1-10-5935/9

Kriminaalasi nr 1-10-5935 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2010.a, Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-5935 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav I.K Elukoht vabanemisel: kodakondsus: xxx RESOLUTSIOON xxx; isikukood: xxx; juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata I.K, isikukood: xxx, temale Tartu Maakohtu 06.05.
2. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 04.12.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht I.K tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 06.05.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 23.03.2009.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 1 päev vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.05.2010.a ja lõpeb 21.02.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 20.11.2010.a. I.K on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 19.04.2005.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 § 200 lg 2 p 4 alusel 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 2) 24.11.2005.a Valga Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1,3 järgi ja § 65 lg 2 alusel lõplik karistus 4 aastat ja 4 kuud vangistust; 3) 23.03.2009.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 327 lg 1, § 331 järgi ja § 65 lg 2 alusel lõplik vangistust 4 aastat 9 kuud vangistust. Vabanes kinnipidamisasutusest 14.09.2009.a tingimisi enne tähtaega, karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 1 päev; 4) 17.02.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel rahaline karistus 2550 krooni. Väärteokorras on karistatud korduvalt, sh 9 korral alkoholiseaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole I.K vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Alates 28.08.2010.a paikneb eraldatud lukustatud kambris julgeoleku kaalutlustel. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema ja õe juurde aadressil xxx. Enne vangistust ei töötanud, raha sai vanematelt. Tartu Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ei ole. Kinnipeetava enda väitel ei ole tal alkoholiga probleeme olnud, samas kuriteod toime pandud alkoholijoobes ning korduvalt väärteo korras karistatud alkoholiseaduse alusel. Ei tunnista ka narkootikumide tarvitamist, kuid on Viljandi Vanglas narkootilise aine valmistamise ja tarvitamise eest karistatud. On varem vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid rikkus katseaja kohustusi. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi kuritegusid. Tartu Vangla ei toeta I.K ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta I.K tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral olemas kindel elukoht ema juures Valgas. Kindel töökoht ja töökogemus puuduvad. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on varasem karistatus ning katseaja tingimuste nõuete rikkumine ja uute kuritegude toimepanemine, hoolimatu suhtumine seadustesse ja ühiskonda, alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, põhihariduse ja töökogemuse puudumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kriminaalhooldusametnik, et I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. I.K seletas kohtuistungil, et ta ei tahtnud müüjat lüüa. Ta oli vanglast vabanenud ja katseajal. Poes pani ta šokolaadi taskusse ja tahtis ta eest maksta. Müüja hoidis ust kinni. Ta tõukas müüjat uksega, klaas läks katki. Eestis ei ole tal tööd. Vend elab Londonis ja on seal heal järjel. Ta saab venna juurde elama ja tööle minna. Prokurör leiab, et I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks puuduvad küllaldased alused. Tal puudub töö ja seetõttu puuduvad elatusvahendid. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et I.K tingimisi ennetähtaegne vangistusest on olemas formaalne alus, sest teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud KarS § 76 lg 1 p 1 ettenähtud tähtaeg, enam kui 1/2 karistusajast. I.K on varem korduvalt karistatud. Ta pani uue kuriteo toime lühikese aja möödudes eelmise kuriteo eest mõistetud karistusest vabanemise järel. Tegu oli toime pandud katseajal. Ka ei ole küllaldaselt materiaalseid aluseid. I.K ei ole tööd ning seetõttu puuduvad elatusvahendid. I.K loodab tööd saada Londonis venna juures. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korral on seadusest tulenevalt kriminaalhooldus ja käitumiskontroll 1 aasta kestel. See asjaolu raskendab väljaspool Eestit töötamist. Ennetähtaegse vabastamise korral võib I.K sattuda raskesse olukorda, mis viib teda kiiresti tagasi endiste eluviiside juurde ja ei ole välistatud vanglasse sattumine. I.K on jäänud kanda lühike karistusaeg. Karistuse lõpuni kandmisel on ta vanglast vabanemisel vaba valima elu- ja töökohta. Ene Muts Kohtunik