4-10-1242/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2010.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1242 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi M.G kaebus Lääne Prefektuuri 5.04.2010.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220092844497 Menetlusalune isik M.G, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur Paide politseijaoskond Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 5.04.2010.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220092844497 (2510,10,001502) muutmata ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud selle eest, et juhtis 5.04.2010 xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx kilomeetril mootorsõidukit Ford Transit xxxxxxxx kella 8.22 ajal kiirusega 76 +- 3 km/h, kus suurem lubatud sõidukiirus 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS
2. Tõendatud on juhi ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Karistus on määratud 25 trahviühikut, mis on 1500 krooni. Rikkunud on liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 ja liikluseaduse (LS) § 7222 lg
3. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse täielikku tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning selgitab, et politseiniku sõnul ületas lubatud sõidukiirust teelõigul, kus oli remonttööd ja kiiruse piiranguks oli kehtestatud 50 km/h. Näidatud radaril oli fikseeritud 76 km/h. Kuna tema sellise kiirusega ei sõitnud, siis püüdis vastu väita. Et polnud aega sõita uurimiseks Paide, siis nõustus protokolli täitmisega. Nii on teda trahvitud 1500 krooniga, millega ei ole nõus. 92-kilomeetril on kehtestatud järjestav kiirusepiirang: 70, 50 ja 30 km/h. Pärast seda kaks pööret 90, siis sirge lõik 500 meetrit ulatuses piiranguga 50 km/t ja edasi kaks pööret 90 kiirusepiiranguga 30 km/t. Jõudes antud kohale alandas kiiruse kuni 20 km/h, kuna autos oli 1500 kg eest kaupa. Pärast kahe pöörde ületamist liikus üldises liiklusvoolus. Kiirust 20-st 76-ni km/h lihtsalt ei olnud võimalik kiirendada. Politseiniku sõnul oli kiiruse ületamine fikseeritud sirge teelõigu keskel. Ford Transit on kaubaauto registrimassiga 4500 kg. Selleks, et kiirendada kiirus 20-st 76-ni, on vaja üle minna 2-lt käigult 6-le. Selleks on kaugus 300 meetrit laaditud auto puhul on liiga lühike. Samuti ei esitatud tõendit, et fikseeritud kiirus oli selle auto oma. Kaebaja palub annuleerida kiirmenetluse otsus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja menetlusaluse isiku süü on tõendatud protokollis näidatud andmetega ja tema omakäeliselt kirjutatud seletusega, et ei märganud kiiruse piirangut 50 km/h. Ametnik on pädev ja tema oskustes ei ole kahtlust. Kiirusmõõteseade oli taadeldud ja omas tüübikinnitust. Kaebus ei sisalda nõuete rikkumist või muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada ebaõige mõõtetulemuse. Vaidlustamisel ei ole esitanud ühetegi tõendit, millise kiirusega ta siis sõitis. Arvamus on oletuslik, mida ei arvestata vastutust välistava tõendina. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Võib lahendada kirjalikus menetluses. Olles tutvunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, esitab menetlusalune isik oma seisukoha. Kaebuses on kirjeldatud teelõiku ja lisatud teelõigu skeem, samuti oli märgitud miks laaditud autoga ei saanud sõita kiirusega 76 km/h üldises liiklusvoolus. Voolu kiirus oli 20st 50-ne km/h piires. Kiiruse mõõtmisel tekkis mingi viga. Oma nõusoleku ja selgituse kirjutas ikkagi sellepärast, et oli väga kiire kauba kohale toimetamisega. Kuna radaril fikseeritu ei võinud olla tema sõidukiirus, siis palub tühistada otsuse. On nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled. V™S § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 150 lg 1 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Karistuseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on 2 selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 sätestab väärteona mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Karistuseks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuni. Vastavalt
4. aprilli 2010.a kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile (tl 16) on kasutatud liiklusjärelvalves kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr AS003015 taatlustunnistusega nr TTRSS-09/
5. Testimine on toimunud 5.04.2010 kell 7.
6. Seade on olnud töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta ja valgel ajal ning kuiva teekattega kahesuunalisel teel. Mõõtmine toimus paigal seistes. Sõiduk lähenes pärisuunas, jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile, eesliikuva sõiduki kiirus oli 51 km/h. Seadme lugem mõõdetava mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel oli 76 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust 23 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemeid. Menetlusalune isik on kõigele sellele alla kirjutanud, samuti tunnistaja ja mõõtja on andnud protokollis omad allkirjad. Kiiruse ületamist on menetlusaluse isik tunnistanud ülekuulamise protokollis (tl 15). Mittenõustumine on tekkinud hiljem. Menetlusalune isik ei nõustu, et mõõdetud kiiruse näit oli tema sõiduki kiirus. Eespool märgitud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga kui tõendiga on siiski vastupidi tõendatud, mida kaebusega ei ole ümber lükatud. Kaebusele lisatud skeem näitab samuti samal teesirgel lubatud kiiruseks 50 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll fikseerib autode kiirused ja menetlusalusele isikule on näidatud tema auto kiiruse suurust, mis ongi tõend, et ta on ületanud kiirust. Protokolli kantud andmetes ei ole kahtlust. Koostamisel on osalenud kaks politseiametnikku ja menetlusalune isik on saanud üle kontrollida. Kohtul ei ole võimalik leida mingit eksimist protokollist. Menetlusalusele isikule on tutvustatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mida tõendab menetlusaluse isiku allkiri. Protokolli asjaolusid ei ole vaidlustatud kohapeal. Menetlusaluse isiku vastupidised ütlused kaebuses või mitteeksisteerinud asjaolud on tema poolt tõendamata. Arvamus, et asjaolud olid teistsugused, on oletuslik, tõendamata asjaolu. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kogumis menetlusaluse isiku enda ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h. Seega on menetlusalune isik toime pannud talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatud süüteo. Tegemist on LE § 126 p 3 nõude rikkumisega, mis seisneb selles, et juht ei tohi sõita kiiremini liiklusvahendil näidatud suurusest. Väärtegu on õieti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 järgi. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi vaatamata sellele, et ta ise on teistsugusel arvamusel. Väärtegu kuulub karistamisele. Lisada tuleb, et KrMS § 63 lg 1 alusel on tõendiks nii kahtlustatava kui ka süüdistatava ütlused. Arvestatav ei ole ka menetlusaluse isiku väide, et puudub tõestus selle kohta, et radaril oli fikseeritud just tema auto kiirus, sest tõendiksoleva kiirusemõõteseadme protokolliga on tõendatud vastupidi. 3 KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Süü on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest ei ole menetlusalune isik tunnistanud oma süüd ega kahetsenud toimepandut ühegi menetluse ajal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ka kohtumenetluses. Karistusregistri teatise kohaselt pole menetlusalusel isikul enne väärtegusid olnud. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada. Toimunud on LE § 126 p 3 rikkumine, mille alusel on tegu kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Rikkumine on esmakordne. Trahvimäär on vastav, ületamata süüteo raskust. Kohtuväline menetleja on jälginud väärteomenetlusõigust kiirmenetluse sätete alusel ja juhindunud karistuse kohaldamise alustest. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja märgitud seadusesätetest, leiab kohus, et esitatud kaebus Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 5.04.2010.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220092844497 (2510,10,001502) ei ole rahuldatav. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel V™S §-dest 132 p1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning LE § 126 p 3 ja LS §-st 7422 lg
7. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4