lg 6 alusel pöörata täitmisele D.K-le Tartu Maakohtu 19.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18929 liitkaristuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 8 (kaheksa) kuud 1 (üks) päev vangistust. Kohustada D.K ilmuma vangistuse kandmiseks 21. juunil 2010.a kella 10.00-ks Tartu vanglasse (Turu 56 Tartu linn). Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK D.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18929
järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga, töö tegemise ajaks määrati kaks aastat.
lg 4 alusel kohustati D.K üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ja
lg 2 p 1 alusel kohustati teda hüvitama kannatanule tekitatud võlgnevust alates 2009.a detsembrist igakuiste maksetena 25-ndaks kuupäevaks vähemalt 2000 kr kuus kuni ÜKT tegemise tähtaja lõpuni. Kohtuotsusega määrati süüdimõistetu käitumiskontrolli teostamiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 26.11.2009.a. 20.05.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande D.K kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida süüdimõistetu talle kohtuotsusega
Hooldusalune on andnud korduvalt lubadusi, et püüab pingutada, töötada ja anda endast parima elatisraha hüvitamisel, kuid elatisraha nõue on jäänud täies mahus täitmata. 2010.a veebruaris töötas D.K lühikest aega OÜ-s Romec Metall tähtajatu töölepingu alusel. Tööandja väitis, et tundis hooldusalust ja soovis talle uue sti töötamise võimaluse anda, kuigi varasem negatiivne kogemus selle töötajaga oli olemas. Töösuhe katkes, kuna D.K rikkus töötamise tingimusi ega ilmunud tööle. Ettekande koostamise ajal hooldusalune enam kindlat elukohta ei omanud, elas ema juures ja teenis raha tuttava juures juhutöödel autoremonditöid tehes. Ettekande kohaselt on D.K probleeme ka üldkasuliku töö sooritamisega – 21.04.2010.a ja 04.05.2010.a ei viibinud hooldusalune töökohas, mille kohta kriminaalhooldaja koostas talle 05.05.2010.a kirjaliku hoiatuse. Hooldusaluse suhtumist talle pandud kohustuse täitmisse näitab kriminaalhooldaja arvates ka see, et perioodil, kui tal on tasumata elatisevõlgnevus kannatanule, soetas ta enda ütluste kohaselt 4000 kr eest rolleri, mis moodustab kahe kuu kohustuse raha. Kannatanu on vastavalt KrMS § 432 lg 2 teatanud kohtule, et D.K ei ole tasunud igakuist elatist ega hüvitanud ka vana võlgnevust. Kannatanul on lastega seoses sellega tekkinud väga raske olukord. Kuna D.K ei täida enda kohustusi, tuleb kannatanu arvates kanda teenitud karistust. Kohus pidas asjas kaks kohtuistungit. 31.05.2010.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et sooritab ÜKT tunde 4-l päeval nädalas. Elatist on ta veidi maksnud, kuna ei ole rohkemaks raha leidnud. Ta olevat vahepeal töötanud Romec Metallis, kuid oli läinud tööandjaga tülli. Tööandja oli andnud talle tööl käimiseks auto ja saatnud teda komandeeringutesse, mistõttu pidi ta kodunt juba hommikul 6 ajal ära minema ja jõudis tagasi alles 8-ks õhtul. Palka sai ta vaid 8000 krooni ja see teda ei rahuldanud. Kohtuistungi ajal ta enam kusagil ei töötanud, kuna pole sobiva töötasuga kohta leidnud. D.K arvas, et ta peaks nüüd siis tööle minema ja lubas kriminaalhoolduse ajal tekkinud võlgnevuse, mida oli istungi ajaks 24810 kr, nädalaga ära tasuda. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 07.06.2010.a kell 14.00 algavale kohtuistungile D.K ei ilmunud. Kohale ilmus kannatanuxxxxxxxxxxxxxx, kes avaldas, et vahepealsel perioodil ei ole ta elatise katteks raha saanud. Kohus kontrollis telefoni teel, miks süüdimõistetu istungile ei ilmunud. D.K midagi mõistlikku selgitada ei osanud. Kohus määras uue istungi ja kohustas süüdimõistetut ilmuma kohtusse kella 16.00-ks. D.K ilmus istungile ja selgitas, et ta ei ole endiselt täitnud kahju hüvitamise kohustust, kuna keegi sõpradest ja tuttavatest ei saanud või soovinud talle raha laenata. Ise ta käesolevalt endiselt tööl ei käi, kuna kohapeal ei ole võimalik piisavalt tasuvat tööd leida. Soomes oleks tal võimalus korralikult teenida, kuid ta on kriminaalhooldusel. Hetkel elab ta ema juures ja elatub ema pensionist. Kui väga vaja, 2
lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Nagu ettekandest ja kohtuistungil antud seletustest nähtub, suhtub D.K vastutustundetult talle lisakohustusena pandud maksekohustusse ja hoiab selle täitmisest kõrvale, kuigi talle on korduvalt ja väga põhjalikult selgitatud selle sisu ja täitmise kohustuslikkus. D.K süüditunnistamine toimus kokkuleppemenetluses, mille läbirääkimiste käigus ta sai ise hinnata enda võimalusi võetavate kohustuste osas. Kohtuistungi protokollist (t.l 62), millise kohus erakorralise ettekande arutelu käigus avaldas, nähtub, et D.K oli ka kokkuleppe sõlmimise ajal väidetavalt töötu ja elas vanemate kulul. Kuid vaatamata sellele, vastates kohtu küsimustele, hindas ta võimalikuks samaaegselt üldkasuliku töö tegemise ja ametlikult tööle asumise, selliselt, et tal oleks võimalik ka elatist tasuda. Kokkuleppe sõlmimise ajaks olid tal kokkulepped töökoha osas olemas. Samast protokollist nähtub ka, et talle selgitati põhjalikult tagajärgi, mis saabuvad, kui ta kohustusi ei täida. D.K kinnitas, et kokkulepe oli sõlmitud tema vabal tahtel ja soovis selle kohaselt kohtuotsuse tegemist. Ka käesoleva asja lahendamisel selgitas kohus talle võimalusi ja andis tähtaja maksekohustuse täitma asumiseks. D.K lubas tasuda, kuid määratud ajaks midagi kannatanule ei tasunud, vaid helistas hoopiski kannatanule, et see ta rahule jätaks. Süüdimõistetu suhtumist oma kohustustesse iseloomustab kohtu arvates ka see, et ta kergekäeliselt loobus olemasolevast tööst, kuna palk 8000 kr, mis käesolevas majandussituatsioonis on küllaltki märkimisväärne, teda ei rahulda. Samas omas ta kohustust alaealiste laste ülalpidamiseks. Käesoleval ajal ei ole ta ka tööle asunud ja elab ema pensionist kuigi väidab võimaluse miinimumpalgal tööd olevat küllaltki elukoha lähedal. Kõik eelnev näitab D.K vastutustundetut suhtumist pandud kohustuste täitmisse ja talle teistkordselt antud võimalusse vabaneda vangistuse kandmisest - kuriteo, mille eest teda käesolevas kriminaalasjas karistati, pani ta toime eelmise otsusega määratud katseajal. Lisaks on D.K olnud korduvalt probleeme ka üldkasuliku töö nõuetekohase sooritamisega. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek D.K-le 3
Eelnevast tulenevalt on D.K kandmata karistus 241 päeva (482:2=241), s.o 8 kuud 1 päeva vangistust. Vangistuse kandmiseks tuleb D.K ilmuda kohtu poolt määratud ajal Tartu vanglasse ja vangistuse algust arvestatakse tema karistuse kandmisele asumisest. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.