Obsah (6)

§ 275§ 274§ 63§ 65§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 19. oktoob

§ 275

ja § 274 lg 1 järgi advokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada T.L süüdi karistusseadustiku (

) § 275 järgi ja

§ 274

lg 1 järgi;

§ 63

lg 1 alusel mõista T.L-ile raskeima kuriteo

§ 274

lg 1 eest karistusena vangistus 10 (kümme) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega T.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. märtsi 2008 otsusega T.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 27 päeva võrra ning mõista T.L-ile liitkaristus vangistusena 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva; T.L-ile Tartu Maakohtu
2. juuni 2009 otsusega mõistetud karistus 30 päeva vangistus, mis on asendatud 60 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga
3. detsember 2009.a on kantud tähtaegselt ajavahemikul
4. juuni kuni
5. november 2009.a, seega

§ 65

lg 2 aluselt liitkaristus ei mõisteta;

§ 69

alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus 10 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 654 (kuussada viiskümmend neli) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 26. oktoober 2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada T.L

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx; määrata T.L-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: 1) hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu Tairi J.ile

1. detsembriks 2010 ja summa kanda a/a nr xxxxxxxxxxxxxx , tühistada T.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Tairi J. tsiviilhagi ning välja mõista T.L-ilt 1 008 (üks tuhat kaheksa) krooni Tairi J.i kasuks; 2.2 välja mõista T.L-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 800 (üks tuhat kaheksasada) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 8 325 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 750 (seitsesada viiskümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 T.L-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu
3. 60 krooni jätta riigi kanda; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 (kolmsada) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Marina Valgele. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-13734“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
5. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on T.L toime pannud kuritegudena: 1) vägivalla toimepanemises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 274lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 04.

septembril 2009 a. kella 23:10 paiku Viljandi linnas Puidu tänaval lõi tööülesandeid täitvat Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna abipolitseinikku Tairi J.i jalaga vastu paremat kätt, millise teoga tekitas Tairi J.ile valu ning tervisekahjustuse – parema käe IV sõrme liigeskapsli vigastuse, millega kaasneva saamata jäänud tulu ja ravikuludega põhjustas Tairi J.ile varalist kahju kokku 1 008 krooni väärtuses; 2) võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 275järgi, mis seisnes selles, et tema 04.

septembril 2009 a. kella 23:10 paiku Viljandi linnas Puidu tänaval sõimas tööülesandeid täitavaid Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna ülemkonstaabel Kalev J.i ning Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna abipolitseinikke Maiju M.t ning Tairi J.i ebatsensuursete sõnadega. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe 2 Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 274

lg 1 ja

§ 275

järgi;

§ 63

lg 1 alusel mõista T.L-ile raskeima kuriteo

§ 274

lg 1 eest karistusena vangistus 10 (kümme) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada T.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13.03.2008 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust; T.L-ile Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.06.2009 a otsusega mõistetud karistus 30 päeva vangistust , mis on asendatud 60 tunni üldkasulikku tööga tähtajaga 25. detsember 2009 a, on kantud tähtaegselt ajavahemikul 29.06.2009 kuni 25.11.2009 a, seega

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus ei mõisteta;

§ 69

lg 1 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 654 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule, 26. oktoober 2012 a;

§ 69

lg 4 alusel kohustada T.L üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75

sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx i;

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada T.L hüvitama kuriteoga tekitatud kahju kannatanu Tairi J. ile

1. detsembriks 2010 a, kanda summa a/a nr xxxxxxxxxxxxxx .
2. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
3. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
4. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
5. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 274

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 275

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tairi J. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 008 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista T.L-ilt 1 008 (üks tuhat kaheksa) krooni Tairi J.i kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 373 krooni 60 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 300 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 2 373.60 krooni ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 873.60 krooni. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 873.60 krooni jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 1500 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 800 (1 500 + 300) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5