Obsah (6)

§ 76§ 75§ 121§ 263§ 74§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-15265 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör Jane Paju

§ 76

lg 4 alusel määrata E.N-ile katseajaks 1 (üks) aasta alates kohtumääruse jõustumsiest ja E.N-ina vabanemisest. Kohustada E.N-i katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o x

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1
5. mitte viibida avalikes kohtades, kus müüakse ja tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema alkoholi tarvitavate isikutega.

§ 75lg 2 alusel määrata E.N-ile katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

1. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest või võtta end Tööturuametis töötuna arvele või asuda omandama eriala hiljemalt
2. septembrist
3. a.
4. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
5. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Vabastada süüdimõistetu E.N karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista E.N-ilt menetluskuludena õigusabikulud 300 (kolmsada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-15265 tunnistati E.N süüdi

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust;

§ 263

p 1, 4 järgi mõisteti karistuseks 8 kuu pikkune vangistus.

§ 74lg 5 alusel pöörati täitmisele E.N-ile Pärnu Maakohtu 23.

mai 2008. a otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust.

§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti E.N-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest E.N-ile mõistetud 8 kuulist vangistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti E.N-ile 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.2008. a ja lõpeb 27.04.2011. a. E.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 03.12.2007. a otsusega

199 lg 2 p 7, 8 järgi vangistusega 2 kuud, mis asendati 120 tunni üldkasuliku tööga; 2. Tartu Maakohtu 15.01.2008. a otsusega

§ 121

; § 215 lg 2 p 2; § 64 lg 1 ja § 74 alusel liitkaristusega 6 kuud vangistust 18 kuu pikkuse katseajaga; 3. 23.05.2008. a Pärnu Maakohtu otsusega

-i § 334 lg 2 p 1; § 333 lg 1; § 215 lg 2 p 1; § 64 lg 1; § 65 lg 1 § 74 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi 24 kuu pikkuse katseajaga. Tartu Vangla leiab, et E.N-ina ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33%. Kriminaalhooldaja nõustub E.N-ina tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isikul on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav tugivõrgustik ning ennetähtaegsel 2 vabanemisel oleks katseaja pikkuseks üks aasta, mil kriminaalhooldusalune on allutatud järelevalvele ja kohustatud järgima kindlaid reegleid. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.N seletas, et soovib sügisel jätkata õpinguid Kuressaare ametikoolis. Ta on aru saanud, et on valesti käitunud, on vanglas õppinud probleeme lahendama ilma vägivallata. Kui ta alkoholi ei tarvita, siis ta ei ole vägivaldne. Kaitsja toetas E.N-ina ennetähtaegset vabastamist, rõhutades, et tegemist on esimese vangistusega, mis on oma eesmärgi täitnud. Prokurör sellega ei nõustunud, kuna E.N on oma käitumisega vanglas näidanud, et õiguserikkumised on tema loomu omadus ja vabaduses võib ta neid jätkata. Kohtu seisukoht E.N kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt

§-le 76 lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. E.N-i 2 aasta ja 8 kuu pikkune karistusaeg algas vastavalt kohtuotsusele 28. augustil 2008. a, seega on kantud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ja on olemas formaalne alus E.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab E.N-i on võimalik karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada. Kriminaalhooldaja on E.N-i iseloomustanud kui kergesti mõjutatavat inimest, kellel on raske alluda distsipliinile ning ebapiisavad probleemilahendusoskused. Seda tõestab ka korduv kriminaalkorras karistatus. Samuti võib teda kergesti mõjutata alkoholi tarvitama, mistõttu ei saa välistada tema endiste kaaslaste negatiivset mõju. Kuriteo on toime pannud alkoholijoobes ning isik saab ka ise aru, et alkohol on üheks tema probleemide põhjuseks, kuid ei ole sellele vaatamata motiveeritud oma tarvitamisharjumusi muutma. Varasemalt on E.N käitumisprobleemide tõttu K. A. õpilaskodust välja arvatud, samadel põhjustel ka K. A. õpilaste nimekirjast. Vanglaametnikel on kinnipeetavaga vestlusel jäänud mulje, et isiku eesmärk ei ole edaspidi mitte õiguskuulekalt elada, vaid mitte vahele jääda. E.N on arvamusel, et kui keegi temaga tüli norib, on täiesti mõistlik, et see inimene peksa saab. Ta ei näe probleemi konfliktide lõpetamises vägivallaga. Viru Vangla leiab, et vaatamata suhteliselt väikesele protsentuaalsele tulemusele, on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanek suhteliselt suur, kuna vestluse käigus õigustas E.N oma kuritegu. Vabanemise korral puudub E.N garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalik registreeruda Töötukassas ja kasutada Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid (töönõustamine, kutseõpe). Positiivne on, et vangistuse ajal on kinnipeetavat toetanud tema kooliaegse sõbra, I. M. vanemad M ja M. M, kes suhtuvad süüdimõistetusse kui pereliikmesse ja on jätkuvalt valmis teda igati toetama. M. ja M. M. kriminaalset käitumist ei toeta ning on valmis koostööks 3 kriminaalhooldusametnikuga. Vabanemise korral on E.N nende juurde võimalik elama asuda aadressile x. M. M. on pensionär, M. M. töötab FIE-na, töökohta omab ka I.M. Perekond on valmis tagama E.N-i esmavajaduste rahuldamise. Karistusaeg lõpeb üldalustel 27.04.2011. a, seega on võimalik viimast korda E.N-ile käitumiskontrolli kohaldada. E.N kannab karistust esimest korda, on vangistuses olnud 1 aasta ja 10 kuud, mis on olnud piisavalt pikk aeg, et oma tegude üle järele mõelda. Kohus leiab, et E.N-i tuleb usaldada ja anda talle võimalus kanda allesjäänud karistuse osa kriminaalhooldaja järelevalve all, milleks ta on ametniku hinnangul sobiv isik. Sel juhul on E.N allutatud käitumiskontrollile ning kohustatud järgima kindlaid reegleid. Nende järgimata jätmisel satub ta uuesti vangistusse. Käitumiskontrollile allutamine ja lähedaste toetus aitavad süüdimõistetut distsiplineerida ning tal on vabaduses kergem kohaneda. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna E.N-i karistusaeg lõpeb 27.04.2011. a, määrab kohus katseajaks üks aasta. Katseajal allutatakse E.N

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et E.N on alkoholijoobes kalduvus muutuda mõjutatavaks ja ka vägivaldseks, ta on alkoholijoobes toime pannud süütegusid, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume,

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

E.N tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb E.N-i

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest või võtma end Tööturuametis töötuna arvele või asuma omandama eriala hiljemalt alates

1. septembrist
2. a. Kui E.N katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb E.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Kohtunik 4