MS §238 lg.2 kohaldamisega mõisteti A.E-le vangistus 6 kuud.
lg.1 alusel arvestati Pavel A.E karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 27 päeva vangistust.
lg.1, 3 alusel otsustati karistust mitte pöörata karistust täitmisele, kui A.E katseajal 2 aastat ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud elukohas xxx, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks ja elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.
lg.2 p.1 alusel pandi A.E-le kohustus hüvitada kannatanutele kahju igakuiselt vähemalt 500 1 krooni ja
lg.2 p.4 alusel kohustus asuda tööle või võtta end arvele tööhõivebüroos 10.augustiks
lg.3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt sama paragrahvi lg.2 sätestatule. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et A.E-le on süüdimõistmisel pandud muuhulgas lisakohustuseks hüvitada kannatanutele kahju igakuuliselt vähemalt 500 krooni (t.l.143-145). Samast kohtuotsuse resolutiivosast nähtub ka, et kohtualusel töökoht puudub, mistõttu pani kohus talle ka kohustuseks asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 10.08.2009. Kriminaalooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et nimetatud kohustuse on süüdimõistetu täitnud ja on võtnud end Töötukassas töötuna arvele. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et käesoleval ajal on kahju hüvitamine igakuuliselt vähemalt summas 500 krooni ilmselgelt süüdimõistetule koormav ja käib üle jõu. Kuigi süüdimõistetu tegeleb töö otsimisega, ei ole töökoha leidmine tänapäeva majandussituatsioonis kerge. Arvestada tuleb siinjuures ka 2 süüdimõistetu madalat haridustaset, eriala puudumist ning olukorda kohapealses regioonis. Kuna erakorralisest ettekandest nähtub, et teisi kontrollnõudeid ja lisakohustusi täidab süüdimõistetu korrektselt ja muretseb ka ise väga kahju hüvitamise lisakohustuse mittetäitmise pärast, on põhjendatud kriminaalhooldusametniku taotlus nimetatud lisakohustuse kergendamiseks. Eeltoodu alusel määrab maakohus, et endise summa 500 krooni asemel tuleb süüdimõistetul hüvitada kahju vähemalt 100 krooni ulatuses kuus. Vastavalt
lg.4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus leiab, et antud asjas on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus A.E-le määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra põhjendatud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga, leiab, et katseaja pikendamine võimaldab jälgida A.E edaspidist käitumist ja rahalise kohustuse täitmist ning pikendab A.E-le määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o. kuni 16.09.2011. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS §387 lg.1, §427 ja §432 lg.1. Anne PALMISTE Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.