1-10-8660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-8660 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, l

§ 199lg 2 p 7,9 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20.

septembri

1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann Prokurör Algis Sepp Süüdistatav Patrick Palsner 39005100324, elukoht XXXXXXX XXXXX XX-X, töötas mitteametlikult XXXXXXXX, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati 15.02.
2. a Harju Maakohtu poolt

§ 12

, § 344 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati 596 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu

1. septembri
2. a kohtuotsus Patrick Palsnerile mõistetud kandmisele kuuluva 11 (üheteistkümne) kuu 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista Patrick Palsnerile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Edasi jääb kulgema Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a otsusega mõistetud 596 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 1 (üks) aasta varem määratud tingimustel. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
5. detsembril
6. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega lühimenetluses tunnistati P. Palsner süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi 5 kuu vangistusega ja

§ 215

lg 2 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud 20 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 18 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 15.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistusega (9 kuud 28 päeva vangistust) üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsuse järgi tehtud 3 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna vangistuse päevadeks on 2 päeva, arvati liitkaristusest maha ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus karistuse kandmisele asumise päeva. 2.

§ 199lg 2 p 7,9 järgi mõisteti P.

Palsner süüdi selles, et ta varem (15.02.2010) süstemaatilise varguse eest karistatud isikuna, ajavahemikul

1. detsembrist
2. a kuni
3. detsembrini
4. a Tallinnas XXXX X asuva M. OÜ A. kontoriruumist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi H. T. kuuluva mobiiltelefoni ja viis selle endale koju. Samuti tema
5. detsembril
6. a kella 17.00 paiku Tallinnas XXXX X asuva M. OÜ-le kuuluvas A. kontoriruumis eelnevalt kooskõlastatult T.N-iga juhtis pesulas oleva töötaja tähelepanu kõrvale samal ajal kui T.N võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. OÜ kassast sularaha 1069 krooni. T.N andis kassast võetud rahast 500 krooni P. Palsnerile.

§ 215lg 2 p 1,2 järgi mõisteti P.

Palsner süüdi selles, et ta ühiselt ja kooskõlastatult T.N-iga ajavahemikul

1. detsembrist
2. a kuni
3. detsembrini
4. a kasutasid omavoliliselt ajutiselt võõrast vallasasja - M. OÜ-le kuuluvasse A. poolt keemilisse puhastusse toodud sõidukit Renault Trafic.
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P. Palsneri kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist P. Palsnerile mõistetud karistuse osas ja lugeda temale mõistetud karistus kaetuks
6. veebruari
7. a. kohtuotsusega mõistetud karistusega. Alternatiivselt taotleb ta mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning anda talle selle tegemiseks pikem tähtaeg. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole kohus arvestanud, et antud kuriteod on P. Palsner toime pannud enne
8. veebruari
9. a kohtuotsust. Kohus on küll märkinud, et kuna tema suhtes on esimese kohtuotsusega mõistetud vangistus Harju Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega täitmisele pööratud, ei saa enam moodustada liitkaristust

§ 65lg 2 järgi. Liitkaristus tuleb 2

§ 65lg 1 järgi, sest kuriteod on toime pandud enne 15.

veebruari 2010. a kohtuotsust. Kuid

§ 65

lg 1 viitab, et sellisel juhul mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Seega tuleks liitkaristus mõista

§ 64

lg 1 korras, mille kohaselt võib kergema karistuse lugeda kaetuks raskeima karistusega.

1. veebruari
2. a kohtuotsusega karistati P. Palsnerit vangistusega 9 kuud ja 28 päeva, mis asendati ÜKT-ga 596 tundi. See karistus on oluliselt suurem käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest ja loogiline oleks, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus tuleks katta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega. Eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikust tööst on P. Palsner ära teinud küll väga vähe, kuid kohtuistungil lubas ta üldkasuliku töö tunnid ära teha. Tegelikult on tal aega nende tegemiseks kuni
3. veebruarini
4. a. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et P. Palsner andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks sunnitult. Ta on lihtsalt tagasihoidlik ning ei oska ennast kohtus arusaadavalt ja kohut veenvalt väljendada. Reaalse vangistuse mõistmine ei ole otstarbekohane, sest tema süü ei ole suur. Samuti ei ole ta karistuse osas võrdväärses seisus T.N-iga, sest kõik antud kuriteod pani ta toime koos T.N-iga, kusjuures auto omavoliline kasutamine toimus T.N-i initsiatiivil. Pealegi oli T.N lisaks nendele kuriteoepisoodidele veel valeütluste andmine, mis ei olnud seotud P. Palsneriga ja T.N pani kuriteod toime katseajal. Seega P. Palsneri süüteo suurus on tunduvalt väiksem T.N-i omast. Kui kohus leidis, et T.N-ile mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga, siis võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes oleks tulnud ka P. Palsnerile mõistetav karistus asendada üldkasuliku tööga.
5. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt tühistamisele, sest kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 5.1 Karistusseadustiku § 65 lg 1 reguleerib liitkaristuse mõistmist neil juhtudel, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime ka teise kuriteo. Seega kirjeldab

§ 65lg 1 lause 1 olukorda, mil on tegemist kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-112-04 märkinud, et nimetatud kogumi olemasolu ei sõltu sellest, kas mõni kogumi moodustava kuriteo eest mõistetud karistus on kantud või mitte, sest määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et P. Palsneri karistati Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega 9 kuu 28 päeva vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega karistati P. Palsneri 4 kuu 18 päeva vangistusega
5. a detsembrikuus toime pandud kuritegude eest, so kuritegude eest, mis olid toime pandud enne Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a kohtuotsuse kuulutamist. Eeltoodust järeldub, et need kuriteod moodustavad hiljem tuvastatud kogumi

§ 65lg 1 mõttes.

5.2 Tavaolukorras oleks kohus pidanud arutama P. Palsneri mõlemat kuritegu koos ja mõistma nii üksikkaristused kui ka liitkaristuse ühe kohtuotsusega. Kuritegude kogumi hilisema tuvastamise korral ei ole aga võimalik sellist olukorda täielikult taastada. Ent Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõdenud, et kuigi kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral mõistetakse liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi, peab kohus siiski looma olukorra, kus enne esimese kohtuotsuse kuulutamist mitu kuritegu toime pannud isikute karistusõiguslik kohtlemine oleks võrdne, vaatamata sellele, kas nende kuritegude eest mõistetakse karistus ühe kohtuotsusega

§ 64

lg 1 järgi või mitme kohtuotsusega

§ 65lg 1 järgi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3

§ 65

lg 1 esimesest lausest tuleneb sõnaselgelt kohtu kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Viimane sätestab kuritegude kogumi eest mõistetava liitkaristuse üldised reeglid. Käesolevas asjas tuleb vastata küsimusele, kas liitkaristuse mõistmine

§ 65

lg 1 järgi on võimalik ka olukorras, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist, millega süüdimõistetule mõistetud vangistus on

§ 69

lg 1 alusel asendatud üldkasuliku tööga, tuvastatakse veel teine kuritegu, mis on toime pandud enne kohtulahendi kuulutamist selles asjas. 5.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et nn hiljem tuvastatud konkurentsi puhul ei saa tingimisi mõistetud karistus olla liitkaristuse üheks liidetavaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu pidas aga oma hiljutises otsuses nr 3-1-1-66-10 vajalikuks seda arusaama muuta ja asus seisukohale, et kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral tuleb

§ 64

lg 1 alusel liita ka need üheliigilised põhikaristused, millest isik on tingimuslikult vabastatud. Oma seisukohta põhjendas täiskogu sellega, et karistusseadustiku 3. peatüki 1. jagu sätestab kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused. Karistusest tingimisi vabastamine

§-de 73 ja 74 alusel ei ole aga iseseisev karistuse liik, mistõttu see saab aktualiseeruda vaid põhikaristuse mõistmise järel. Järelikult on ka karistusest tingimuslikult vabastatule mõistetud põhikaristus, mis saab olla üheks liidetavaks liitkaristuse moodustamisel. Kuna karistuse kohaldamine ja karistusest vabastamine on reguleeritud karistusseadustiku erinevates peatükkides, siis nende sätete rakendamisel lähtutakse erinevatest alustest. Seega ei ole kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristust moodustaval kohtul võimalik muuta eelmist kohtuotsust osas, millega määrati kindlaks karistuse kohaldamata jätmise tingimused. Siit järeldub, et juhul, kui isik on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud põhikaristusest tingimuslikult vabastatud, siis on seda karistust võimalik täitmisele pöörata üksnes

§ 73lg 1 ja § 74 lg 1 viimases lauses sätestatud tingimustel.

Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg on möödunud ja isik ei ole katseaja tingimusi rikkunud, siis ei ole põhikaristust, mille kandmisest isik oli tingimuslikult vabastatud, enam mistahes alustel võimalik reaalselt täitmisele pöörata. Täiskogu märgib, et need asjaolud iseenesest ei välista aga kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmist

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 järgi.

Järelikult tuleb nende sätete alusel mõista süüdistatavale liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste liitmise teel. Mõistetud liitkaristusest jääb aga isikul kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Kui eelmise kohtuotsusega määratud katseaeg ei ole viimase kohtuotsuse tegemise ajaks veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. Juhul, kui esimese kohtuotsusega määratud katseaeg on viimase kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud, on isik esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. 5.5 Kohtukolleegium leiab, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses nr 3-1-1-66-10 väljendatud seisukohad on rakendatavad ka käesoleva kriminaalasja lahendamisel.

§ 69

kohaselt mõistetakse süüdistatavale samuti esmalt põhikaristusena vangistus ning alles seejärel asendatakse see üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus tähtaja ning selle tegemise ajal peab süüdimõistetu täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

§ 69

lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtukolleegiumi hinnangul üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul süüdistatava õiguslik kohtlemine analoogne isikutega, kes on mõistetud karistusest

§-de 73 või 74 alusel tingimisi vabastatud. 4

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1 alusel asendati 596 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta.

§ 69

lg 4 alusel kohustati teda järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldusametniku järelevalve all. P. Palsner on teinud ära 3 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik P. Palsnerile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist taotlenud ei ole. Käesoleva kriminaalasja aluseks olevad kuriteod pani P. Palsner toime enne 15. veebruari 2010. a. Seega puuduvad andmed selle kohta, et P. Palsner oleks talle mõistetud karistuse tingimusi rikkunud. 5.6 Apelleeritud kohtuotsuses on

§ 65lg 1 sätete alusel mõistetud P.

Palsnerile põhjendatult liitkaristus kahe kohtuotsusega mõistetud põhikaristuste osalise liitmise teel ja mõistnud liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta, et

1. veebruari
2. a otsusega P. Palsnerile mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Eelpoolmärgitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses nr 3-1-1-66-10 väljendatud seisukoha kohaselt jääb P. Palsneril mõistetud liitkaristusest kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust. Seetõttu kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse P. Palsnerile mõistetud kandmisele kuuluva 11 kuu 28 päeva vangistuse osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab P. Palsnerile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. Kuna
3. veebruari
4. a kohtuotsusega määratud 596 tunni üldkasuliku töö tegemise üheaastane tähtaeg ei ole veel möödunud, jääb see edasi kulgema varem määratud tingimustel. 5.7 Kuna P. Palsnerile mõistetud liitkaristusest jääb eelpooltoodud põhjendustel kanda üksnes see osa, mis ületab eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristust, so 2 kuud, siis on põhjendamatu kaitsja apellatsiooni taotlus kohaldada P. Palsnerile

§ 65

lg 1 alusel liitakistuse mõistmisel karistuste katmise printsiipi, so mõista talle karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. 5.8 Kaitsja on esitanud apellatsioonis alternatiivse taotluse asendada P. Palsnerile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium selle taotlusega ei nõustu, sest apelleeritud kohtuotsuse 11-ndal leheküljel on maakohus esitanud väga põhjalikud motiivid selle kohta, miks ta ei pea P. Palsnerile mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata. Külla aga peab kohtukolleegium vajalikuks lisada seda, et kuna P. Palsner on seni teinud vaid 3 üldkasuliku töö tundi, siis on ta oma käitumisega näidanud, et üldkasuliku töö mõistmine ei ole talle seni kasvatuslikku mõju avaldanud. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 2 p-st 4 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 20. septembri 2010. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Meelika Aava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 5