4-10-1657/8

Ärakiri Toimik nr 4-10-1657 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.

1. 2010 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 01.10.2010 Rakvere kohtumajas A.E kaebust Ida Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonna 07.05.2010 otsusele nr. 2590, 10, 001005 Istungist võttis osa kaebuse esitaja A.E, tema kaitsja Monica Meristo ja kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonna esindaja Ave Uue tunnistuse alusel. tegi kindlaks: Rakvere Politseiosakonna 07.05.2010 otsusega 2590.10.001005 tunnistati A.E süüdi KarS § 262 alusel ja teda karistati rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses so 2400 krooni. Kaebuses taotletakse väärteootsuse tühistamist. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p1; 135 kohus otsustas: A.E kaebus jätta rahuldamata, Ida Prefektuuri Rakvere Politseijaoskonna 07.05.2010 otsus nr. 2590, 10, 001005 jätta muutmata. A.E taotlus õigusabi kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmkümmend) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7(seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, tõendid, põhjendused Rakvere Politseiosakonna 07.05.2010 otsusega 2590.10.001005 tunnistati A.E süüdi KarS § 262 alusel ja teda karistati rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2400 krooni. Väärteoprotokollist ja otsusest nähtuvalt A.E 27.02.2010 kella 13.10 paiku xxxx korteris kuulas kõvasti muusikat ja lärmas, millega rikkus naabri M K (K) rahu. Märgitakse, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate M K, K A, J J, A A, K A, M-L V ja menetlusaluse isiku A.E ütlustega. On tuvastatud, et A.E rikkus Vinni Valla avaliku Korra eeskirja p 4.
2. sätteid ja pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuses palutakse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebust motiveeritakse järgnevalt: Puuduvad tunnistajad, kes kinnitavad, et A.E oleks lärmanud, kas muusika mängis liiga kõvasti on subjektiivse hindamise küsimus, häiritud oli vaid üks naabritest M.K, kes tegi kaebuse isikliku vihavaenu tõttu, märgitakse, et kohale kutsutud politseitöötajate palvel pandi muusika vaiksemaks. Seatakse kahtluse alla avaliku korra ja avaliku koha mõiste õige ja Riigikohtu praktikale vastav tõlgendamine menetleja poolt. Märgitakse, et Vinni valla avaliku korra eeskirja p 4.1 keelab avalikes kohtades kaasinimeste pahatahtliku tülitamise, lärmamise, ebasündsate väljendite kasutamise ja muu inimeste rahu, sündsus- ja turvatunnet riivavad või muul isiklikul viisil inimväärikust alandavad teod. Leitakse, et A.E pole nimetatud eeskirja punkti rikkunud. Samuti märgitakse, et väärteoprotokollil puudub kuupäev. Kohtuvälise menetleja vastuskirjas leitakse, et otsus on seaduslik ja palutakse see jätta muutmata. Menetlusaluse isiku A.E kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.02.2010 hommikul oli oma kodus, pidas sünnipäeva, tal olid külas K A, J J, M nimeline tüdruk ja üks poiss kelle nime ei mäleta, nad kuulasid muusikat, vaatasid televiisorit, tarvitasid alkoholi, pidutsemist alustasid sama seltskonnaga juba eelmisel õhtul. Kella 13.00 paiku päeval tuli politsei ja palus muusika vaiksemaks keerata, ta vastas, et on päevane aeg aga keeras muusika siiski vaiksemaks. Ta arvab, et muusika ei mänginud liiga kõvasti, väidab, et lärmi tema korteris ei tehtud, teab, et majal on õhukesed seinad, arvab, et naaber M K kiusab teda. Tunnistaja M K kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.02.2010 kella 07.00 ajal hakkas A.E-le kuuluvast, samuti
3. korrusel asuvast kõrvalkorterist kostma vali muusika, päeva jooksul muusika valjenes, kostus ka röökimist, olid eristatavad meeste ja naiste hääled, oli üldine lärm, kellegi hääli ja üksikuid sõnu polnud võimalik eristada, lärm oli nii tugev, et kui pani käe vastu A.E korteriga külgnevat seina, siis oli tunda, et sein värises. Kell 13.00 paiku oli muusika juba nii häiriv, et ta kutsus politsei, kui läks alla politseinikele vastu, oli muusika kosta ka all trepikojas. Ta on ka varem käinud A.E-le samal põhjusel märkusi tegemas, on olnud ka kohtuasju. Tunnistaja A A, patrullipolitseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.02.2010 läks koos K.A väljakutsel Vinni alevikku, oli olnud kaebus korterist kostva valju muusika ja lärmi kohta. Juba hoone trepikotta sisenedes oli kuulda ülevalt kostvat valju muusikat, uksele koputasid mitu korda enne kui uksele tuli A.E kes ütles, et on päevane aeg ja võib muusikat kuulata küll, nad palusid peo lõpetada ja muusika keerati vaiksemaks, korteris viibis alkoholijoobes seltskond. Tunnistaja K A, patrullipolitseiniku kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.02.2010 läks väljakutsel Vinni alevikku, kust oli tulnud kaebus valju muusika pärast ühes korteris, sisenedes trepikotta oli juba teisel korrusel kuulda ülevalt A.E korteris muusikast tulev kõmin ja valjud inimhääled, korteri uksele koputasid korduvalt ja kõvasti kuna muusika oli tugev ja ilmselt ei kuuldud, uksele tuli A.E, oli tunda tugevat alkoholilõhna, korteris olid ka väga purjus tüdrukud. Tunnistaja J J kohtus antud ütlustest nähtub, et 27.02.2010 oli külas oma sõbral A.E, seal oli veel kaks tüdrukut, A.E ja viimase sugulane M, kõik kuulasid muusikat, ajasid juttu tarvitasid alkoholi, mõlemad tüdrukud olid purjus, poisid olid joogised, oli seal olnud u paar tundi, kui tuli politsei ja palus muusika vaiksemaks keerata. Ta leiab, et muusika polnud eriti kõva ja väidab, et ka muud lärmi ei olnud. V™S § 99 lg 8 alusel kohtus avaldatud M-L V kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 26.02.2010 õhtul hakkas A.E korteris pidutsema, peale A.E olid seal veel K A ja M nimeline noormees, pidutsemine ja alkoholi tarvitamine kestis kuni järgmise päevani, järgmise päeva hommikul tuli seltskonda ka Jelena nimeline naisterahvas, kõik tarvitasid alkoholi ja kuulasid muusikat, lõuna paiku tuli korterisse politsei kuna nende poolt põhjustatud lärm ja muusika olid seganud naabrit. Ta möönab, et mingil hetkel võis nende poolt kuulatav muusika naabri rahu rikkuda. V™S § 99 lg 8 alusel kohtus avaldatud K A kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 26.02.2010 õhtul hakkas A.E korteris pidutsema, peale A.E 2 olid seal veel K A, J nimeline tütarlaps ja M nimeline noormees, pidutseti öö läbi, vahepeal magati ja pidutseti edasi, 27.
4. hommikul oli ta juba päris purjus ja ei oska hinnata muusika tugevust, ka teised olid purjus. KarS § 262 sätestab vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Vastavalt kujunenud kohtupraktikale eeldab avaliku korra rikkumine KarS § 262 mõttes obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Samas ei nõua seadus avaliku korra rikkumise subjektiivse koosseisu tunnustena tahtluse, motiivi, eesmärgi ega ajendi tuvastamist. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav ka ettevaatamatu tegu, mis rikub avalikku korda. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate M.K, A.A ja K.A ütluste usaldusväärsuses ja loeb nende ütlustega tõendatuks selle, et 27.02.2010 kella 13.00 paiku kostis A.E korterist vali muusika ja lärm. M.K ütlustest nähtub, et vali muusika ja inimhääled kostusid tema korterisse ja häirisid tema rahu pikema aja vältel. A.A ja K.A ütlustest nähtub, et A.E korterist tulev muusika ja lärm kostusid neljakordse maja trepikoja alumistele korrustele. Nimetatud tunnistajate ütlusi kinnitavad ka A.E seltskonnas viibinud tunnistaja M-L. V ütlused milles ta möönab, et muusika võis naabri rahu rikkuda ja tunnistaja K.A ütlused, milles ta tunnistab, et oli liiga purjus selleks, et hinnata, kas muusika mängis liiga kõvasti. Kohus ei pea usaldusväärseiks A.E ja tunnistaja J.J ütlusi selle kohta, et muusika polnud vali ja lärmi polnud. On tuvastatud, et pidutsemisega kaasnev alkoholitarvitamine oli A.E korteris toimunud juba alates eelmisest õhtust ja politseitöötajate saabumisel olid kõik korteris viibinud isikud purjus. On üldtuntud tõsiasi, et alkoholi liigtarbimisega kaasneb sageli lärmamine ja kriitilise meele kadumine oma tegevuse hindamisel. Kohus leiab, et kuulates oma korteris liiga kõvasti muusikat, lärmates ja lubades oma korteris lärmata teistel isikutel pani A.E toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava avaliku korra rikkumise. A.E korter pole küll avalik koht, kuid antud juhul rikuti korteris toimepanduga M.K kui väljaspool õigusrikkuja vahetut tegutsemiskohta viibiva isiku rahu. Kohtu hinnangul rikkus A.E eeltooduga ka Vinni valla avaliku korra eeskirja p 4.1 sätteid, mis keelab muuhulgas ka inimeste rahu riivavad teod. Samas on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-82-07 asunud seisukohale, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis, seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Lisaks avaliku korra eeskirja sätete rikkumisele on A.E antud juhul rikkunud ka tavade ja heade kommetega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, häirides M.K rahu avaldas ta ühtlasi ka lugupidamatust tema suhtes. Kohus nõustub kaebaja väitega, et menetlusalusele isikule antud väärteoprotokollil puudub 3 kuupäev ning sellega on rikutud V™S § 69 lg 1 p 1 sätteid. Samas leiab kohus, et nimetatud rikkumine pole antud juhul piisavaks aluseks väärteootsuse tühistamiseks. Väärteoprotokollis on A.E allkiri selle kohta, et ta on sellega tutvunud 09.04.2010, samuti on väärteoprotokollis märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 10.05.
5. Eeltoodust nähtub, et ülalkirjeldatud rikkumine ei sea kahtluse alla protokollis kajastatu õigsust ja ei ole antud juhul kaasa toonud ebaõige väärteootsuse tegemist. Kohus leiab, et väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetlusõigusele, menetlusaluse isiku õigusi pole rikutud, tema poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, karistus on põhjendatud ja seaduslik. Otsuse tühistamiseks puudub alus, kaebus ja kaitsekulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus
6. detsembril
7. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne 4