 a., tungisid X asuvasse T. T. garaaži, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil T. T. kuuluvaid tööriistu 9544 krooni väärtuses ja autode tagavaraosasid 7140 krooni väärtuses, L. M. kuuluvad 4 valuvelge Kosoi koos rehvidega koguväärtuses 15000 krooni, 14 ratta polti koguväärtuses 378 krooni põhjustasid kannatanule sõiduauto Opel Calibra lõhkumisega 20000 krooni suuruse varalise kahju ja sama sõiduki süüteluku signalisatsiooni lõhkumisega 7000 krooni suuruse kahju, samuti varastasid M. V. kuuluvaid tööriistu koguväärtuses 11455 krooni. -Samuti nemad koos, ajavahemikul 15.09.2008 a. kella 18.00-st kuni 16.09.2008 a. kella 7.00ni, varastasid X Antone Transport OÜ tarastamata parklas pargitud veoauto DAF CF 85.480, reg. numbriga X paagist 350 liitrit diiselkütust väärtusega 6562.50 krooni. Varguse käigus rikuti ära paagikork väärtusega 287.50 krooni. Kokku põhjustati vargusega Antone Transport OÜ-le varalist kahju 6850 krooni väärtuses. -Samuti nemad koos, ajavahemikul 12.01.-16.01.2009 a., tungisid X aiaga piiratud hoovi, kust varastasid ebaseadusliku omastamise eesmärgil hoovis treileril seisva I. L. kuuluva paadimootori Mercury 20/10, tekitades vargusega I. L. 30000 krooni suuruse varalise kahju. -K.R-ile selles, et tema, 31.01.2009 a. kella 2.40 ajal tungis X AS Teede REV-2 territooriumile ja sealt edasi ukse lõhkumise teel kontoriruumi, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS Teede REV-2 kuuluva sülearvuti Ordi Enduro 7396B Little + XXP koos laadija, ADSL juhtme ja printerijuhtmega väärtusega 18500 krooni. -Roland Uttendorfile ja K.R-ile selles, et nemad koos, ajavahemikus 05.02.2009 a. kella 18.15 kuni 06.02.2009 a. kella 9.00-ni, tungisid X valdaja tahte vastaselt lukustamata ukse avamise teel sisse OÜ Nurmenuku Puhkekeskuse töökotta ja kontorisse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil OÜ Äriekspressile kuuluvast kontorist sülearvuti Dell väärtusega 13000 krooni, rahalise väärtuseta pappkasti diskettide, dokumentide ja CD plaatidega, kontori kõrvalruumist võsalõikuri Husgvarna väärtusega 14000 krooni, trimmeri Stihl väärtusega 11000 krooni, trimmeri Homelite väärtusega 6000 krooni, tööriistakomplekti väärtusega 4500 krooni, saeketi terituspingi väärtusega 7000 krooni, 3 saeketti koguväärtusega 800 krooni, mootorsae Husgvarna väärtusega 10000 krooni, 2 elektrikäsisaagi Bosch koguväärtusega 7000 krooni, tikksae väärtusega 2500 krooni, survepesuri Kärcher väärtusega 27000 krooni, võtmete komplekti väärtusega 7000 krooni, taldlihvija Bosch väärtusega 300 krooni, garaažist elektrilised plekikäärid väärtusega 9000 krooni, elektrilise freesi väärtusega 8000 krooni, kuumaõhu puhur – fööni väärtusega 1500 krooni, elektritrelli Makita väärtusega 800 krooni ja õhutööriistakomplekti väärtusega 5000 krooni. OÜ Nurmenuku Puhkekeskuse töökojas remondis olevast J. A. sõiduautost Mitsubishi Galant, reg. nr. X võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil automaki JVC esipaneeli väärtusega 2000 krooni, hõbeketi väärtusega 4000 krooni, hüdraulilise nelja rattaga tungraua väärtusega 400 krooni, süütelukuvõtme väärtusega 500 krooni. -K.R-ile veel selles, et tema , ajavahemikul 05.02.2009 a. kella 18.15 kuni 06.02.2009 a. kella 9.00-ni tungis X, valdaja A. K. tahte vastaselt ukse avamise teel X, kust võttis 4 1-09-10101 ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. K. kuuluva mootorsae Stihl MS 180 väärtusega 3500 krooni ja T. K. kuuluva elektrilöökdrelli Makita väärtusega 1100 krooni. -Roland Uttendorfile selles, et tema ajavahemikul 03.02.-09.02.2009 a. tungis ukseluku lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt X ehitusjärgus olevasse V. V. kuuluvasse elamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14 pakki kivivilla Parock koguväärtusega 4900 krooni. -Samuti tema, ajavahemikul 10.02.2009 a. kella 20.30 kuni 11.02.2009 a,. kella 11.50-ni, tungis akna lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt sisse X Firma Prometei OÜ ruumidesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prometei OÜ-le kuuluvad keevitusenventori Rainbow 150 väärtusega 7792.37 krooni, perforaatori DWT väärtusega 850 krooni, 2 relakat koguväärtusega 1400 krooni, mootorsae Stihl-029 13’’ saelehega väärtusega 1000 krooni, pulbervärvipüstoli väärtusega 15000 krooni, keevitusmaski väärtusega 1313.56 krooni, kruvikeerajate komplekti kohvri väärtusega 149 krooni, tekitades vargusega Prometei OÜ-le 27504 krooni suuruse varalise kahju. Samuti võttis Prometei OÜ ruumis olnud V. M. kuuluvast sõidukist ebaseadusliku omastamise eesmärgil roolikatte väärtusega 58 krooni, päikeseprillid väärtusega 250 krooni, automaki Daewoo koos CD-MP3 mängijaga väärtusega 1000 krooni, kaamera fotoaparaat SONY 6000 maketi ilma rahalise väärtuseta, tööriistakasti koos erinevate tööriistadega koguväärtusega 3000 krooni, 5 liitrise kanistri 5’ 30 õli väärtusega 480 krooni ja 1 5w’ 40 1 liitrise õlikanistri väärtusega 80 krooni, tekitades vargusega V. M. 4868 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti tema, 14.02.2009 a. kella 17.15 ja 21.30 vahelisel ajal, tungis ukseklaasi lõhkumise teel valdaja K. K. tahte vastaselt Xeramusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1000 Eesti krooni, 5 LVL-i väärtusega 110.66 Eesti krooni, diktofoni Olympus väärtusega 3500 krooni ja digifotoaparaadi Olympus väärtusega 5639.70 krooni, tekitades vargusega K. K. 10250.36 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus Roland Uttendorfile ja K.R-ile on esitatud

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna kes on varem toime pannud varguse, grupis ja sissetungimisega. Roland Uttendorfile oli esitatud veel süüdistus selles, et tema, ajavahemikul 01.08. kuni 10.08.2008 a., eesmärgiga omandada õigust sõiduauto Ford Courier Combi, reg. nr. X kasutamiseks, võltsis A. K. allkirja volikirjal M. K. ja volikirjal H.arri Uttendorfi nimele. Süüdistus on Roland Uttendorfile esitatud

§ 344lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi võltsimises.

-Veel on Roland Uttendorfile esitatud süüdistus selles, et tema, 01.02.2009 a. kella 10.00 ajal turustas X maja ees 1000 krooni eest R. K. K.R poolt 31.01.2009 a. kella 2.40 ajal X varastatud sülearvuti Ordi Enduro 7396 B Litle+XPP koos laadija ADSL juhtme ja printerijuhtmega väärtusega 18500 krooni, olles eelnevalt teadlik, et K.R oli selle sülearvuti saanud kuriteo, s.o. varguse toimepanemise teel. Süüdistus Roland Uttendorfile on esitatud

§ 202lg 1 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad Roland Uttendorf ja K.R neile esitatud süüdistustes täies mahus süüdi ja jäid selle juurde, et kohus arutaks kriminaalasja lühimenetluse korras. Süüdistatavad avaldasid, et nad ei soovi kohtus täiendavaid ütlusi anda ja jäävad kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kannatanu L. M. avaldas kohtus, et temale kuuluvalt sõidukilt Opel Calibra varastati ajal, kui sõiduk oli remondis ja asus X asuvas T. T. kuuluvas garaažis rehvid koos velgedega, ratta poldid ning sõiduauto võtmed koos puldiga. Samuti kriimustati ja rikuti varguse toimepanemisega sõiduki kere. Kannatanu avaldas, et soovib süüdlastelt vargusega tekitatud kahju hüvitamist summas 7478 krooni ning lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 5 1-09-10101 20000 krooni. Samasuguse summa hüvitamist on kannatanu nõudnud ka kohtueelses menetluses. Kannatanu J. A. avaldas kohtus, et talle kuuluv sõiduauto Mitsubishi Galant rikuti ja rüüstati ajal kui sõiduk oli remondis X asuvas Nurmenuku puhkekeskuses. Sõidukisse sissetungimise käigus varastati sealt esemed, mida kannatanu avaldas kohtueelses menetluses ning tekitati talle 6900 krooni suurune varaline kahju, mille hüvitamist kannatanu soovis. Samasuguse kahjusumma hüvitamist on kannatanu soovinud ka kohtueelses menetluses. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega leidnud tõendamist. Samuti on õige kuritegude kvalifikatsioon. Prokurör taotles Roland Uttendorfi süüdi tunnistamist

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 344 lg 1 ja § 202 lg 1 järgi ning tema karistamist reaalse vangistusega alla sanktsioonide keskmiste määrade. Samuti taotles prokurör K.R süüdi tunnistamist

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ning tema karistamist vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Samuti taotles prokurör K.R-ile liitkaristuse kohaldamist

§ 65

lg 2 järgi ning talle kohaldatava karistuse suurendamist Pärnu Maakohtu 11.04.2006 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Kaitsjad leidsid, et ei ole alust vastu vaielda nende kaitsealuste süüs neile esitatud süüdistustes. Samas taotlesid kaitsjad nende kaitsealustele kergemate karistuste kohaldamist võrreldes prokuröri poolt taotletud karistustega. KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt – Süüdistuses

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi toimepandud kuritegudes – 03.08.2008 a.

X OÜ Mastix ehitusobjektilt toimepandud varguses – K.R kohtueelses menetluses antud ütlustega, milles ta on tunnistanud, et 03.-04.08.2008 a. öösel varastas ta X maja juures asuvalt ehituselt kile sisse pakitud penoplastist soojustusplaate vedades penoplast algul maja nurga taha ning hiljem X asuvasse kuuri. Varastatud penoplasti müüs K.R Kuldse Börsi kaudu talle tundmatule isikule (II kd. t.l. 90,93). -Tunnistajate A. J. ja K. P. ütlustega (I kd. t.l. 55-56, 57-58, 59-60) selle kohta, et ööl vastu 04.08.2008 a. varastati X asuvalt ehitusobjektilt vahtpolüstüreenplaate. K.P, ütlustel varastati 5 pakki, kusjuures igas pakis oli 5 plaati. Kannatanu OÜ Mastix on avaldanud kahju tekitamist kogusummas 1262 krooni (212.40 krooni pakk) (I kd. t.l. 61). Kohtu hinnangul kinnitavad A.J, ja K.P, ütlused kuriteosündmuse, s.o. varguse toimumist ning K.R ütlusi varguse toimepanemise kohta. Samuti on kohtu hinnangul reaalne kannatanu poolt avaldatu neile tekitatud varalise kahju kohta. -A, J, ütluste kohaselt (I kd. t.l. 65) tellis X korteriühistu OÜ-lt Mastix maja fassaadi soojustustööd. Soojustuseks kasutatavad vahtpolüstüreenplaadid ladustati X maja hoovi. 04.08.2008 a. hommikul kella 7.30 ajal avastas tunnistaja, et veel eelmisel õhtul maja juures olnud soojustusmaterjali pakid on öö jooksul kadunud. Maja nurga juurest leiti maha kukkunud mobiiltelefon, punast värvi №kia 6150, mille puhul tekkis kahtlus, et see võib kuuluda varguse toimepannud isikule. Kriminaalmenetluse käigus on nimetatud mobiiltelefoni asitõendina vaadeldud (I kd. t.l. 70-71) ning kindlaks tehtud, et see kuulus süüdistatavale K.R-ile. Kuna K.R on tunnistanud, et pani varguse toime ja samal ajal kadus ära tema mobiiltelefon (II kd. t.l. 90), kinnitab mobiiltelefoni leidmine sündmuskohalt, vahetult pärast varguse toimepanemist K.R ütlusi kuriteo toimepanemise kohta ja tema süüd selles. -E. M. ütluste kohaselt (I kd. t.l. 66-67) nägi ta 02.-03.08.2008 a. öösel X maja aknast välja vaadates, kuidas üks noormees sõitis jalgrattaga suunaga Sindi Gümnaasiumi poole hoides käes soojustusplaati nähes seega varguse toimepanemist, mille pani toime K.R. -V. A., OÜ Mastixis töötanu ütluste kohaselt (I kd. t.l. 68-69) teatas X korteriühistu esimees A.J. talle 04.08.2008 a. hommikul, et maja juurde ladustatud soojustusplaatidest on osa 6 1-09-10101 puudu. Ühistu esimehe hinnangul oli eelmisel päeval plaate olnud rohkem. Kontrollimisel selguski, et öö jooksul on 2 pakki plaate ära viidud. Samuti leiti maast, kohast, kust soojustusplaadid ära viidi punast värvi №kia mobiiltelefon. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et telefon kuulus K.R-ile ning kukkus sündmuskohale varguse toimepanemise ajal. -E. S. ütluste kohaselt pakkus 2008 a. augustis K.R talle müügiks soojustusplaate (I kd. t.l. 73-74). Kuna samal ajal pandi X maja juurest toime soojustusplaatide vargus, kinnitab antud asjaolu K.R puutumust varguse toimepanemisse. X asuvast T. T. kuuluvast garaažist toimepandud varguseepisoodis – süüdistatavate Roland Uttendorfi ja K.R süü omaksvõtuga (II kd. t.l. 69-70, 93-94). Süüdistatavate ütlustest nähtub, et ettepaneku varguse toimepanemiseks tegi K.R, kes tundis hästi garaaži omanikku T. T., samuti teadis ta, et garaažis hoitakse tööriistu. Sündmuskohale sõideti R.Uttendorfi poolt kasutatava sõidukiga, milline jäeti garaažis veidi eemale. Seejärel sisenes R.Uttendorf garaaži ukseriivi avamise teel garaaži ja hakkas sealt asju välja tooma viies need hoonest eemale. Sealt toimetas K.R need edasi autosse. Kuna esemeid oli palju, kestis nende väljatoomine ja autosse panek mitu tundi. Süüdistatavad on kinnitanud, et varastatud esemeteks olid nii mitmesugused tööriistad, kui ka autorehvid, veljed, osad ja tarvikud. Asjad viidi Roland Uttendorfi isa juurde X. Eeltoodu kinnitab süüdistatavate süüd garaaži sissetungimist ning koos ja grupis varguse toimepanemist. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga X ning sellele lisatud fototabelitega, (I kd. t.l. 97-103) millest nähtub garaaži sissetungimine ning sealt varguse toimepanek. Vaatlusprotokollist nähtub, et sissetungimine toimus ilma ust lahti murdmata, s.o. R.Uttendorfi poolt kirjeldatud viisil, ilmselt riivi avamise teel. -Kannatanu M. V. on avaldanud, et sissetungimisega X asuvasse garaaži varastati sealt talle kuuluvaid autovelgesid ja rehve, samuti tööriistu koguväärtuses 11455 krooni (I kd. t.l. 8081). Varastatud esemetest on kannatanu kätte saanud kaks velge koos rehvidega, valuvelje, tikksae, taldlihvija, kuumapuhuri ja 16 pirni (I kd. t.l. 82). -Kannatanu T. T. ütluste kohaselt avastas ta 11.08.2008 a. X, oma kodust, et maja juures seisnud Opel Calibral on ära võetud valuveljed. Samuti oli sisenetud garaaži ja varastatud sealt suuremal hulgal tööriistu, autoosasid ja tarvikuid (I kd. t.l. 83-84,85-86). Kannatanu on 08.09.2008 a. politseist osa temalt varastatud esemeid kätte saanud (I kd. t.l. 87-88, 89). Tagastamata esemete osas on kannatanu esitanud nõude summas 7660 krooni (I kd. t.l. 88). -Kannatanu L. M. kohtueelses menetluses (I kd. t.l. 90-91, 92-93) ja kohtulikus menetluses antud ütluste kohaselt hoidis ta varguse toimepanemise ajal oma sõiduautot Opel Calibra X asuva garaaži juures seoses auto remondiga. 11.08.2008 a. teatas T.T. L.M., et tema sõiduauto on rüüstatud. Sündmuskohal avastas kannatanu, et sõiduautol olid varastatud veljed koos rehvidega ja rattapoldid. Samuti oli rikutud auto kere, kuna oli kangiga püütud lahti kangutada auto kapotti ja uksi. Veel oli auto kere saanud kahjustusi rataste alt äravõtmisel põhja peale kukkumisega. Kõrvalasuvast garaažist varastati kannatanu sõiduauto süütevõtmed koos puldiga. Kannatanu on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil hinnanud talle tekitatud varalist kahju kogusummas 27478 krooni. Varastatud esemetest on L.M. politseist kätte saanud 4 velge koos rehvidega (I kd. t.l. 94). Kannatanu on avaldanud, et soovib kättesaamata varastatud esemete, kahe veljerõnga eest 100 krooni, 14 rattapoldi eest 378 krooni (a’ 27 krooni rattapoldi maksumus), süüteluku eest 2000 krooni ja süütevõtmete puldi eest 5000 krooni, s.o. kokku 7478 krooni hüvitamist (I kd. t.l. 95-96). Samuti avaldas kannatanu, et soovib sõiduki kere värvimise ja plekitööde katteks 20000 krooni hüvitamist. Kohtu hinnangul on kannatanu varalised nõuded, arvestades talle tekitatud kahjustuste mahtu ja kehtivaid hindasid reaalsed ja põhjendatud. Kannatanute M.V., T.T. ja L.M. ütlused kinnitavad seda, et ööl vastu 11.08.2008 a. tungiti X T.T. garaaži ning varastati sealt mitmesuguseid esemeid. Samuti varastati väljas seisnud L.M. 7 1-09-10101 sõiduautolt veljed koos rehvidega ning kahjustati sõiduauto kere. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud kuriteo panid koos toime süüdistatavad, kes on nimetatud tegu ka tunnistanud. -X läbiviidud läbiotsimisega 29.08.2008 a. on sealsetest ruumidest leitud suurel hulgal mitmesuguseid esemeid – tööriistu, sõidukite osasid ja tarvikuid, rehve, velgesid jms. (I kd. t.l. 105-123). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et mitmed sealt leitud esemed olid pärit X ning kuulusid kannatanutele M.V., T.T. ja L.M., millised ka tagastati omanikele. Tunnistajate A. K. ja K. P. ütlustega (I kd. t.l. 126,130) on kindlaks tehtud, et nimetatud korterit remontis ajavahemikus 11.08.-29.08.2008 a. Roland Uttendorf, kes kasutas ka seega eeltoodud ruume 11.08.2008 a. varastatud esemete hoidmiseks. Nimetatud asjaolu kinnitab R.Uttendorfi süüd eelnimetatud varguse toimepanemises, kuivõrd ei ole tuvastatud, et nimetatud varastatud asju oleks sinna toonud või seal hoidnud keegi teine isik. -Tunnistaja A. K. ütluse kohaselt kasutas R.Uttendorf sinist värvi sõidukit Ford Courier (I kd. t.l. 126). Nimetatud asjaolu kinnitab süüdistatavate ütlusi selle kohta, et X sõideti kohale ja varastatud asjad toodi sealt ära sinist värvi Fordiga. -Tunnistaja K. P. on tõendanud (I kd. t.l. 129-130), et aitas R.Uttendorfil X asuvas korteris remonti teha. Nimetatud korteris nägi ta suurel hulgal mitmesuguseid asju – tööriistu, sõidukite velgesid koos rehvidega jm. Kriminaalmenetluse käigus läbiviidud läbiotsimisega on leitud ja tuvastatud, et eelnimetatud esemed olid R.Uttendorfi poolt varastatud X. -Tunnistaja J. A. ütluste kohaselt (I kd. t.l. 131-132) pakkus süüdistatav R.Uttendorf talle 2008 a. suvel müügiks sõiduauto velgesid. Tunnistaja nõustus ning suundus koos R.Uttendorfiga X asuvasse remonditavasse korterisse, kus R.Uttendorf pakkus J.A. velgesid koos rehvidega, kuid hoiatas teda, et neid ei või kohe kasutada. Kuna taoline asjaolu tekitas J.A. kauba seaduslikkuses kahtlusi, siis ta loobus pakutud kaubast. Kohtu hinnangul oli R.Uttendorfi pakutud velje ja rehvi puhul tegemist ilmselt varguse teel saadud varaga. -15.09.-16.09.2008 a. Antone Transport OÜ parklast toimepandud diiselkütuse varguse süüdistuses – Süüdistatava Roland Uttendorfi süü omaksvõtuga kohtueelses menetluses ja kohtus ning ütlustega kohtueelses menetluses (II kd. t.l. 70, 80), millest nähtub, et sõitis Tammiste külas asuvasse parklasse koos K.R-iga eesmärgiga sealt seisvatest „rekkadest“ varastada diiselkütust. K.R imes vooliku kaudu veoki paagist kütuse välja ning kütus lasti kaasasolnud kanistritesse, millised R.Uttendorf vedas oma autosse. Varastatud kütus viidi R.Uttendorfi isa elukohta X ning müüdi seejärel K.R poolt tema tuttavatele. Varastatud kütuse müügist sai R.Uttendorf K.R-ilt 700 või 800 krooni. -K.R ütluste kohaselt leppis ta R.Uttendorfiga kokku minna X asuvasse autofirmasse „diislit imema“. Kohale sõideti R.Uttendorfi poolt kasutatava nn. „pirukaautoga“. Kohapeal imes K.R veoauto paagist kütuse vooliku kaudu välja ning lasi selle kanistritesse. Varastatud kütuse müüs K.R hiljem maha (I kd. t.l.94). Süüdistatavate ütlused tõendavad nendepoolset varguse toimepanemist grupis. -Lisaks süüdistatavate süü omaksvõtule on kuriteo toimepanek tõendatud veel Antone Transport OÜ avaldusega selle kohta, et ööl vastu 17.09.2008 a. varastati nende parklas seisnud Osaühingu veoauto DAF kütusepaagist 350 l diiselkütust ja rikuti ära kütusepaagi kork. Kannatanu on hinnanud kuriteoga tekitatud kahju suuruseks 6850 krooni (I kd. t.l. 139). -Tunnistaja C. U. ütluste kohaselt avastas ta 16.09.2008 a. hommikul, et X seisnud OÜ Antone Transport veoauto paagist, milles pidi olema 500 liitrit diiselkütust oli kütust ainult umbes 150 liitrit. Samuti oli paagikorgi lukustus rikutud, sest võtmega ei olnud paaki võimalik avada (I kd. t.l. 143-144). Kannatanu avalduse ja tunnistaja ütlustega on tõendatud kuriteosündmuse toimumine. -Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt (I kd. t.l. 148-149) tulid 2008 a. septembri alguses, öisel ajal tema elukohta K.R ja R.Uttendorf, kes olid tumesinist värvi nn. pirukaautoga ning teatasid, et lähevad X asuvasse veoautode firmasse „kütust imema“. Samuti kutsusid nad 8 1-09-10101 A.K.R kaasa nende autot varguse toimepanemise ajaks valvama, millest A.K.R aga keeldus. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et süüdistatavad käisid Antone Transport OÜ-s diiselkütust varastamas. -R. K. ütluste kohaselt (I kd. t.l. 150-151) rääkisid 2008 a. sügisel K.R ja Roland Uttendorf talle, et nad on käinud diiselkütust varastamas. Samal ajal on K.R diiselkütust andnud A. T. (I kd. t.l. 152-153). Kohtu hinnangul kinnitavad eelnimetatud tõendid süüdistatavate süüd diiselkütuse varguse toimepanemises. -X toimepandud paadimootori varguse toimepanemises – Roland Uttendorfi süü omaksvõtuga kohtus ja ütlustega kohtueelses menetluse (II kd. t.l. 77), milles ta on tunnistanud, et võttis K.R palvel 2009 a. jaanuaris kaasa jalgratta ja lõiketangid ning sõitis X tänava lõpus (X) asuva maja juurde. Seal sai ta kokku K.R-iga, kes sisenes koos lõiketangidega hoovi ning tuli varsti tagasi paadimootoriga. Süüdistatavad panid paadimootori jalgrattale ning viisid selle Rohu tänaval asuvasse kuuri. R.Uttendorf on kinnitanud, et ta sai aru, et K.R pani toime varguse, samuti aitas ta varguse toimepanemisele teadlikult kaasa toimetades varastatud paadimootorit koos K.R-iga enda jalgrattal sündmuskohalt ära. -K.R süü omaksvõtuga kohtueelses menetluses ja ütlustega (II kd. t.l. 105-106) selle kohta, et märkas X asuva maja hoovis treileri peal paadimootorit ning tal tekkis soov see ära varastada. 2009 a. jaanuaris kutsus ta endaga kaasa R.Uttendorfi, kes pidi kaasa võtma lõiketangid. Saanud R.Uttendorfiga sündmuskoha juures kokku, võttis K.R lõiketangid ning sisenes maja hoovi, kus lõikas paadimootori trossi katki ning viis paadimootori aia taha. Seejärel kutsus ta appi R.Uttendorfi, kellega koos tõsteti paadimootor R.Uttendorfi jalgrattale ning viidi R.Uttendorfi elukoha kuuri X. Mõne päeva pärast viis K.R paadimootori A. T. juurde, kust aga K.R-ile tundmatud isikud selle minema viisid. K.R ütlused kinnitavad tema poolt paadimootori varguse toimepanemist, samuti seda, et varguse toimepanemises osales teadlikult ka R.Uttendorf. K.R hinnangul oli viimane teadlik sellest, et pannakse toime vargus, samas osales R.Uttendorf ka ise varguse toimepanemises andes K.R-ile varguse toimepanemiseks vajalikud vahendid (lõiketangid) ja aitas mootorit jalgrattale panna ning jalgrattaga enda kuuri viia. -Kannatanute J. S. ja I. L. ütlustel (I kd. t.l. 2,3-4,5-6) kuulus varastatud paadimootor neile mõlemale ning asus X hoovis, kust see varastati

1. või
2. jaanuari paiku 2008 a. Kuna paadimootor kaalub umbes 70 kg, siis ei olnud J.S. hinnangul seda võimalik ära viia ühe isiku poolt. Kriminaalmenetluse ja süüdistatavate ütlustega ongi kindlaks tehtud, et paadimootor varastati kahe isiku, s.o. mõlema süüdistatava poolt. J.S. on uue mootori maksumuseks hinnanud 50000 krooni, kuid kuna oli tegemist kasutatud mootoriga, siis oli tema maksumus väiksem. Asja kohtulikuks menetluseks esitati kannatanute poolt OÜ Carfild Gruppi hinnapakkumine, millest nähtub, et kannatanud on uue paadimootori muretsemise ja paigaldamisega kandnud varalist kahju summas 18252 krooni (III kd. t.l. 37). -Müügilepingust 13.09.2007 a. ja Laevaregistri väljavõttest (I kd. t.l. 7,8) nähtub mootorpaadi omandamine I. L. poolt summas 33000 krooni, milline kinnitab mootorpaadi ning sellel olnud mootori olemasolu ja selle kuulumist kannatanule. -A. T. ütluste kohaselt tõid süüdistatavad 2009 a. jaanuari keskel tema tallu „Mercury“ tüüpi paadimootori ning tegid ettepaneku paadimootori ostmiseks, millest tunnistaja aga keeldus. Samas ta aga nõustus mootori jätmisega ajutiselt enda garaaži hoiule. Mõne aja pärast teatas K.R tunnistajale, et paadimootorile võivad järgi tulla selle uued omanikud. Tunnistaja ütlustel käisidki ühel õhtul kaks talle tundmatut meest tema juures ning viisid paadimootori kaasa. Samas on tunnistaja ka kinnitanud, et käis koos K.R-iga paadimootorit ühele X elavale mehele näitamas ning üks meestest, kes paadimootoril järgi käis, oligi sama X elav mees (I kd. t.l. 11-13, 14-15). Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema juurde toodud „Mercury“ paadimootor oli sama, mille süüdistatavad X hoovist varastasid. 9 1-09-10101 -Sven Marguse ütlustel palus tema tuttav G. L. 05.02.2009 a. abi paadimootori müümiseks. Saanud Kuldsest Börsist teada osta soovinu, võttis S.M. temaga ühendust ning leppis kokku kohtumise Viljandis Lukoili tanklas. Saanud tanklas ostjaga kokku, müüs S.M. talle paadimootori 2000 krooni eest maha. Saadud rahast andis S.M. 800 krooni G. L.. 11.03.2008 a. teatas aga G.L. S.M., et paadimootor oli varastatud (I kd. t.l. 16-17). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eelnimetatud paadimootori puhul oli tegemist süüdistatavate poolt X hoovist varastatud paadimootoriga. -A. K. ütlustel pakkus 2009 a. veebruaris talle G. L. müüa soodsa hinnaga, summas 5000 või 7000 krooni paadimootorit (I kd. t.l. 19-20). -G. L. ütluste kohaselt pakkus talle 2009 a. veebruaris K.R 4500 krooni eest paadimootorit (I kd. t.l. 21-23). Kuna G.L. ise paadimootorit ei soovinud, palus K.R, et G.L. otsiks mootorile ostja. Seejärel pakkus G.L. paadimootorit S.M., kes omakorda leidis paadimootorile Viljandist ostja. Seejärel sõitsid G.L. ja S.M. paadimootori asukohta, A.T.juurde ning võtsid paadimootori kaasa. Pärast seda hoidsid S.M. ja G.L. paadimootorit enda juures kuni S.M. selle Viljandis elavale isikule ära müüs. G.L. ütlustest järeldub, et isikuteks, kes A.T. garaažist paadimootori ära viisid olid G.L. ja S.M.. Samuti oli tegemist sama paadimootoriga, mille süüdistatavad varastasid X hoovist ja mille K.R viis A.T. garaaži hoiule. -31.01.2009 a. X AS Teede REV kontorist sülearvuti varguse toimepanemises, milles süüdistatakse K.R – süüdistatava K.R süü omaksvõtu ja kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd. t.l. 99-100, 105-106, 112-113) selle kohta, et sisenes 31.01.2009 a. näpitsatega võrkaia lõhkumise teel AS Teede TREV 2 territooriumile ning seejärel lukustatud ukse lahtikangutamise teel ehitussoojakus asuvasse kontorisse, kust võttis kaasa kirjutuslaua peal olnud sülearvuti. Sülearvuti viis ta X elanud Roland Uttendorfi juurde, kes arvuti 1000 krooni eest maha müüs. Lisaks K.R ütlustele on eeltoodud varguse toimepanek tema poolt tõendatud veel – A. K. kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tunnistaja ütlustel lahkus ta 30.01.2009 a. töölt ning sulges kontori uksed. Öösel kell 3.02 teatati talle turvafirmast sissetungimisest X asuvasse kontorisse. Kohale saabudes avastas tunnistaja, et kontorisse oli ukse lahti murdmise teel sisse tungitud ning varastatud sülearvuti Ordi Enduro 7396B Litle + XPP maksumusega 18500 krooni koos laadija, ADSL juhtme ning printerijuhtmega. Lisaks arvuti vargusega oli lõhutud veel asutuse territooriumit piirav traataed ning täielikult lõhutud kontoriruumi turvauks (I kd. t.l. 156-157). Tunnistaja A.K. ütlused kinnitavad ja lähevad kokku K.R ütlustega, kes kinnitas asutuse territooriumile tungimist traataia lõhkumise teel, kontorisse sissetungimist ukse lõhkumisega ning kontoris olnud sülearvuti vargust. -Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna Pärnu kriminaaltalituse X J. P. ettekandest nähtub, et 31.01.2009 a. avastati ukse lahtilõhkumise teel sissetungimine X asuvasse Pärnu Teede TREV-2 kontorisse, kust varastati sülearvuti Ordi Enduro. Samal ööl, vahetult pärast sissemurdmise ja varguse toimumist pidas politseipatrull Pärnus X tänava ristmikul kinni alkoholijoobes olnud ja jalgrattaga sõitnud K.R. Sündmuskoha vaatlusega on kindlaks tehtud, et sündmuskohalt leitud jalgratta rattakummide mustri jäljed ning jalatsijäljed lähevad kokku K.R jalgratta kummimustri ja temal jalas olnud poolsaabaste mustriga (I kd. t.l. 163). Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et Teede TREV-2 territooriumile tungis sisse ning pani toime varguse K.R. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga X territooriumilt (I kd. t.l. 164-184), milline tõendab Pärnu Teede TREV-2 territooriumile ja kontoriruumidesse sissetungimist K.R poolt kirjeldatud viisil, s.o. piirdeaia võrgu läbilõikamise ning kontoriukse lahtimurdmise teel uksepiita lõhkudes. Samuti on sündmuskohalt leitud jalatsijälgi, millest on tehtud jalatsijäljendid ning murdmisriista jälgi uksel ja piidal, millest on samuti tehtud jäljendid. 10 1-09-10101 Sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud ka jalgratta jäljed sündmuskohal, milliseid on võrreldud 31.01.2009 a. K.R kasutuses olnud jalgratta jälgedega. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et jala ning jalgratta kummide tekitatud jäljed langevad kokku K.R 31.01.2009 a. jalas olnud jalatsite jälgede, samuti tema kasutuses olnud jalgratta kummide mustri poolt jäetud jälgedega. Eeltoodu kinnitab K.R ütlusi kuriteo toimepanemise kohta tema poolt ning tema süüd selles. -R. K. ütlustega selle kohta, et ta ostis 01.02.2009 a. Roland Uttendorfilt Ordi Enduro marki sülearvuti makstes selle eest 1000 krooni (I kd. t.l. 188-189). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud arvuti oli see sama, mille K.R Teede TREV-2 kontorist varastas ning R.Uttendorfi kätte hoiule andis. R.Uttendorf müüs arvuti aga omakorda edasi R. K.. Nimetatud arvuti koos arvutihiire, ühendusjuhtmete ja adapteriga on R.K. 06.02.2009 a. politseitöötajatele üle andnud (I kd. t.l. 190). Eeltoodud arvutit on kriminaalmenetluse käigus asitõendina vaadeldud (I kd. t.l. 191-197). -Süüdistatava Roland Uttendorfi kohtueelses menetluses antud ütlustega selle kohta, et 31.01.2009 a. öösel tuli tema koju K.R, kes andis R.Uttendorfile sülearvuti koos juhtmetega, mille jättis R.Uttendorfi juurde. Järgmisel päeval müüs R.Uttendorf arvuti R. K. saades arvuti eest 1000 krooni (II kd. t.l. 77). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et R.Uttendorfi poolt nimetatud ja R.K.müüdud arvuti oli sama, mille K.R Teede TREV-2 kontorist varastas. -05.02.-06.02.2009 a. X OÜ Nurmenuku puhkekeskuses toimepandud varguses, milles on süüdistus esitatud nii R.Uttendorfile kui ka K.R-ile – süüdistatava Roland Uttendorfi ütlustega kohtueelses menetluses (II kd. t.l. 86-88), milles R.Uttendorf on tunnistanud, et käis 05.06.02.2009 a. öösel koos K.R-iga OÜ Nurmenuku Puhkekeskuses vargil varastades sealsest töökojast mitmesuguseid tööriistu. Varastatud asjad viidi X. R.Uttendorfi ütluste kohaselt seisis puhkekeskuses ka J. A. kuuluv sõiduauto. Sellest autost võtsid süüdistatavad asju välja ning loopisid need laiali. R.Uttendorfi ütlused kinnitavad nii varguse toimepanemist puhkekeskusest kui ka sissetungimist ja varguse ning rüüstamise toimepanemist J.A. sõidukist. -K.R ütluste kohaselt (II kd. t.l. 108-109,111-113) pani ta eeltoodud varguse toime koos R.Uttendorfiga viimase ettepanekul, kes tundis kohapealseid olusid. Süüdistatavad sisenesid sealsesse töökotta suletud, kuid lukustamata tagaukse kaudu, samuti käisid nad garaažis ning varastasid sealt süüdistuses toodud esemeid. Varastatud esemed viidi R.Uttendorfi elukohta X ning jäeti kuuri ja tuppa. Mõne päeva pärast viidi asjad Rauni nimelise isiku autoga sealt ära. K.R leppis asjade müügis telefoni teel kokku Haapsalus elava, talle tundmatu mehega, kes tahtis osta võsasaagi. K.R müüski talle võsasae ning peale selle veel tikksae, taldlihvija, ketiteritaja ja ketassae saades müüdu eest 4500 krooni. Kaks trimmerit ja survepesur viidi aga A. K. tütre ehitusjärgus olevasse elamusse, mis asus Harju maakonnas. -Süüdistatavate süü on leidnud tõendamist veel M. K. ütlustega (I kd. t.l. 224-225, 226, 227228). Kannatanu on avaldanud, et ööl vastu 06.02.2009 a. sisse tungitud Nurmenuku Puhkekeskuse ruumidesse ja varastatud hulgaliselt mitmesuguseid erinevaid tööriistu ja sülearvuti. Kannatanu hinnangul oli varastatud esemeid kokku 165100 krooni väärtuses (I kd. t.l. 226, 228). Samuti oli sisse tungitud samas puhkekeskuses olnud J. A. sõiduautosse. Varguse toimepanemises kahtlustas kannatanu R.Uttendorfi, kuna R.Uttendorf oli Nurmenuku Puhkekeskuses töötanud ning orienteerus hästi sealsetes ruumides, samuti oli ta teadlik kus mingeid esemeid hoiti. Kaks päeva pärast varguse toimepanemist sai M.K. teada, et süüdistatav müüb Pärnus Rohu tänaval võsalõikajat ja survepesurit. Kuna nimetatud esemed varastati puhkekeskusest, siis tekkis kannatanul kahtlus, et esemed on samad varastatud esemed. Kannatanu on avaldanud, et soovib kahju hüvitamist tema volitajale, vara omanikule OÜ-le Äriekspress summas 100100 krooni. 11 1-09-10101 Süüdistatavate ütluste ning kriminaalmenetlusega ongi kannatanu arvamus R.Uttendorfi poolt varguse toimepanemise kohta leidnud kinnitust. Samuti on M.K. politsei poolt varastatud esemetest tagastatud survepesur Kärcher, trimmer Homelite, suruõhu mutrikeeraja, elektridrell, elektrilised plekk käärid ning elektriline frees (II kd. t.l. 229-231). Elektrilist drelli, elektrilisi plekk kääre, suruõhu mutrikeerajat ning elektrilist freesi (piikvasarat) on kriminaalmenetluse käigus asitõenditena ka vaadeldud (I kd. t.l. 232-235). -Kriminaalmenetluse käigus X läbi viidud läbiotsimisega on pooleliolevast ehitusjärgus olevast elamust leitud võsalõikaja ALKO FRS 4125, punast värvi korpusega trimmer Homelite ja kollast värvi korpusega survepesur Kärcher (I kd. t.l. 260-262). Eeltoodud pooleliolev ehitusjärgus maja, kus läbiotsimine läbi viidi, kuulub M. T., kes on kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajana (I kd. 257-258). Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema maja ehitusel elasid ja töötasid A. K. ja Roland Uttendorf. 2009 a. veebruaris, seega pärast puhkekeskuses toimepandud vargust, tõi A.K. majja võsalõikaja ja survepesuri, enne seda ka trimmeri. Nimetatud esemed andis tunnistaja politseile üle. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et survepesur ja trimmer varastati R.Uttendorfi ja K.R poolt Nurmenuku Puhkekeskusest. -Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt võtsid süüdistatavad R.Uttendorf ja K.R X juurest 2009 a. veebruaris autosse mitmesugusid tööriistu ja esemeid. Koos sõideti Ristile, seejärel Paldiskisse, Keilasse ja Tallinna. Harjumaal teele jäänud, A.K. tütre elukaaslase M.T. ehitusjärgus oleva elumaja juures tõsteti majja trimmer ja survepesur. A.K. ütluste kohaselt teadis ta, et eeltoodud esemed varastati süüdistatavate poolt X, s.o. kohast, kus R.Uttendorf oli varem töötanud (I kd. t.l. 277-280). -Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt palus R.Uttendorf teda 2009 a. veebruaris endale appi osutamaks teenust oma sõiduautoga. Tunnistaja läks oma sõiduki Opel Astraga Pärnus X, kus mõlemad süüdistatavad ning Arkadi tõstsid autosse asju. Seejärel sõideti Ristile, Tallinnasse ning Tallinna lähistel asunud X külla, kus autos olnud asjad tõsteti ühte ehitusjärgus olnud elamusse. Tunnistaja mäletas autos olnud asjadest kahte murutrimmerit, võsalõikajat, survepesurit ning spordikotti asjadega (I kd. t.l. 255-256). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et asjad, mis viidi eeltoodud majja olid süüdistatavate poolt varastatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et survepesur ja trimmer olid varastatud Nurmenuku Puhkekeskusest ning tagastati nende omanikule pärast seda, kui need oli läbiotsimise käigus politseitöötajate poolt leitud ja ära võetud. -Kannatanu J. A. kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt hoidis ta oma sõiduautot Mitsubishi Galant Nurmenuku Puhkekeskuse juures, kuna sõiduk oli remondis. 06.02.2009 a. hommikul avastas kannatanu, et tema sõidukisse on sisse tungitud, pagasiluuk lahti murtud, samuti sisse tungitud salongi, seal olid asjad segi paisatud ja varastatud hõbedane kett, auto süüteluku võti, automaki paneel, millega muudeti automakk kasutuskõlbmatuks. Pagasiruumist oli varastatud hüdrauliline tungraud (I kd. t.l. 238-239). Kannatanu on nii kohtueelses menetluses kui kohtus jäänud selle juurde, et talle tekitati kuriteoga varalist kahju 6900 krooni ulatuses. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga X Nurmenuku Puhkekeskusest nähtub sissetungimine töökotta lukustamata tagaukse kaudu, töökojas olnud sõiduauto Mitsubishi Galant, mille pagasiruumi luuk on avatud, salongi sisu segipaisatud ning automaki esipaneel ära võetud. Samuti on kontoriruumi laualt kadunud arvuti, kuid alles jäetud printer (I kd. t.l. 244-254). Kohtu hinnangul kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll ning seal tuvastatu süüdistatavate ütlusi varguse toimepanemise viisi ning asjaolude kohta. Samuti kinnitab vaatlusprotokoll M.K. avaldatut selle kohta, et kuriteo võis toime panna R.Uttendorf, kuna sisenemine ruumidesse ilma lukustuste lahtimurdmiseta töökoja tagaukse kaudu viitab sellele, et varguse toimepanija tundis sealseid olusid. Kuna R.Uttendorf oli puhkekeskuses töötanud, siis oli ta teadlik sellest, kust võis mingeid esemeid leida, samuti sellest, kuidas sündmuskohal orienteeruda. 12 1-09-10101 -05.-06.02.2009 a. varguse toimepanemises X asuvast X, milles on süüdistus esitatud K.R-ile – süüdistatava K.R ütlustega selle kohta, et pärast varguse toimepanemist Nurmenuku Puhkekeskuses, läks ta koos R.Uttendorfiga edasi mööda raudteed kuni ühe talumajani ning varastas majast mootorsae ja elektridrelli (II kd. t.l. 112-113). -Roland Uttendorfi ütlustega (II kd. t.l. 87-88) selle kohta, et Nurmenuku puhkekeskusest lahkudes käis K.R veel ühes seal läheduses olnud majas. R.Uttendorf ootas teda samal ajal tee peal. Kui K.R tagasi tuli, olid tal kaasas mootorsaag ja akudrell. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eeltoodud esemed kuulusid A. K. (saag) ja T. K. (akudrell). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et K.R varastas nimetatud esemed. -Kannatanu A. K. on avaldanud, et (I kd. t.l. 240-241) 04.02.2009 a. paigutas tema poeg T. K. mootorsae Stihl elumaja tühja ossa, mis jäi 05.02.2009 a. lukustamata. Järgmisel päeval avastas kannatanu, et sinna jäetud saag on kadunud. Teatanud asjast oma pojale T. K., selgus, et samast kohast oli kadunud ka T. K. elektridrell. Varastatud sae tagastas kannatanule 03.03.2009 a. M. K.. Nimetatud sae sai M.K. kätte Roland Uttendorfi elukohast X tänaval (M.K. ütlused I kd. t.l. 228). -T. K. ütlustel helistas talle 06.02.2009 a. hommikul tema ema A. K. ning teatas mootorsae Stihl kadumisest talu tööriistaruumist. Läinud kohapeale, avastas T.K. lisaks mootorsae kadumisele samast ka elektrilöökdrelli kadumise. Varguse toimepanemises kahtlustas T.K. K.R, kuna K.R oli teadlik tööriistade asukohast (I kd. t.l. 242-243). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et mootorsaag ja elektridrell varastatigi K.R poolt ööl vastu 06.02.2009 a. -03.-09.02.2009 a. sissetungimises V. V. X ehitusjärgsesse elamusse ning sealt kivivilla varguse toimepanemises, milles süüdistatakse Roland Uttendorfi –R.Uttendorfi süü omaksvõtu ja ütlustega selle kohta, et 2009 a. veebruarikuu alguses tungis ta ukse kruvide metallraamist lahtikruvimise teel X tänaval asuvasse ehitusjärgus olevasse elamusse ning varastas sealt rullides olnud kivivilla visates rullid ülevalt korruselt alla. Varastatud kivivilla rullid viis R.Uttendorf oma elukohta X ning müüs oma tuttavale Igorile (II kd. t.l. 88). -Kannatanu V. V. poolt avaldatuga, mille kohaselt tungiti ajavahemikus 03.02.-09.2009 a. ukseluku lahtilõhkumise teel sisse tema ehitusjärgus olevasse elamusse X ning varastati sealt 14 pakki Parock klaasvilla. Kannatanu hinnangul tekitati talle vargusega kahju summas 4900 krooni (summas 350 krooni pakk) ning uksepiida lõhkumisega kahju summas 500 krooni (I kd. t.l. 200-201). Sarnaselt R.Uttendorfi ütlusega on ka kannatanu leidnud, et villarullid varastati R.Uttendorfi poolt kirjeldatud viisil – rullide allaviskamisega ülemise korruse aknast. -I. M. ütluste kohaselt (I kd. t.l. 202-203) oli süüdistatav Roland Uttendorf talle võlgu 4000 krooni. 2009 a. veebruaris pakkus süüdistatav I.M. võla katteks kivivilla. Tunnistaja läks R.Uttendorfi elukohta X ning võttis võla katteks vastu 8 pakki kivivilla, automaki, sae ja videokaamera (I kd. t.l. 202-203). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eeltoodud kivivill oli sama, mille R.Uttendorf varastas X asuva elumaja ehituselt. -X koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd. t.l. 204-221) nähtub sissetungimine ehitusjärgus olevasse elamusse. Kuna elamu välisukse valtsil on avastatud mehhaanilisi vigastusi, siis viitab see elamusse sissetungimist R.Uttendorfi poolt kirjeldatud viisil – välisukse metallraami lahtikruvimisega. Elamu ümbruses on tuvastatud rohkesti jalatsijälgi, millised viitavad ühe isiku tegutsemisele sündmuskohal ning tema liikumisele akna juurest Kirsi tänava suunas. Viimane asjaolu kinnitab R.Uttendorfi ja V.V. ütlusi selle kohta, et villarullid visati ülemise korruse aknast alla ning toimetati siis maja juurest minema. -10.-11.02.2009 a. sissetungimises X OÜ Prometei ruumidesse ning sealt varguse toimepanemises, milles on süüdistus esitatud Roland Uttendorfile – R.Uttendorfi süü omaksvõtuga kriminaalasja kohtulikul uurimisel. -Kannatanu A. S. avaldusega selle kohta, et ööl vastu 11.02.2009 a. tungiti akna ja ukselukkude lahtilõhkumise teel sisse OÜ Prometei angaariruumidesse ning varastati sealt 13 1-09-10101 tööriistu ja keevitusmask. Vargusega tekitati osaühingule 27504.93 krooni suurune varaline kahju (II kd. t.l. 3-5). Samuti tungiti sisse osaühingu ruumis seisnud V. M. sõiduautosse ning varastati sealt esemeid. Varastatud esemetest on A.S. politseist kätte saanud keevitusinventari Rainbow 150 (II kd. t.l. 6). -Kannatanu V. M. ütluste kohaselt tungiti ööl vastu 11.02.2009 a. angaari akna trellide eemaldamise teel sisse OÜ Prometei ruumidesse, samuti tungiti sisse V.M. sõiduautosse Volkswagen Passat, mis seisis OÜ Prometei angaaris ning varastati sealt sõiduauto roolikate, autos olnud esemeid ning tööriistakast koos tööriistadega ja õlikanister koos 5 l õliga (II kd. t.l. 7-8). Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 4868 krooni väärtuses. Varastatud esemetest on kannatanu V.M. politseist kätte saanud kaamera maketi (II kd. t.l. 9). Tagastatud esemeid, s.o. keevitusseadet ja kaamera maketti kriminaalmenetluse käigus vaadeldud ka asitõenditena (II kd. t.l. 22-27, 28-30). -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning sellele lisatud fotodega . X asuvast endisesse lauta kohandatud tootmishoonest (II kd. t.l. 10-21). Vaatlusprotokollist nähtub hoone aknaklaasi purustamine ning hoonesse purustatud aknaklaasi ja trellide eemaldamise teel sissetungimine. Samuti sissetungimine hoone remondiruumi ukse lahtimurdmise teel. Remondiruumis seisval sõiduautol on avatud kapott, tagaluuk ning parempoolne esiuks. Samuti on tungitud metallist ukse lukusüdamiku lõhkumise teel tööriistade hoiuruumi. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu kannatanute ütlusi osaühingu ruumidesse ööl vastu 11.02.2009 a. sissetungimise ning sealt varguse toimepanemise kohta. -14.02.2009 a. X K. K. elamusse sissetungimises ja sealt varguse toimepanemises, milles on esitatud süüdistus Roland Uttendorfile – R.Uttendorfi ütlustega kohtueelses menetluses ning süü omaksvõtuga (II kd. t.l. 87). Süüdistatav on tunnistanud, et läks 14.02.2009 a. X asuva eramu juurde ja koputas välisuksele. Kuna keegi ei avanud, järeldas R.Uttendorf, et kedagi ei ole kodus. Seejärel lõi ta kiviga ukseklaasi puruks ning sisenes majja. Maja teisel korrusel võttis R.Uttendorf riiulilt seal olnud raha ning põrandalt fotoaparaadi ja diktofoni. -Kannatanu K. K. poolt avaldatuga (II kd. t.l. 45-46), milles kannatanu on avaldanud, et 14.02.2009 a. õhtul koju jõudes avastas ta, et maja välisukse klaas oli lõhutud ning välisuks lukust lahti. Maja teisel korrusel avastas kannatanu, et toast riiulilt oli kadunud kaks 500 kroonist rahatähte, üks läti 5 latine rahatäht ja üks 20 kroonine Rootsi kroon. Samuti olid toast kadunud diktofon Olympus maksumusega 1000 krooni ja digifotoaparaat Olympus maksumusega 3500 krooni. Kannatanu ütlused kinnitavad R.Uttendorfi ütlusi elamusse sissetungimist välisukse klaasi lõhkumise teel ning sularaha, diktofoni ja fotoaparaadi vargust elamu teiselt korruselt. 28.04.2009 a. on kannatanu allkirja vastu politseist temalt varastatud fotoaparaadi ja diktofoni kätte saanud (II kd. t.l. 47). Eeltoodud esemeid on kriminaalmenetluse käigus vaadeldud ka asitõenditena (II kd. t.l. 50-57). -Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub X majja sissetungimine välisukse lõhkumise teel (II kd. t.l. 48-49), s.o. süüdistatava poolt kirjeldatud viisil. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Roland Uttendorfi ja K.R poolt seitsme varguseepisoodi toimepanemine.

§ 199objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja äravõtmist, s.o.

varguse toimepanemist. Süüdistatavad Roland Uttendorf ja K.R panid toime mitmesuguste nende jaoks võõraste, neile mittekuuluvate esemete varguse. Varguste toimepanekuks tungiti süüdistatavate poolt vara omanike territooriumitele ning ruumidesse, kusjuures ruumidesse tungimiseks lõhuti territooriumi piiravat aeda, murti lahti lukustatud uksi, siseneti kinniste, kuid lukustamata uste kaudu vara omanike ruumidesse, samuti kõrvaldati muid takistusi vara asukohta pääsemisel. Nimetatud tegevusi tuleb lugeda varguste toimepanemisena sissetungimisega

§ 199lg 2 p 8 tunnustel.

14 1-09-10101 Kuna mõlema süüdistatava puhul on tegemist isikutega, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud ning kelle karistusandmed ei ole Karistusregistris kustutatud ja ka käesolevas kriminaalasjas on nad pannud vargusi toime korduvalt, siis on nende puhul tegemist

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikutega.

Kuna kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et süüdistatavad panid neli varguseepisoodi (10.-11.08.2008 a. X, 15.-16.09.2008 a. X Antone Transport parklas, 12.-16.01.2009 a. X hoovis ja 05.-06.02.2009 a. X Nurmenuku puhkekeskuses) toime koos, on tegemist varguse toimepanemisega grupis

§ 199lg 2 p 7 tunnustel.

Seega on mõlema süüdistatava puhul leidnud tõendamist kuriteo toimepanek

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

Subjektiivsest küljest on mõlema süüdistatava käitumine kuritegude toimepanemisel hinnatav tegude toimepanemisena otsese tahtlusega ning

§ 16

lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna kuritegude toimepanemisel seadsid süüdistatavad eesmärgiks süütekoosseisule vastava asjaolu teostamise (varguse toimepaneku) ja olid teadlikud, et see saabub. Järgnevalt analüüsib kohus Roland Uttendorfi süüdistust

§ 344lg 1 järgi, s.o.

A. K. allkirja võltsimises sõiduauto Ford Courier Combi volikirjal. Kohus leidisk, et Roland Uttendorfi süü on leidnud tõendamist: -Roland Uttendorfi kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd. t.l. 43, II kd. t.l. 65), milles süüdistatav on tunnistanud, et kasutas volituse alusel 2008 a. augustis A. K. kuulunud sõidukit Ford Courier Combi, riikl. reg. nr. X. Süüdistatava poole pöördus tema tuttav M. K., kes soovis A.K. kuuluvat sõidukit ajutiselt kasutada. R.Uttendorf nõustus ning tegi M.K. A. K. nimel volituse allkirjastades volituse A.K. eest. Samuti tegi ta A. K. nimel ja tema eest allkirja andes volituse X H. U.. Süüdistatava ütlused kinnitavad seda, et ta võltsis sõiduauto volitusel, s.o. dokumendil teise isiku, selle sõiduki tegeliku omaniku allkirja ning andis sellega alusetuid õigusi kolmandatele isikutele endale mittekuuluva vara kasutamiseks. -A. K. ütlustest nähtub, et ta andis endale kuuluva sõiduauto Ford Courier Combi, reg. nr. X 2008 a. augustis R.Uttendorfi kasutusse tingimusel, et R.Uttendorf remondiks autot. Auto dokumendid jäid R.Uttendorfi kätte. Hiljem Sindi politsei konstaablijaoskonnas nägi A.K., et tema nimel on koostatud kaks volikirja sõiduauto kasutamiseks, üks H.U. ja teine M. K. nimele. Tunnistaja on kinnitanud, et tema nimetatud volikirju ei ole koostanud ega allkirjastanud (I kd. t.l. 37-38). Kriminaalasja juurde lisatud volikirjadest nähtub, et A.K. nimel on 10.08.2008 a. koostatud volikiri H. U. ja M. K. eelnimetatud sõiduki kasutamiseks (I kd. t.l. 39,40). Kuna A.K. on eitanud nimetatud volikirjade koostamist ning ka R.Uttendorf on tunnistanud, et volikirjad koostas ja allkirjastas tegelikult tema, siis on R.Uttendorfi puhul tegemist volikirja võltsimisega. Kuna mootorsõiduki kasutamise volikirja puhul on tegemist dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi (kasutada sõidukit), on R.Uttendorfi eeltoodud tegevusega täidetud

§ 344lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis.

Kohtu hinnangul ei oma antud juhul määravat tähendust see, milles R.Uttendorf ja A.K. selles osas kokku leppisid, kes sõidukit kasutada võib, vaid see, et R.Uttendorf võltsis ja allkirjastas teise isiku, A. K. nimelt dokumendi, milleks tal õigus puudus. Subjektiivsest küljest on R.Uttendorfi tegevus käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega. Veel analüüsib kohus Roland Uttendorfi süüdistust 01.02.2009 a. K.R poolt varguse teel omandatud sülearvuti turustamises R. K.. -Roland Uttendorf on end nimetatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud (II kd. t.l. 7677) ning andnud ütlusi, et 31.01.2009 a.öösel tõi tema juurde koju K.R sülearvuti koos juhtmetega ning jättis hoiule. R.Uttendorf on kinnitanud, et sai sellest, et arvuti on varastatud. Kuna ta ei soovinud varastatud asja enda juures kodus hoida, pakkus ta järgmisel päeval arvutit müüa 1000 krooni eest R. K.. Viimane nõustuski tehinguga ning R.Uttendorf andis 15 1-09-10101 talle arvuti üle saades arvuti müügist 1000 krooni. Mõne päeva pärast tuli K.R arvutile järele, kuid see oli juba realiseeritud. R.Uttendorfi ütlused kinnitavad seda, et ta teadlikult müüs varguse, s.o. süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. Asjaolule, et R.Uttendorf oli sellest teadlik viitab ka see, et ta müüs sülearvuti ebatavaliselt odava hinna 1000 krooni eest. Samas on sülearvuti omanik hinnanud arvuti hinnaks 18500 krooni, mis on ka kohtu hinnangul selle reaalne hind. Sülearvuti müüki süüdistatava poolt tuleb hinnata kui selle turustamist. -R. K. ütlustega (I kd. t.l. 188-189), millel kohus on juba eelpool peatunud Pärnus Teede TREV-2 ruumidest arvuti varguse toimepanemise episoodi analüüsimisel. -K.R ütlustega (II kd. t.l. 105), milles ta on kinnitanud, et viis sülearvuti pärast selle varastamist 31.01.2009 a. öösel Roland Uttendorfi kätte tema elukohas X. Samuti oli R.Uttendorf K.R kinnitusel teadlik, et sülearvuti on varastatud. K.R lubas arvutile järgmisel päeval järele minna, et arvuti maha müüa, kuid peeti politsei poolt kinni. K.R ütlused kinnitavad seda, et R.Uttendorf oli teadlik sülearvuti omandamisest vargusega, s.o. süüteoga. -Asitõendi – sülearvuti ORDI vaatlusprotokolliga, millest nähtub sülearvuti koos arvutihiire, ühendusjuhtme ning laadijaga (I kd. t.l. 191-97). Sülearvuti on üle antud politseile R. K. poolt, kes omandas sama arvuti 1000 krooni eest Roland Uttendorfilt. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist R.Uttendorfi süü eelnimetatud kuriteo toimepanemises.

§ 202

objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks on süüteoga saadud vara omandamine, hoidmine või turustamine. Kuna K.R omandas eeltoodud vara, s.o. sülearvuti vargusega, on antud juhul tegemist varaga, mis saadi süüteo toimepanemise tulemusena. Roland Uttendorf, saades K.R-ilt arvuti enda valdusesse, müüs selle, oles samas teadlik et arvuti on saadud varguse, s.o. süüteo toimepanemise tulemusena. Arvuti müümist R. K. tuleb lugeda selle turustamiseks

§ 202lg 1 mõttes.

Subjektiivsest küljest on Roland Uttendorfi tegevus varastatud vara müümisel käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega ja kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, kuna R.Uttendorf seadis oma tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Seega on leidnud täielikku tõendamist Roland Uttendorfi poolt kuriteo toimepanek

§ 202lg 1 järgi.

Karistuste kohaldamisest: Asja kohtuliku uurimisega ei tuvastanud kohus süüdistatavate puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate Roland Uttendorfi ja K.R karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus

§ 57lg 1 p 3 kohaselt süü puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus kummagi süüdistatava puhul ei tuvastanud.

Mõlemad süüdistatavad on varem olnud korduvalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud – R.Uttendorf neljal, K.R aga kokku kaheksal korral. Samuti on süüdistatavaid korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (II kd. t.l. 123-127, II kd. t.l. 155-168). K.R poolt on käesoleva kriminaalmenetluse kuriteod toime pandud Pärnu Maakohtu 11.04.2006 a. otsusega kohaldatud katseajal. Roland Uttendorfi osas menetletakse käesoleval ajal kohtueelset uurimist juba uute kuritegude kahtlustustes, millest tulenevalt on tema suhtes ka kohaldatud tõkend vahistamine. 16 1-09-10101

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Roland Uttendorfi puhul arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et tema poolt on toime pandud kokku 7 vargust, samuti pani R.Uttendorf lisaks vargustele toime veel kaks kuritegu – dokumendi võltsimise ja süüteoga saadud vara turustamise. R.Uttendorfi puhul nähtub, et ta ei ole arvestanud talle varem mõistetud karistusi ja on jätkanud uute, põhiliselt varavastaste kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise tagajärjel on R.Uttendorfi poolt kannatanutele tekitatud olulisel määral varalist kahju, mida süüdistatav ei ole asunud hüvitama. R.Uttendorfi jätkuvalt kuritegelikule eluviisile viitab ka see, et ta võeti käesoleva kriminaalasja kohtuliku menetluse ajaks vahi alla juba uute kuritegude kahtlustuses. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et R.Uttendorfi ei ole võimalik karistada muul viisil kui reaalse vangistusega. Samas, kuna R.Uttendorfil esineb karistust kergendav asjaolu, on talle võimalik kohaldada karistust alla sanktsioonide keskmiste määrade. K.R-ile karistust kohaldades arvestas kohus lisaks eeltoodule samuti seda, et K.R ei ole vaatamata korduvatele varasematele karistustele loobunud uute kuritegude ja ka väärtegude toimepanemisest. Käesoleva kriminaalasja menetluses toimepandud kuriteod pani K.R toime ajal, kui talle oli 11.04.2006 a. kohtuotsusega kohaldatud katseaeg. Samas on K.R vahepeal, 23.02.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega jõudnud ära kanda juba uue karistuse ning tal on kanda ka 04.11.2008 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus. Kohtu hinnangul viitab see sellele, et K.R on endale valinud kuritegeliku eluviisi, pannes jätkuvalt toime kuritegusid ning õigusrikkumisi. Ülaltoodud asjaolusid arvestades, ei ole võimalik K.R karistada muul viisil kui reaalse vangistusega. Arvestades tema puhul aga ka karistust kergendavat asjaolu, võib kohtu hinnangul kohaldada K.R-ile karistust alla sanktsiooni keskmise määra. Samas kuulub aga talle kohaldatav karistus suurendamisele Pärnu Maakohtu 11.04.2006 a. otsusega kohaldatud karistuse ärakandmata osa võrra. Tsiviilhagide osas asus kohus järgmisele seisukohale: VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Kuna süüdistatavad tekitasid kannatanutele varalist kahju kuritegude toimepanemisega, on nimetatud tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Kuna süüdistatavad ei ole tõendanud enda süü puudumist tsiviilkahjude tekitamises, tuleb nad lugeda tsiviilkahjude tekitamises süüdi olevateks VÕS § 1050 lg 1 mõttes. VÕS § 1043 alusel lasub süüdistatavatel kohustus hüvitada kannatanutele õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjud. Kannatanute poolt on käesolevas kriminaalasjas esitatud järgmised tsiviilhagi nõuded – J. S. ja I. L. algselt summas 30000 krooni, milline on uue paadimootori hind. Kohtulikuks menetluseks esitasid kannatanud OÜ Carfild Grupp hinnapakkumise summas 18252 krooni. Nimetatud summa on kannatanutel kulunud uue paadimootori muretsemiseks ja paigaldamiseks. Eeltoodud summa kuulub mõlemalt süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. Veel on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagid T. T. summas 7660 krooni ja L. M. summas 27478 krooni, OÜ Antone Transport summas 6850 krooni, OÜ Äriekspress summas 100100 krooni ja J. A. summas 6900 krooni. Kannatanud L. M. ja J. A. tõendasid ja kinnitasid neile kahju tekitamist lisaks kohtueelses menetluses avaldatuga ka kohtulikul uurimisel. Kohus leidis, et eelnimetatud nõuded on reaalsed ja põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele solidaarselt mõlemalt süüdistatavalt. OÜ Mastix on esitanud tsiviilhagi summas 1262 krooni ja AS Teede TREV-2 summas 32000 krooni. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud kahjusummad puudutavad neid süüdistusi, millistes pani kuriteo toime K.R. Kohus leidis, et eeltoodud nõuded kannatanute poolt on põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele süüdlaselt K.R-ilt. 17 1-09-10101 Veel on esitanud tsiviilhagi nõuded summas 5400 krooni V. V., 1100 krooni T. K., 19712.56 krooni OÜ Prometei, 4868 krooni V. M. ja 110.66 krooni K. K.. Kohus leidis, et ka eelnimetatud nõuded on reaalsed ja põhjendatud ning kuuluvad väljamõistmisele kahjude tekitajalt, s.o. Roland Uttendorfilt. Asitõenditena on kriminaalasja juurde võetud neljas pakendis, 1-4 asuvad jalatsijälje tõmmis, murdmisriista jäljendid, jalatsijäljendid ja DNA proov, millised asuvad hoiul Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonna asitõendite hoiuruumis. Kuna nimetatud asitõendid ei oma praktilist ega varalist väärtust, siis tuleb need kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Ülejäänud, käesoleva kriminaalasja asitõendid, s.o. kuritegude toimepanemisega omandatud asjad, on kriminaalmenetluse käigus omanikele tagastatud. Kohtueelses menetluses on kohtu määrusega 26.05.2009 a. KrMS § 142 alusel tsiviilhagide tagamiseks arestitud Roland Uttendorfile kuuluv sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo A1645 (II kd. t.l. 257-258). Kriminaalasja kohtuliku menetlusega on kindlaks tehtud Roland Uttendorfi süü mitmete varavastaste kuritegude toimepanemises, millistega on tekitatud kannatanutele ulatuslikult varalist kahju. R.Uttendorfilt kohtuotsusega väljamõistetav tsiviilhagide summa ulatub kokku 198231 kroonini, millest järeldub, et selle hüvitamine R.Uttendorfi poolt, kellel puudub töö ja kindel sissetulek ja kes kannab vanglakaristust, võib olla raskendatud. Sellest tulenevalt tuleb temale kuuluv sülearvuti realiseerida ning realiseerimisest saadav rahasumma kanda R.Uttendorfilt väljamõistetud tsiviilhagide katteks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad kriminaalasjas olevad menetluskulud väljamõistmisele süüdimõistetutelt. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks ekspertiisitasu (KrMS § 175 lg 1 p 3) sõrmejäljeekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas maksumusega 2000 krooni (I kd. t.l. 137), kaitsjatasud määratud kaitsjate Viktor Kozlovi ja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalmenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 1440 krooni mõlema kaitsja puhul ja kriminaaltoimiku materjalidest mõlema süüdistatava kaitsjale koopiate tegemise kulud (KrMS § 175 lg 1 p 5) summas 574 krooni. Eeltoodud menetluskulud kuuluvad süüdimõistetutelt väljamõistmisele riigi tuludesse. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb nii Roland Uttendorfilt kui K.R-ilt riigi tuludesse välja mõista 6525 krooni sundraha seoses nende poolt teise astme kuritegude toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 18