Toimik nr 1-08-8065 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-8065 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuist

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.I talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Välja mõista P.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 krooni krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1

§ 263

p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega karistuseks mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 9 kuu ja 12 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust, lugedes Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust kaetuks P.I-le käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega- 3 aasta 3 kuu 12 päeva vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel avati 3 aastast 3 kuust 12 päevasest vangistusest maha Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsuse alusel kantud karistus- 14 tundi üldkasulikku tööd, s.o 7 päeva vangistust. Karistusest jääb kanda 3 aastat 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.09.2008 ja lõpp 14.12.

1. P.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 58). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 23.04.
2. Kinnipidamisasutusest süüdimõistetu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 4 korral distsiplinaakorras karistatud. Vangistuse ajal on läbinud Convictuse programmi 2009 septembris, noorteprogrammi EQUIP 2009 augustis ja 2009 aastal sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooniprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik omab põhiharidust, on õppinud keevitaja, ehituse eriala, kuid eriala omandanud ei ole. Vabanedes on soov asuda õppima VÜKK-i keevituse erialal. Vabaduses töötas suviti ehitusel. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid 16 000 krooni. Kuriteod on valdavalt toime pandud isikute grupis ja raskes alkoholijoobes. Isiku sõnul on alkoholil tema jaoks agressiivsust oluliselt tõstev mõju. Kinnipeetav on motiveeritud oma käitumisstiili muutma, kuid ei mõista lõpuni oma osa probleemide tekkimisel. Agressiivselt ja impulsiivselt käitunud pigem alkoholi mõju all. Viru Vangla teeb ettepaneku P.I vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, sest see annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab P.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku P.I vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, sest see annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Isik on varem ühel korral määratud katseajale ja allutatud käitumiskontrollile ning ühel korral on talle määratud üldkasulik töö. Katseajal pani toime uue kuriteo

§ 263p 1,4 alusel, mille eest ta kannab käesolevat vangla karistust.

Vabaduses käitumist mõjutavaks positiivseks asjaoluks on vanemate poolne moraalne ja materiaalne toetus, kindel elamispind ja elektroonilise järelevalve kohaldamiseks vajalike tingimuste olemasolu. Kinnipeetav soovib vabanedes asuda õppima ja läbitud on sotsiaalprogrammid alkoholi tarbimise teemal. P.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalvega. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest Kaitsja avaldas arvamuse, et alused ennetähtaegse vabastamiseks on olemas. Isikul on elukoht ja perekonna toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtu põhjendused 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Enamus P.I poolt toime pandud kuriteod on avaliku rahu vastased (avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, grupis) kuid on ka toime pannud varavastase kuriteo (röövimise). Isikut on varem Tartu maakohtu 25.10.2007 kohtuotsusega ühel korral karistatud tingimusliku karistusega avaliku korra rikkumise ja esimese astme kuriteo, röövimise, toimepanemise eest, reealsele kandmisele luuluv karistuse osa on 2 kuud 18 päeva, mis on ära kantud eelvangistuses; ühel korral on Tartu Maakohtu 01.04.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud avaliku korra rikkumise eest, vangistus asendatud ÜKT-ga kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. P.I kannab käesoleval momendil karistust katseajal toime pandud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja grupi poolt, mis on toime pandud katseajal. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 34-38) on näha, et P.I-st on 14 korral väärteokorras karistatud, nendest 11 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral nii avaliku korra rikkumise eest kui ka väheväärtuslike asjade varguste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.I puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Distsiplinaarkaristus- 5 päeva kartserit 3-kuulise katseajaga on määratud 09.02.2008 valvuri ähvardamise eest triikrauaga. Samas on jaanuaris 2010 P.I suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Kohtul on alust arvata, tuginedes isiku varasematele karistustele, et süüdimõistetul on kalduvust vägivallatsemisele, ning sellest tulenevad riskid ei ole kõrvaldatud ka vangla režiimis. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole P.I oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus, Eluviisitreening ja noorteprogrammi EQUIP. Süüdimõistetul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 09.06.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud ja vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele ning P.I ema, Mxxx Lxxxe on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsis selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 11). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 12) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes puudub P.I kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Tartu Maakohtu 04.08.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 06.07.2010 №oremreferent Liivi Õun 4