Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2373,09,006381 ning teha uus otsus.
lg 3 kohaselt on väärteona aga karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei eeldagi LS § 741 lg 2 toimepanijalt juhtimisõiguse äravõetuse kui koosseisutunnuse osas vähemalt otsest tahtlust ja LS § 741 lg 2 kirjeldatud teo koosseis on täidetud isegi siis kui ta ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 05.02.2009.a otsuses samuti märkinud, et „LS § 741 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus).“ Kohus on seisukohal, et väärteoasjas 4-08-10619 tehtud maakohtu otsuse jõustumisest 4 mitteteadmine välistab käesolevas asjas ka T.M-i kaudse tahtluse selle koosseisutunnuse suhtes.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Et T.M oleks maakohtu otsuse jõustunud olemise võimalust seisuga 22.10.2009.a vähemalt möönnud, väärteoasjas kogutud dokumentaalsetest tõenditest, tema esitatud vastulausest ega ka kohtuistungil antud ütlustest maakohtu hinnangul ei nähtu. T.M-i ütluste ning väärteoasjas kogutud tõendite alusel leiab maakohus, et T.M pani teo toime ettevaatamatusest. 05.02.2009.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08 p 13 ja 14 on Riigikohtu kriminaalkolleegium seoses LS § 741 lg 2 koosseisu tuvastamisega märkinud, et „Kui isik teab, et tema suhtes toimunud väärteomenetluses, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, on karistusotsuse avaldamise kuupäev vähemalt 15 päeva tagasi möödunud, kuid ta ei ole otsusega kohtuvälise menetleja juures tutvunud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist kohtuvälise menetleja juures tehtud karistusotsusega. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 741 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (
lg 2), teisel juhul aga hooletusega (
lg 3).“ Ka olukorras, kus isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse maakohtus ning maakohtu otsuse, millega kaebus jäeti rahuldamata, kassatsioonikorras, ei ole ta vabastatud kohustusest olla aktiivne saamaks teada karistusotsuse võimalikust jõustumisest. Sellest kohustusest ei vabasta isikut ka asjaolu, et kassatsioonkaebuse on esitanud tema kaitsja. Sellises olukorras oleks T.M maakohtu hinnangul täitnud 22.10.2009.a tal lasunud hoolsuskohustuse ning LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo subjektiivne koosseis oleks täitmata, kui ta oleks astunud 22.10.2009.a enne sõidukit juhtima asumist konkreetseid samme selgitamaks välja, kas Riigikohus on juba võtnud esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise suhtes seisukoha. Selliste sammude astumist väärteoasja kaebemenetluses uuritud tõendite alusel järeldada ei saa. T.M-i ütlustest nähtub üheselt, et ta ei olnud ka veel käesolevas väärteoasjas istungi toimumise ajaks ehk ligi nelja kuu jooksul arvates 22.10.2009.a näidanud üles mingit aktiivsust väärteoasjas nr 4-08-10619 tehtud otsuse jõustumise kohta maakohtust, Riigikohust ega oma kaitsjalt info saamiseks. T.M-i väited selle kohta, et ta ei teadnud oma õigust saada kohtust infot ennast puudutava väärteoasja saatuse kohta on kohtu hinnangul ebausutavad arvestades asjaolu, et menetlusaluse isikuna ning kaebuse esitajana mitmetes väärteoasjades on T.M-ile nii kohtuvälises menetluses kui kohtumenetlustes ilma igasuguse kahtluseta korduvalt tema menetlusõigusi selgitatud. Teadlikkust enda menetlusõigustest on kaebaja kinnitanud ka nii kohtuvälise menetleja kui maakohtu otsuste varasema korduva vaidlustamisega, mida T.M-ise käesoleva väärteoasja istungil samuti kinnitanud on. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et T.M jättis täitmata tema suhtes tehtud karistusotsuse jõustumisest teada saamiseks nõutava hoolsuskohustuse, tuleb järgnevaks analüüsida, kas pidas seisuga 22.10.2009.a juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Maakohtu hinnangul saab ütluste alusel, mida kaebaja andis kohtuistungil, väita, et ta pidas seisuga 22.10.2009.a juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist võimalikuks, seega on ta LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud kergemeelsusest. Nimelt on T.M kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt ta oli X-tee kaudu augustis või septembris üritanud uurida juhtimisõiguse kehtivuse kohta. Sellisest käitumisest saab üheselt järeldada, et ta oli juba 5 enne 22.10.2009.a pidanud võimalikuks, et tema juhtimisõigus võib olla ära võetud. Samas nähtub kohtu hinnangul T.M-i ütlustest siiski, et ta tõepoolest arvas ja lootis, et seda pole juhtunud niikaua, kuni talle vastav kirjalik teade kätte toimetatakse. Kuivõrd väärteoasjas on tõendatud T.M-i tegevuses 22.10.2009.a nii LS 74 1 lg 2 vastava väärteo objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemine ning teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu, on maakohus seisukohal, et T.M-i karistamise aluseks olev süüline käitumine LE § 20 lg 1 rikkumisel on tõendatud ja kohtuväline menetleja on T.M-i käitumise LS 74 1 lg 2 järgi õigesti kvalifitseerinud. Samas on kohtu hinnangul kohtuvälises menetluses rikutud menetlusnorme, mis toovad endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise, kuid need rikkumised ei too siiski kaasa väärteomenetluse lõpetamist, kuivõrd need puudused on kõrvaldatavad kohtumenetluses. V™S § 74 lg 1 p 8 kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses märkima vastulause mittearvestamise põhjenduse. T.M on esitanud 29.10.2009.a vastulause väärteoprotokollile, milles on väitnud, et sai juhtimisõiguse puudumisest teada alles kinnipidamisel, ühegi lahendi olemasolust ei olnud tal õrna aimugi, asjaga tegelenud advokaat helistanud ja midagi teatanud ei ole. Kohtuvälise menetleja 10.11.2009.a otsuses on kirjas üksnes, et menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles „selgitab omapoolselt juhtunut, kahetseb“. Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, kas ja millises ulatuses kohtuväline menetleja vastulausesse märgitut teo tõendatuks lugemisel, kvalifitseerimisel ja/või isiku karistamisel arvestanud on. Sellises olukorras ei saa kohtu hinnangul lugeda vastulauset mingilgi määral arvestatuks. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses üksnes fakti konstateerimine, et „menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab omapoolselt toimunut, kahetseb“, ei ole käsitletav vastulausega arvestamisena. V™S § 74 lg 1 p 8 tuleneva vastulausega arvestamise nõude täitmiseks oleks kohtuväline menetleja pidanud põhjendama, miks vastulausesse märgitud asjaolud väärteo toimepanemist ei välista. Selliseid põhjendusi aga väärteoasja otsusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada väärteomenetluse normide rikkumise tõttu. Samuti leiab kohus, et ehkki T.M-i karistamine LS § 741 lg 2 alusel on olnud põhjendatud, ei ole ka temale karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohus, võttes aluseks väärteoprotokolli AB 11251185, saab aga teha mõlema osundatud väärteomenetluse rikkumise kõrvaldamiseks väärteoasjas V™S § 132 p 2 alusel uue otsuse, millega ei raskenda isiku olukorda. Rikkumise ajal kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni LS § 741 lg 2 sanktsioon nägi ette, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, võis karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna T.M-i kahetsust, muude karistuse liiki ja määra mõjutavate asjaolude arvestamisest väärteootsusest ei nähtu, karistuse määramise alusena on otsuses olemas üksnes viide
§-le 56. Ka kohus juhindub T.M-ile määratud karistuse hindamisel
lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärkidest. Kohus leiab, et lähtudes
, isiku vähesest süüst (ettevaatamatus kergemeelsuse vormis) ja karistust kergendava asjaoluna T.M-i kahetsusest, samuti asjaolust, et kaebaja kandis reaalselt ära 2/3 lisakaristusest (ei juhtinud mootorsõidukit 23.10.2009.a – 27.12.2009.a) on käesolevas asjas kohane karistus rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Kohus on seisukohal, et sellises määras karistus piisav 6 mõjutamaks T.M-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagamaks ka õiguskorra kaitse.
lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et sellise majandusliku võimetuse on maakohus tuvastanud juba riigi õigusabi taotluse lahendamisel ja ütlustega kohtuistungil on kaebaja kinnitanud oma töötust ning muutuste puudumist oma varalises seisundis võrreldes riigi õigusabi taotluse lahendamise ajaga. Neil asjaoludel peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi 6000 krooni tasumine ositi 12 kuu jooksul. Marie Tammsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.