järgi karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 35 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 5 päeva vangistust. P.Z-i karistusaja algus on 20.09.2007.a ja lõpp 24.04.2010.a Tartu Vangla on esitanud taotluse P.Z-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud P.Z-i ennetähtaegset vabastamist. P.Z ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. P.Z seletas, et rohkem kuritegusid toime ei pane; tema riskiks on alkohol ja tervise halvenemise tõttu edaspidi alkoholi ei tarbi. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et P.Z ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. P.Z on süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 1 aasta 11 kuud ja 13 päeva. Kriminaalhooldaja on toetanud P.Z ennetähtaegset vabastamist, kuna katseaeg annab P.Z-ile võimaluse ennast tõestada; kriminaalhooldusel oleks võimalik läbi arutada plaane ja tegevusi ning P.Z-i tahte korral vältida uusi rikkumisi. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt P.Z on pigem kaalutlev ja tagajärgedele mõtlev, kuid võib käituda ka vastupidiselt; ootused tuleviku suhtes on paigas; käitumine vanglas ei viita agressiivsusele, kuid viimane kuritegu on sooritatud agressiivselt ja joobes. P.Z ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Karistuse kandmise ajal läbis ta alkoholismi-vastase sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Positiivse asjaoluna on P.Z olemas lähedaste toetus. Teda toetavad ema, elukaaslane ja õde. Tal on vabaduses olemas elukoht ning soov ja eesmärk asutada väikeettevõte, tema käitumine vanglas on olnud hea. Siiski sellised asjaolud ei ole piisavad P.Z-i vabastamiseks. P.Z on kriminaalkorras karistatud 1l-l korral eriliigiliste kuritegude eest, enim varavastaste kuritegude eest, kuid ka isikuvastase kuriteo eest. P.Z on kuritegusid regulaarselt toime pannud viimase kaheksateistkümne aasta jooksul. Ta on korduvalt kandnud vangistusi ja tema suhtes on ka varem katseaega kohaldatud ning ta on katseajal toime pannud uue kuriteo. Jätkuv kuritegude toimepanemine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et P.Z ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. P.Z-i väide, et nüüd on ta enda jaoks vajalikud järeldused teinud, ei ole usutav, hinnates tema eelnevate kuriteoepisoodide rohkust. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.