1-07-7939/13

(05233001320)Kohtu koosseis Pavel Gontšarov Prokurör Konstantin Rostovtsev Kriminaalasi K.J süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, lühimenetluse korras; arutatud 24.11.2009 avalikul kohtusitungil K.J Elukoht: XXX; isikukood: XXX; põhiharidusega; emakeel: vene; töötu. Süüdistatav kodakondsuseta, Tõkend - elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: karistatud 7 korral, neist viimane: - 15.05.2007 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk 2500 krooni. Sekretär Jelena Muttonen Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada K.J süüdi KarS § 263 p 1,3,4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes K.J-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. K.J-i suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta K.J vahi alla kohtuistungisaalis. Mõista K.J-ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel 1 1-07- 7939 tehtud kohtukulud - 3086 krooni ja 20 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i poolt õigusabi osutamise eest 1 020 krooni ning sundraha 6 525 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.J, 1-07-7939, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 16.12.

1. Maakohus tuvastas K.J on kohtu alla antud ja süüdistatake selles, et tema, olles 16.06.2005.a. kella 22.00 paiku alkoholijoobes Narvas Kerese tänaval maja nr. 4 juures, tegutsedes koos Maksim Volodtšenkoga, tajudes, et oma tegudega rikub reeglitega kinnistatud isikutebahelisi suhteid ühiskonnas, lõi rusikate ja jalgadega A M , S S ja V V , seejuures vehkles noaga, ähvardades kannatanuid. Oma tegudega K.J rikkus avalikus kohas tieste isikute rahu vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme ähvardusega, grupi poolt, s.t. KarS § 263 p 1,3,4 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatavana ülekuulatud K.J tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeirtud kuriteos, ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus, kuid selgitas, et ei peksnud kannatanuid rusikatega ja jalgadega, ainult vehkis nende ees noaga ning võimalik, et lükkas neid. Kahtlustatavana K.J-i kohtu poolt avaldatud 01.07.2005 ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. õhtul, kella 22.00 paiku, tema koos oma hea tuttava Maksimiga, hüüdnimi „Volohha" (Maksim Volodtšenko’ga) ja oma õe I B läks mööda Krediidipanga hoonest Kerese tänaval üle tee. Nad saatsid tema õde koju XXX. Kui nad üle metallpiiret ronisid, siis nägid, et majade vahel seisavad kaks talle tundmatut purjus meest. Keegi nendest ütles midagi solvavat tema õe aadressil. See riivas teda ja ta vastas nendele jämedalt, soovitades neile külge mitte tikkuda. Tekkis suusõnaline tüli, ta teatas, et nad lihtsalt lähevad koju ja hakkas õde ära viima. Mingil momendil sai tagant löögi rusikaga vastu pead. Ümber keerates nägi, et tema juurde hüppas kolmas meesterahvas, lühikest kasvu ja tugeva kehaehitusega, nähtavasti kahe esimese tuttav. Ta ei nõudnud kelleltki midagi ja midagi ei võtnud nendelt, jämedalt soovitas järele jätta ja hakkas ära minema. Maksim samuti tuli neile järele, kuid sel momendil hüppas Maksimile ligi kolmas kirjeldatud meesterahvas. Nendel tekkis Maksiga kähmlus ja vastastikune kaklus. Kakluse käigus Maks lõi seda meest jalaga, mille tagajärjel see kukkus, ta kuulis tugevat kukkumise heli. Pärast seda jäi meesterahvas asfaldile lamama. Ta küsis Maksilt, miks ta nii tugevasti seda meest lõi. Maks vastas, et pole hullu, küll ta toibub. Pärast seda nad lahkusid. Mis mehega juhtus, ta ei tea, nad kohe lahkusid sealt õe ja Maksiga. Kuhu kadusid teised kaks meest, ta samuti ei pannud tähele. Nad viisid Maksiga õe koju, pärast seda nad läksid samuti kodudesse laiali. Sel päeval oli tal jalas sinised teksapüksid, sinine pluus nagu jope, potased. Maksil olid jalas spordipüksid, peas oli sulgpalli taoline nokamüts. 2 1-07- 7939 Leiab, et kannatanud olid ise süüdi, et nad neile ligi tikkusid, aga mitte nemad nendele, nad lihtsalt läksid koju. Sellest, et kukkunud meesterahvas haiglas suri, sai teada alles politseis. (t lk 84-87) Täiendaval kahtlustatavana ülekuulamisel seletas K.J, et vehkis kannatanute ees ka noaga, kuid ainult enesekaitse eesmärgil. Kedagi kannatanutest ei löönud. (t lk 88-92). Kahtlustatavana ülekuulatud Maksim Volodtšenko (kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud seoses tema surmaga) kohtu poolt istungil avaldatud ütlustest nähtub, et 16.06.2005.a. kella 22.00 ja 23.00 vahel läks ta koju oma hea tuttava K.J-iga, Kreenholmi poolt, kus nad enne seda jõid lasteaias ära kahepeale umbes liiter õlut. Tema kavatses koju minna. Endise „Baltietsi" hoone juures kohtas Romani õde – I B . Roma hakkas teda koju ajama ja nad läksid kõik koos Krediidipanga hoonest mööda, üle Kerese tänava. Nad ronisid üle teepiirde ja väljusid Kerese tänava majade 2 ja 4 läbikäiku. Seal seisid kaks talle tundmatut meesterahvast umbes 40aastased. Roman küsis nendelt sigaretti. Vastuseks meesterahvad vastasid sõimuga. Mehed olid purjus. Tekkis suusõnaline konflikt, kuid keegi kedagi ei peksnud. Ta hakkas Romani sealt ära vedama, et koju minna. Sel momendil hüppas hoovide poolt välja kolmas meesterahvas, lühikest kasvu (temast poole lühem), turske kehaehitusega (temast turskem). See meesterahvas lõi kohe Romale rusikaga näkku, karjudes sealjuures midagi nagu: „mida te nendest poistest tahate". Nad kuni viimseni hoidusid kaklusest kõrvale, kui aga meesterahvas talle rusikaga näkku lõi (mitte tugevasti), ta hakkas selle mehega kaklema üks ühele. Nad kaklesid rusikatega. Roman oli sel momendil teiste kahe mehega, kas nende vahel toimus kaklus, ei oska täpselt öelda, sest ta ise oli kaklusega hõivatud. Meesterahvaga nad vahetasid mõned löögid, kaklesid minutit poolteist-kaks, pärast seda õnnestus tal mingil moment kõrvale põigata ja ta lõi mehele jalaga näkku. Löögist mees kukkus selili. Pärast seda lööki mees enam üles ei tõusnud, tema samuti ei puutunud teda. Tal kukkus kakluse käigus peast maha valget värvi „NIKE" firma sonimüts, mis jäigi nende kakluse kohale. Kakluse ajal I B seisis eemal ega sekkunud vahele. Pärast meesterahva maha kukkumist, jooksid Romaga kohe minema. Nad jooksid ära seepärast, kuna kartsid kahte meesterahvast, et nad jätkavad nendega kaklust. Romal ta mingit nuga ei näinud, temal samuti ei olnud mingit relva. Sellel päeval oli tal seljas must jope, sinised teksapüksid, valge sonimüts, pruunid saapad. Nad ei nõudnud mehelt midagi ega võtnud temalt midagi ära, lihtsalt toimus kaklus. Tema hakkas kaklema ainult sel põhjusel, et meesterahvas lõi teda esimesena, tema kaitses ennast kannatanu eest. Ta ei tahtnud meesterahvast tappa, isegi ei mõelnud, et nii võib juhtuda. Sellest, et ta suri, sai teada alles politseis, enne seda sai I B teada, et ta on peaaju põrutusega haiglas. Kui nad Romaga ära jooksid, siis kukkunud meesterahvaga jäid tema kaks sõpra, kelledega Roma tülitses. Kas kõik kolm meest olid omavahel tuttavad, ta ei tea, kuid olukorra järgi ta otsustas, et see on nii. Meesterahvas, kellega ta kakles, oli temast tunduvalt rohkem purjus ja alustas ilma jututa kaklust. Niipalju kui ta mäletab, Romanil oli sel päeval seljas must jope, sinised teksapüksid, potased, must sonimüts. (t lk 103-113) Tunnistaja I N kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. õhtul kell 21.55 (aega kontrollis kella järgi), oli ta kodus aadressil XXX. Tema korteriaknad vaatavad maja igasse poolde, kaks akent maja otsa. Sel ajal ta kuulis õuest kisa, löömingu lärmi. Aknast välja vaadates märkas, et nende ja Kerese 2 majade vahel toimub mitme noormehe vahel kaklus. Ta märkas, et kaks noormeest ründasid lühikest kasvu tursket meest ning see toimus otse nende akende all, s.o. meetrit 5 eemal. Eemal seisid veel kaks meesterahvast, kõrval samuti sebis tütarlaps, keda ta tihti nägi nende hoovis. Mingeid ähvardusi-nõudmisi ta ei kuulnud. Turske meesterahvas üritas end kaitsta, neid kahte endast eemale tõrjuda, kuid see tuli tal halvasti välja, oli märgata nähtavaid koordinatsioonihäiretega liigutusi. №ormehed hüppasid mõlemalt poolt ligi ja peksid teda jalgadega, tõrjudes teda vasakule, garaažide poole. Ta hõiskas nendele, et nad laiali läheksid, et kutsub politsei, kuid see ei avaldanud mõju. Pärast üks nendest noormeestest, see kes oli nokamütsiga, võttis välja kuskilt noa ja hakkas selle mehe ees noaga vehkima, justkui rünnates teda ning sealjuures hirmutades teda. Nuga ta nägi täpselt, võib kategooriliselt kinnitada, et nuga oli. Sealjuures tütarlaps üritas vahele segada (mitu korda), seda noormeest eemale tirida, kuid see ei õnnestunud tal - tütarlaps kartis ja läks eemale. Meesterahvast nuga ei ehmatanud vaid vastupidi hakkas lähenema noaga noormehe poole. Nähtavasti märgates seda, hüppas teine 3 1-07- 7939 noormees mööblikaupluse „NIINA" poolt juurde (kauplus asub keldris, tema maja otsas) ja andis jõuga löögi mehele jalaga pähe. Sellest löögist mees täiest pikkusest kukkus selili ja kõlas väga vali plaks. Hääle järgi oli selge, et mees lõi pea ära. Pärast seda lööki meesterahvas enam ei liigutanud, kui siis ainult korises pärast. №ormehed kohe pärast mehele kallaletungimist jooksid koos tütarlapsega garaažide poole. Talle isegi tundus, et nad ei olnud enam kolmekesi vaid rohkem. Kakluse käigus see noormees, kellel nuga oli, pillas maha oma sonimütsi ning selle sonimütsi võtsid politseinikud hiljem ära. Juba tänaval kohtas noormeest ja naisterahvast, kes samuti olid toimunu pealtnägijad. №ormees nägi konflikti algusest peale ja selgitas, et kallaletunginud noormehed enne seda jälitasid purjus mehi pangaautomaadi juures ja ilmselt kavatsesid neid paljaks röövida, kuid kolmas meesterahvas - kannatanu - ei lasknud neil seda teha. Kaks purjus meest jäid sündmuspaika, nähtavasti kannatanu tuttavad, kes püherdasid maas ja segasid pärast kannatanut kiirabi autosse panna. Need mehed olid konflikti ajal seal kõrval, isegi üritasid kaklusesse ronida, kuid pidevalt kukkusid, olid alkoholist süüdimatud. Ta ei mäleta, kas nemad ka said lööke, ta ei näinud konflikti algusest peale. (T lk 31-32; 34-36) Tunnistaja S L kohtu poolt avaldatud ütlustest nähtub, et 16.06.2005.a õhtul, kella 22.00 paiku tuli koju oma tädi juurest. Kui ta läks mööda Puškini 19 majanurgast (tuli mööda ringteed), siis nägi, et kasiinost „ADMIRAL", mis asub Keres tänaval nr.2 majas, väljusid kolm purjus meest, aastates 35-
2. Nende keskel oli üks lühemat kasvu ja tugevama kehaehitusega meesterahvas, ta oli teistest märgatavalt kainem. See kolmas jättis hüvasti (surudes kätt) kahe esimesega ja läks edasi mööda Kerese tänavat Linda ristmiku suunas. Tema kaks tuttavat ronisid vaevaga üle teepiirde ja läksid pangaautomaati, mis asub Kerese 5 maja otsas. Üheaegselt mahajäetud ühiselamu poolt, Kosmonaudi 6, kus tihti kogunevad narkomaanid ja toksikomaanid ronisid üle piiret kaks noormeest ja tütarlaps. Nad läksid samuti sihikindlalt pangaautomaadi juurde ja jäid seisma sissepääsu vastas, reklaamitahvli juurde ning hakkasid midagi omavahel arutama. Sealjuures vaatasid purjus meeste poole, kes ilmselt sel ajal raha välja võtsid. Pärast tulid mehed pangaautomaadist välja ja suundusid üle tee kasiinosse tagasi. Üks nendest ronis üle tara ja seisis juba Kerese 4 maja juures, aga teine ei saanud kuidagi rinnatisest üle. Sel momendil kaks noormeest ja tütarlaps jõudsid nendele meestele järele, ronisid üle piirde ja hakkasid nendest esimesele ligi tikkuma. №ormehed rääkisid talle midagi, kuid ta ei kuulnud midagi, oli kuulda ainult noormeeste poolt sõimusõnu. Pärast noormehed hakkasid esimest meest lükkama ning hakkasid talle ja tema kaaslasele hoope andma, algul mitte tugevasti, hiljem tõsisemalt. Tütarlaps algul sekkus nende vahele, püüdis neid eemale tirida, pärast aga läks lihtsalt eemale. Vanemad mehed sulgesid kuidagi kattega löökide eest, vastulööke nad ei olnud võimelised andma. Kõike seda ilmselt märkas kolmas meesterahvas, kes kiirel sammul ristteelt oma kaaslaste juurde tagasi tuli ja hakkas suusõnaliselt kahte kallaletunginud noormeest eemale ajama. See ei aidanud ja nende vahel algas kaklus. Selle tulemusena üks noormeestest (esialgu oli nendel mõlemal peas nokamütsid, millepärast ta ei näinudki nende nägusid), võttis midagi taskust välja (nagu pärast üks naine ütles, kes kaklust nägi, et see oli nuga, kuid temale isiklikult seda ei olnud näha ja nuga ta ei näinud) ning hakkas ühe käega vehkima meeste ees ühelt poolt teisele poole. Seejärel mõlemad noormehed keskendusid täielikult lühikest kasvu meesterahvale, kes oma sõprade eest välja astus, kellele hakati kahelt poolt jalgade ja kätega lööke andma, tõrjudes teda hoovist garaažide poole. Meesterahvas püüdis kuidagi end kaitsta, kuid vastu lüüa tal ei õnnestunud. Kui meesterahvas garaažide juurde viidi, siis see, kellel nuga oli, tuli tagasi teiste sinna paigale jäetud meeste juurde, aga teine noormees, andis kakluse käigus lühikest kasvu meesterahvale jalaga löögi pähe, millest too kukkus ja oli kuulda raksatust. Peale kukkumist, mees enam ei liigutanud. Samas hüüdis tütarlaps, see noormees kes lõi, jooksis kohe hoovi, tema järel jooksis tütarlaps koos teise noormehega. Kakluse käigus, sellel, kes lõi, kukkus peast maha nokamüts ja ta jätiski selle kannatanu kõrvale maha, politsei korjas selle üles. Peale teda nägid seda sündmust veel kaks naisterahvast, üks nendest jalutas koeraga. Arvab, et ta võib need noormehed ära tunda, kes 16.06.2005.a. meesterahvale kallale tungisid, kuigi ta nägi neid lühikest aega. Ise ta kakluse momendil seisis 20-30 meetrit kõigist toimunust eemal ja kakluse käiku nägi hästi. Ühtlasi võib selgitada, et kui alguses kolmas meesterahvas (kannatanu) oma kahe tuttava juurest minema läks siis ta rääkis telefoniga ja peale kõnet pani telefoni oma rinnatasku. ta jättis meelde, et telefoni mudel oli sinises korpuses NOKIA
3. Kui mehed panid meesterahva kiirabisse, siis telefoni 4 1-07- 7939 tal enam taskus ei olnud, seal ümbruses samuti telefoni ei vedelenud, seepärast oletab, et kallaltungijad röövisid selle ära. Ehkki on võimalik, et telefoni võtsid ära tema tuttavad, kes kannatanut valvasid politsei ja kiirabi saabumiseni. Röövimise momenti ta ei näinud, kuna ta ei jälginud kogu aeg kallaletungijaid, vaid perioodiliselt vaatas purjus meeste poole. Kas keegi nendest kummardas kukkunud mehe peale, ta ei mäleta. (T lk 39-40, 42-45) Tunnistaja S B kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. õhtul oli ta oma maja hoovis, Tallinna mnt.2, kus ta koeraga jalutas. Hoovi läks kusagil kella 20.00 ja 21.00 vahel, täpset kellaaega enam ei mäleta. Koeraga ära jalutanud, istus hoovis asuva pingi peale, oma maja 2 ja 3 sissekäigu vastu. Sel ajal Kerese 2 ja 4 majade vahekäigust kuulis meeste hääli, kes justkui riidlesid omavahel, keegi noris tüli, s.o. jutt ei olnud rahulik. Ta vaatas sinna poole ja nägi, et Kerese tänava ja ringtee poolt tulevad majade vahekäigus aeglaselt meeste ja noormeeste seltskond, umbes 5-6 inimest. Nad olid veel autode taga, meetrit 50-60 temast eemal, nad just vaidlesid omavahel. Algul ta isegi mõtles, et see on üks seltskond, tulevad purjuspäi kusagilt. Nende isikute nägusid ta ei silmitsenud ega oska selgitada, kas seal oli temale tuttavaid inimesi. Oli näha, et need inimesed ei jaganud omavahel midagi ära. Ta ei andnud sellele tõsist tähendust ja pööras pea kõrvale. Seejärel pööras nendele tähelepanu, kuna kuulis nende lähenevaid hääli ja neiu hääl ütles: „lõpetage ometi". Ta pööras uuesti nende poole ja nägi, et kaks või isegi rohkem kaklevad, nad vehkisid kätega, tõukasid teineteist (kuid kaklus ei olnud tõsine, lihtsalt kähmlus ja löögid rohkem läksid õhku). Aga üks noormees seisab purjus mehe ees ja vehib kiiresti kattega tema ees ühelt poolt teisele poole. Hiljem sai Kerese 4 maja naiselt teada, et see oli nuga, kuid talle selliselt vahemaalt polnud seda näha, tema nuga ei näinud, kas nuga oli või ei, ta ei või öelda. Kuid tütarlaps oli ärritunud nimelt tema selliste tegude pärast ja palus just nimelt temal lõpetada. Ta vehkis kätega rinna kõrgusel ühel poolt teisele poole, justkui noris tüli mehega, õrritas teda. Ta veel mõtles, mis probleem on ühel seltskonnal ja uuesti pööras end ära. Peagi kõik hääled vaikisid, nähtavasti tüli lahenes täielikult ja siin kuulis väga tugevat meesterahva karjet: „ah teie veel tikute nendele ligi" ja ta pööras koha ringi. Ta nägi, kuidas lühikest kasvu turske mees jookseb garaažide poolt kirjeldatud seltskonna juurde, tõukas kogu seltskonna eemale (kedagi nendest ka lõi, kedagi tõukas) ning pärast seda kaklus katkes, kõik jäid rahulikult oma kohale. Meesterahvas hakkas juba ära minema, vaatas garaažide poole ja siin üks noormees, möödudes selja tagant oma sõbrast ja tüdrukust, hüppas järsku lühikest kasvu turske mehe poole ja täiesti ootamatult lõi mehele jalaga kaela ja lõualuu piirkonda, tõstes jalga küllaltki kõrgele. Meesterahvas kohe ei kukkunud löögist, kuid kuidagi „sattus segadusse", s.o. tardus hämmingust, taarus natuke, jahmus. Ning siis see noormees andis talle küljelt vasaku käega löögi pähe. Juba sellest löögist kukkus meesterahvas terves pikkuses selili, sealjuures väga kõlavalt lüües kuklaga vastu asfalti, käis kõva plaks. Pärast seda hõiskas teise korruse aknast naisterahvas: „mida te teete, kohe kutsun politsei". Seejärel kogu seltskond- 2 noormeest ja tütarlaps jooksid garaažide vahelisse vahekäiku ja pugesid peitu. Oli näha, et nad ehmusid selle naisterahva hõikest. Nendele hakkas järele karjuma üks purjus meestest (kes oli pikemat kasvu): „mida te minu sõbraga tegite? Ma tapan teid ära, V on minu sõber". Kuid ta oli niivõrd purjus, et ei saanud ei joosta ega noormeestele järgi minna. Teda peatas kolmas meesterahvas ja nad koos kukkusid asfaldile. Pärast, seesama pikemat kasvu meesterahvas läks maas lamava kannatanu juurde, kergitas teda peast, natuke raputas teda sõnadega: „V , mis sinuga on, ärka üles, lähme koju" ja ütles oma sõbrale: „ta on verine, kuid teda ei ole pussitatud", näidates oma verist peopesa. Pärast ta istus põlvedele kannatanuga ja hoidis tema pead põlvedel, üritades kannatanut püsti tõsta. Kannatanu ise oli teadvuseta. Seejärel väljus sissekäigust meesterahvas ja ütles, ei juba on kutsutud kiirabi ja politsei, et pole vaja kannatanut puutuda kuni arstide tulekuni. Pärast saabusid kohale meedikud ja politseinikud ja võtsid kannatanu kaasa. Kaks purjus meest jäid kannatanuga, nad ei saanud aru, mis toimub, ei lubanud oma sõpra ära viia, s.o. üldse ei orienteerunud juhtunust, (peamiselt pika kasvu mees). Võib selgitada, et tütarlast, kes oli koos ärajooksnud noormeestega ta tihti nägi nende maja hoovis (ta elab kusagil kõrvalmajas vanaema juures), ta on tihti erinevate noorte poiste kampades ja ta võib teda ära tunda. Kahte teist poissi, kes temaga koos olid, ta ei või ära tunda, ei oska isegi kirjeldada. Kui politseinikud saabusid ja teiselt korruselt naisterahvas välja tuli, siis ta näitas politseinikele nokamütsi peale, kes kaotas 5 1-07- 7939 tema sõnade kohaselt see, kes meest lõi. Tema nokamütsi kohta ei oska midagi selgitada, ta ei keskendunud sellele. Koht, kus tüli toimus, ei ole valgustatud, kuid see oli suvine õhtu ja õues oli veel valge. Peale tema ja neljandast majast naisterahvaste, jälgis toimuvat algusest peale noormees, kes nende juuresolekul selgitas politseile, mida ta nägi, kuidas purjus mehed kannatanuga pangaautomaadist raha välja võtsid ja justkui noormehed (kes ära jooksid), sihilikult varitsesid neid. Tema tüli algust ei näinud ja selgitada seda ei oska. Tema nähes kukkunud meesterahvast keegi läbi ei otsinud, noormehed lihtsalt vaatasid tema peale. Mingit kisa-nõudmist ta samuti ei kuulnud. (T lk 59-62). Tunnistaja L K kohtu poolt istungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. õhtul oli ta kodus. Õhtul mingit kisa või lärmi ta tänavalt ei kuulnud, kuid nendel on ees klaaspakettaknad, pealegi oli aken kinni. Nende korteri aknad on vaatega Tallinna maantee poole nende maja hoovi ja Kerese 2 maja poole. Kusagil kell 22.30 paiku hakkas pesu välja riputama ja nägi hoovipoolsest aknast muru juures politseitöötajaid. Ta tundis huvi, mis juhtus. Pärast seda nägi meesterahvas, kes lamas asfaldil selili või külje peal. Nendel on teine korrus ja ta ei saanud näha, kes see oli. Tema kõrval seisid mõned inimesed ning nende hulgast ta tundis ära oma naabrinaise, XXX, S B . Tavaliselt ta jalutab koeraga nende hoovis ning seepärast ta tundsin ta ära. Teised olid talle võõrad. Muru kõrval oli veel kaks meesterahvast, kes olid nähtavasti tugevasti purjus, sest nad püüdsid püsti seista, kuid perioodiliselt püherdasid murul. Seejärel saabus „kiirabi", see mees pandi kanderaamile ja viidi minema. Järgmisel päeval kohtus juhuslikult nimetatud naabrinaist Svetlanat ja küsis temalt, mis juhtus. Ta selgitas, et ta jalutas sel õhtul koera ja nägi, kuidas kolm purjus meesterahvast väljusid pangaautomaadist (ilmselt mis asub Krediidipangas, ta ei täpsustanud), nad läksid üle tee, kui nende juurde läksid kaks noormeest tütarlapsega. Kirjeldusest sai aru, millisest tütarlapsest on juttu, ta näeb tihti teda nende hoovis, ta on rohkem poisi kui tüdruku moodi, lühikest kasvu. Svetlana sõnade kohaselt need noormehed jälgisid neid mehi, seejärel tikkusid nendele ligi, nähtavasti raha pärast. №ormeeste ja meeste vahel tekkis tüli, sealjuures üks noormeestest võttis välja noa. Pärast kaklus lõppes kuidagi, üks meesterahvas ajas noormehed laiali. Kui kaklus täielikult lõppes ning sel momendil hüppas kannatanu juurde üks kirjeldatud noormeestest ja andis talle tugeva löögi jalaga vastu lõugu ja justkui lõi veel käega. Meesterahvas kukkus asfaldile, lüües väga tugevasti pea vastu asfalti ära. Juba peale seda kutsuti politsei ning edasisi sündmusi mida ta aknast nägi, ta juba kirjeldas. Vaid kahe nädala pärast kuulis juhuslikult, et meesterahvas, keda sel päeval, 16.06.2005.a. löödi, oli tema tuttav V V , kellega ta varem õppis koolis paralleelklassis. Tema naisega on tal sõbralikud suhted. Siis sai samuti teada, et Vladimir suri saadud löökidest. Vestlusest V naisega sai teada, et sel päeval V oli koos S S ja veel kellegi kolmadaga, kellega, ta ei tea. Sellest ta tegigi järelduse, et kaks purjus meest, keda ta nägi muru peal, need olidki V tuttavad ja nimelt nendele tikkusidki noormehed ligi. Momendil, kui ta aknast välja vaatas, kallaletunginud noormehi ja tütarlast enam ei olnud. S sõnadest sai teada, et sündmuskohal andis politseinikele ütlusi naisterahvas kõrvalmajast, Kerese 4, veel oli 15-16 aasta vanune poiss, kes samuti ilmselt oli sündmuse pealtnägija. S ise jälgis seda kõiki vahetult tänaval. (T lk 53-56) Tunnistaja I B kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. neljapäeva õhtul läksid nad koos sõbranna J L oma sõbra A juurde. Nad lihtsalt jalutasid, sõbra juurde nad ei jõudnud, kuna tee peal, Linda tn.l, pingil kohtasid tema venda K.J-i koos tema sõbra Maksimiga. Kus Maksim elab, ta ei tea, ta on pika kasvu, umbes 180 cm, lühikesed tumedad juuksed, kõhna kehaehitusega, ta oli pesapallimütsiga, jalas olid teksapüksid, tossud. Nad lihtsalt istusid, ta võttis venna käest sigarette ja läksid sõbrannaga edasi. Nad läksid Peetri väljakust mööda aga kui tagasi tulid, siis avastasid, et mõlemad poisid istusid sealsamas pingil. Poisid olid purjus, kas see oli alkoholi -või narkojoove, ta ei tea, nad olid „närvilised", s.o. rahutud. Nad istusid nendega natuke aega, lobisesid, vend tikkus J ligi. Kell oli umbes 22.
4. J keeldus saatjatest ja läks koju. Ta saatis teda valgusfoorini, poisid aga läksid mööda Linda tn.l ja Kosmonaudi tänava lagunenud ühiselamu vahelist sisehoovi, piki tara. Tema saatis J koju ja kohtas venda koos Maksiga uuesti. Nad hakkasid minema üle tee ja ronima üle Kerese tänava teepiiret. Seal seisid kaks meesterahvast aastates umbes 30-
5. Kui nad üle piirde ronisid, hakkasid mehed midagi omavahel rääkima ja ütlesid nendele midagi, kuid ta ei saanud aru, mida 6 1-07- 7939 nimelt. Nad justkui ei olnud rahul sellega, kust nad teed ületasid. Vend ütles midagi taolist: „ no mida poisid, me läheme koju". Pärast seda algas nende meeste ja minu venna vahel suusõnaline vaidlus. Nähes, et algab tüli, hakkas ta venda ära tassima Maksi poole. Kuid selle tagajärjel oli ka Maks kaasa tõmmatud suusõnalisse tülisse. Roma ei rahunenud maha, tikkus kaklusesse. Siis ronis kusagilt sellesse tülisse kolmas mees, lühikest kasvu, tugeva kehaehitusega, lühikese soenguga. Ta lendas tema venna peale sõnadega: „mida sa siin karjud, kas ma ei näinud, mis teil siin toimub" ja lõi tema vennale rusikaga vastu nägu. Seejärel vend astus tagasi, pärast hakkas kaklema selle kolmanda mehega. Tema hakkas venda eemale tirima, kuna ta võttis välja oma noa ja hakkas sellega mehe ees vehkima. Mida Maks tegi nende kahe mehega, ta ei näinud, ei oska öelda. Seni kui Romat eemale tiris, tuli nende vahele Maksim, kes algul lõi mehele käega vastu nägu, aga pärast jalaga hoogu võttes vastu lõugu. Löögist mees kukus selili peagi vastu asfalti, löök oli väga tugev, ta kuulis kõva laksu ja löögist mehe suust lendasid välja hambad. Pärast lööki mees ei liigutanud ja ta ka ei vaadanud tema poole. Vend hakkas talle rääkima, et ta koju läheks. Nad kõik kolmekesi läksid sealt minema ja Maks teepeal ütles talle, et varem ta tegeles jalgpalliga, seepärast on tal ka tugev löök. Poisid viisid teda koju ja ta läks tuppa. Kuhu poisid edasi läksid, ta ei tea. Kohe mõne minuti pärast nad tulid nende korterisse. Vend Maksimiga hakkasid selgitama, et nad kaitsesid teda, algas tüli tema vanaisa ja poiste vahel, pärast seda nad lahkusid. Tema vend vaheleastunud meest ei peksnud, ainult vehkis tema ees noaga. (T lk 48-50). Kannatanu A M kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. kella 17.00 paiku kohtusid nad koos oma sõbra V V , keda ta tunneb töö kaudu ja samuti tunneb tema isa, nende ühist tuttavat S S . Nad istusid S juures garaažis, jõid viina ja õlut. Õhtule lähemale, täpset kellaaega ei mäleta, lahkusid garaažist, istusid taksosse ja sõitsid igaüks oma koju, kuid teepeal S ettepanekul otsustasid jätkata ja sõitsid Tallinna maantee ringteele, kuna S oli raha. Nad läksid kasiinosse „ADMIRAL", kus jõid konjakit ja õlut. Raha sai otsa ning S tegi ettepaneku minna pangaautomaati ja võtta sealt veel raha välja, kuna tal oli pangakaart. Nad väljusid baarist ja läksid üle tee pangaautomaati, mis asub Kerese 5 majas. V nendega ei läinud, jäi baari ja ristmiku vahele. Rahaautomaadi juures oli algul järjekord (inimest 3), nad ootasid ära ja võtsid raha välja – S võttis pangaautomaadist välja 100 krooni. Pärast seda nad väljusid pangaautomaadist ja läksid üle tee baari tagasi, ümbruses kedagi ei näinud, kedagi nende juurde ei tulnud. Sel momendil nad märkasid, et Kerese 2 ja 4 majade vahel asfaldil lamab V , aga tema ümber seisavad naised. Ta jooksis kohe nende juurde ja küsis, mis juhtus. Temale selgitati, et äsja V tikkusid ligi noormehed, peksid ta läbi ja jooksid kohe minema. Selleks momendiks, kui ta sinna jõudis, peksjaid enam kusagil ei olnud. V lebas selili, tema nägu ja rind olid verised, ta oli teadvuseta. S hakkas kohe välja selgitama, kes seda tegi. Mõne minuti pärast saabus politsei ja kiirabi. V ei saanud midagi öelda, ainult sisises. Kes V läbi peksis, ta ei näinud. Võib selgitada, et ei tema ega ka S sel päeval keegi ligi ei tikkunud ja neid keegi ei peksnud, ise nad mingis konfliktis ei osalenud. Mis põhjusel V kannatas, ei oska selgitada, ta ei näinud konflikti momenti. Kas V oli sel päeval kaasas mobiiltelefon, ta ei mäleta, kuid põhimõtteliselt oli tal see olemas. Kas mobiiltelefon haiglasse viimise ajal oli tal alles, ei oska öelda, ei pannud tähele. Tema isiklikult V telefoni ära ei võtnud. (T lk 10-12; 14-16) Kannatanu S S kohtuistungil avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et 16.06.2005.a. kella 17.00 paiku kohtus oma sõbra V V , keda ta tunneb umbes 15 aastat (s.o. kohe peale armeed, nende naised on sõbrannad). Nad istusid tema juures garaažis, jõid ära umbes 1,5 liitrit džinni, seal kohtasid ka A M (hüüdnimega M ), kellel on samuti seal garaaž. M töötab koos V kudumisvabrikus „Ge " (Frotee). nad läksid tema juurde garaaži, kus nad veel istusid ja jõid. Tema ja M olid kõvasti purjus, V oli teistest märgatavalt kainem. Nad kutsusid takso ja sõitsid igaüks oma koju, kuid teepeal otsustasid veel jätkata ja nad sõitsid Tallinna maantee ringteele, kuna tal oli kaardi peal raha ja ta otsustas raha peo jätkamiseks välja võtta. Nad läksid kasiinosse „ADMIRAL", kus nad jõid konjakit ja õlut. Nähes, et raha hakkab lõppema, ütles poistele, et läheb võtab veel välja raha. Temaga tuli ka M . V jäi kasiinosse. Nad läksid otse üle teepiiret vastas olevasse Hansapanga pangaautomaadi juurde, kus läksid pangaautomaati sisse, tema võttis raha välja ja tulid koos M õue. Pangaautomaadi juures seisis mingi rahvas, kuid kes nimelt, ta ei mäleta, sest ta oli purjus. Raha võtsid välja küllaltki kaua, sest nad kuhugi ei kiirustanud ja pealegi olid juba purjus. Välja tulles, suundusid otse üle tee hoone juurde tagasi, kus asub 7 1-07- 7939 kasiino. Teepeal nägi, et Kerese tänava 2 ja 4 majade vahel, garaažide lähedal, lamab asfaldil V . Tema ümber seisis seltskond inimesi, mingid naisterahvad, vanaemad, neid oli umbes 7 inimest. V lamas selili, teadvuseta. Tal oli pluus üles kistud, tema kehal, nii ees kui taga, olid vereplekid. Algul ta arvas, et need on noaaugud, s.o. ta arvas, et ta on tapetud. Kuid pärast tegi kindlaks, et auke pole, see on lihtsalt veri. Ta hakkas karjuma, kes seda tegi, mis juhtus. Kõrval seisvad naisterahvad selgitasid, et V peksid läbi kaks noormeest ja tütarlaps, et nad jooksid juba minema. Ümberringi ta kedagi sarnaseid ei näinud. ta keeras V külili, üritas teda üles tõsta, ta korises. Peas ta tal verd ei näinud. Seejärel M tassis teda eemale muru peale, et ta „kiirabi" ei segaks. Seejärel viidi V Narva haiglasse, sealt viidi üle Tartu kliinikusse. Juba sealt saabus 28.06.2005.a. teade, et V suri haiglas. Arstide sõnade kohaselt oli Volodjal koljumõra, mille tulemusena ta ka suri. Kes nimelt peksis V , ta ei oska öelda, kuna ta ei olnud kakluse juures. Ta oli kindel, et V ise ei võinud tüli alustada, ainult juhul, kui teda ennast haaratakse. Ta on perekonna inimene, töötab, tal on kaks last: 16 ja 5 aastane. Tema ise samuti 16.06.2005.a. mingis kakluses ei osalenud, mäletab seda hästi, mingeid sinikaid või kriimustusi tal ei olnud. Kui nad oleks kakluse momendil olnud V , poleks seda juhtunud. 17.06.2005.a. hommikul tekkis tal huvi välja selgitada, miks V kasiiniost ära läks ja mis üldse juhtus. Ta läks ja vestles baarmaniga, nimega A , kes selgitas, et pärast seda, kui nad läksid M raha välja võtma, siis baarman saatis peale neid ka V igaks juhuks, sest nad olid purjus, tema aga ikkagi kainem. Baarmani sõnade kohaselt, V mingit konflikti kasiinos kellegagi ei olnud, peale meie lahkumist, minuti kolme pärast läks nende järgi. Mis toimus tänaval, baarman ei näinud. V oli sel päeval seljas valge siidipluus, helesinised tekspüksid, pruunid saapad. Temal oli seljas sinised teksapüksid, pikkade varrukatega pruun pluusi. M oli seljas sinised püksid, vest või pluusi, täpselt ei mäleta. Raha M ja V sellel õhtul ei olnud, ainult temal oli raha kaardi peal. Nende seltskonnas kõik kolm suitsetavad, tema teistest vähem. V mitte kunagi mingit relva endaga kaasas ei kandnud. Neist kolmest on ta kõige pikem, aga V kõige turskema kehaehitusega. Kohus samuti avaldas sündmuskoha vaatlusprotokolli, millega tuvastati, et vaatlusobjektiks on Narva linnas Kerese tänava 2 ja 4 majade vahelises hoovis asuv asfalteeritud lõik. Maja nr.4 nurgast vasakul, (kui seista näoga hoovi poolt maja suunas), 12 meetri kaugusel piki maja seina ja 4 meetrit otsaseinast on asfaldil pruuni värvi, verele sarnane ümmargune laik, läbimõõduga kuni 150mm, laik on niiske, klompis, kõrval on marlitampoon niiskete pruuni värvi jälgedega. Sama maja nurgast täisnurga all piki seina 6 meetri kaugusel on avastatud nokamüts - beeži värvi pesapallimüts. Maja nurgast 4 meetri kaugusel piki seina ja 5 meetri kaugusel otsaseinast on avastatud valget värvi korpuses välgumihkel, kirjega "ADMIRAL". (T lk 5-6) Kohtuistungil avaldatud Surnu kohtuarstliku ekspertiisikatist nr. 274 V V suhtes nähtub, et V. V surma põhjus on aju-kolju tömp tömp trauma koljuluude murdude, kelmealuste verevalumite ning peaajupõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Antud vigastus on eluohtlik. Surma põhjustanud aju-kolju trauma võib olla tekitatud löögist (löökidest) kõva tömbi esemega (näiteks kängitsetud jalaga) või kukkumisel (hooga paiskumisel) oma kasvu kõrguselt pea löögiga vastu kõva ebatasast pinda, võimalik, et määruses näidatud ajal – 16.06.
6. (t lk 72) Maakohtu seisukoht Kuulanud ära menetlusosalisi, avaldanud ja uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid, kohus tuleb järeldusele, et K.J-i süü talle inkrimineeritud kuriteos avalikus kohas tieste isikute rahu raskes rikkumises vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme ähvardusega, grupi poolt, s.t. KarS § 263 p 1,3,4 järgi ettenähtud kuriteos on tõendatud ning riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud. Kuigi K.J tunnistas end süüdi talle inkrimieeritud kuriteos formaaliselt täielikult, sisuliselt ei tunnistanud ta oma süüd ning seletas, et võis kannatanuid ainult lükata enesekaitseks, vehkida nende ees enesekaitseks noaga, kuid lööke ta kannatanutele ei tekitanud. Nimetatud süüdistatava seisukoht on ümber lükatud omavahel kooskõlas olevate tunnistajate I. N , S. L , I. 8 1-07- 7939 B , S. B ja L. K ütlustega, kes seletasid, et just süüdistatav, kes oli koos veel ühe noormehe (M. V ) ja tütarlapsega (I. B ) norisid tüli väga purjus olnud kannatanute A M ning S S . K.J ja Volodtšenko hakkasid kannatanuid peksma ning hakkasid peksma ka V V, kes jõudis tagasi oma tuttavaid A. M ja S. S kaitsma. Tunnistajad samuti seletasid, et just K.J ja Volodtšenko peksid V V käte ja jalgadega, K.J vehkis V ees noaga, kuid saatuslikuks sai V V Maksim Volodtšenko poolt tekitatud löök, millest V kukkus vastu ebatasast pinda, sai eluohtlikke kehavigastusi ja hiljem suri saadud vigastuse tagajärjel. Selline K.J-i tegevus moodustab rakset avaliku korra rikkumist vägivallaga, relvana kasutatava muu eseme ähvardusega, grupi poolt. Seoses Maksim Volodtšenko surmaga 02.08.2008 on kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetatud vastavalt KrMS § 199 lg1p 4;§ 274 lg
7. Kohus suhtub kriitiliselt kannatanute S S ja A M ütlustesse, kes seletasid eeluurimisele, et neid keegi ei rünnanud, nad jõudsid sündmuskohale kui V. V oli juba tundmatute ning sündmuskohalt juba lahkunud isikute poolt läbi pekstud. Kannatanute ütlused on ümber lükatud tunnistajate ütlustega, kes kõik näitasid, et kannatanud S ja M olid silmnähtavalt sellises alkoholijoobes, et ei andnud oma tegevusele aru, vaevalt suutsid jalul püsida, segasid saabunud kiirabi ja politsei tööd. Kohus jõaub järeldusele, et kannatanud S ja M oma 16.06.2005 seisundi tõttu ei mäletanud või mäletasid ainult osaliselt nendega juhtunut. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.J-i karistuse kergendavaks asjaoluks on formaalselt oma süü puhtsüdalik ülestunnistus ja kahetsus, K.J-i karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. K.J on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, s.h. reaalse vangistusega, kuid enda jaoks vastavaid järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus ei leia võimalikuks karistada K.J nii jõhkra kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, kuid võttes arvesse karistust kergendavat asjaolu, kohus peab võimalikuks mõista K.J-ile vangistust, mis on antud kuriteo toimepanemise eest miinimummäära lähedane. Kohus leiab põhjendatuks mõista K.J-ile ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes K.J-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Arvestades K.J-i varasemaid karistusi, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid, kohus peab vajalikuks mõista K.J-ile reaalset vangistust. Kohus samuti asub seisukohale, et K.J tuleb vahistada kohtuistungisaalis, kuna kohtu ja eeluurimise menetluses R. Boikatsovi suhtes on veel mitu kriminaalasja, seega on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 238; 305-306; 310-313;
8. Pavel Gontšarov Kohtunik 9