lg.2 p 4, 5, 7; § 215 lg 1 ja § 424 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 2 aastat; väärteokorras karistatud 17-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.07.2009. a. süüdistuses
järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.P
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 2 (kaks) kuud vangistust.
kuni 29.07.2009.a., s.o. 2 päeva karistuse hulka. Kandmisele kuulub 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ja liitkaristusena mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.11.2009.a.
lg.1 alusel karistada I.P mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohaldada tõkendina I.P suhtes vahistamist, vahistada I.P kohtusaalist. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista I.P-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - joobeseisundi tuvastamise toimingute maksumus summas 406 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1080 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-16056, I.P ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 03.11.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS I.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.07.2009.a. kella 23.55 ajal Harjumaal, Saue linnas, Koondise ja Tule tn ristmikul sõiduautot BMW 524 reg.nr. xxx, olles alkoholijoobes (etanoolisisaldus veres 2,02 +/- 0,06 mg/l) . Seega pani I.P toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis . MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas I.P, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. I.P soovis anda ütlusi ja selgitas, et ta pani temale inkrimineeritava kuriteo toime, süüd ta ei vaidlusta. Seda, miks ta joobeseisundis mootorsõidukit juhtis, ta põhjendada ei osanud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis I.P karistamist vangistusega 3 kuud, millist 1/3 võrra vähendada, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva vangistust. Samuti leidis prokurör, et mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, 8 kuu vangistuse, võrra, mõistes karistusena 9 kuud ja 28 päeva vangistust ning lisakaristusena süüdistatavalt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 6-ks kuuks. 2 Prokurör rõhutas, et isikul varasemalt tasumata rahatrahve 77 000 krooni, mistõttu ei saa rahalist karistust kohaldada. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus süüdistatavat karistada vangistusega, milline asendada üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et I.P tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning I.P poolt kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on I.P süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, toimepanemises tõendamist leidnud. I.P süüd tõendavad: kohtus süüdistatava antud ütlused selle kohta, et ta juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes (tl 50). saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks /tl 6, 7/, millest nähtuvalt 29.07.2009.a. kell 00:30 võeti I.P-lt analüüsiks vereproov. Vereproovi võtmise, säilitamise ja ekspertiisiasutusse toimetamise kulud on 180 krooni. joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja vereanalüüsi tulemused /tl 8/, millest nähtuvalt tuvastati 29.07.2009.a. kell 00:30 I.P-lt analüüsiks võetud vereproovis etanoolisisaldus 2,02±0,06 mg/g. Vereanalüüsi maksumus on 226 krooni. tunnistaja Andrus Ööbiku ütlused /tl 9-10/, millest nähtuvalt, olles 28.07.2009.a. patrullis koos vanemkonstaabel Irene Audovaga, kella 23:50 ajal seisid nad Harjumaal, Saue linnas Tule tn ja Koondise tn ristmikul, kui märkas mööda Tule tänavat kiirendavat sõiduautot, mis pööras nende kõrvalt Koondise tänavale. Sõidukiks oli BMW reg nr xxx. Sõiduk peatati, Koondise 12 asuva garaaži ees. Roolis istuval noormehel autodokumente ega juhiluba esitada ei olnud. Kontrollimisel selgus, et juhiks on I.P (ik xxx), kelle mõõdeti indikaatorvahendiga joobeks 1,20 mg/l kohta. I.P väitis, et on joonud kaks õlut. Kuivõrd I.P keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumast, toimetati ta vereproovi võtmiseks Wismari Haiglasse. Tunnistaja sõnul olid I.P välised joobe tunnused: alkoholilõhn suust, autost väljudes tasakaaluhäired, kõne aeglane ning häiritud, käitumine kergelt ärrituv ja rahutu. kahtlustatava I.P `i ütlused /tl 20-22/, millest nähtuvalt tunnistab ta kahtlustuses toodud kuriteo toimepanemist, tunnistab, et juhtis 28.07.2009.a. mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et 28.07.2009.a. jõi umbes kella 23 paiku 2 õlut ning asus mootorsõidukit juhtima umbes 15 minutit enne seda, kui politsei ta peatas. Juhtima asudes tundis end kainena. Kui tema poolt juhitud motoorsõiduk peatati, puhus ta alkomeetrisse ja toimetati Wismari Haiglasse vereproovi võtmiseks. Ta on lisanud, et juhiluba ei ole tal kunagi olnud. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus I.P puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani teise astme kuriteo. I.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas süüks pandava teo pani ta toime vähem kui 6 kuud pärast 23.02.2009.a Harju Maakohtu otsust, millega teda karistati 8kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 2 aastat. Kohus asub seisukohale, et isikule varasemalt mõistetud tingimisi karistus ei ole täitnud ühte karistuse eesmärki – panna süüdimõistetut hoiduma edasiste kuritegude toimepanemistest. Rahalise karistuse mõistmine ei ole antud juhul põhjendatud kuna süüdistataval on varasemast tasumata rahatrahvid. Kohtus isik kinnitas (tl 50), et seni on ta olnud töötu, rahalisi vahendeid tal ei ole (t.l.50). Ülalpeetavaid tal ei ole. Rahalise 3 karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isikul puudub kindel sissetulek. Üldkasuliku töö kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd varasem karistus ei ole oma eesmärki täitnud – süüdistatav ei teinud varasemast karistusest järeldusi ning pani uue kuriteo toime katseajal. Seega on otstarbekas, arvestades karistuse eesmärke, karistada isikut reaalse vangistusega, et muuta tema väärtushinnanguid. Vangistuse pikkuse määramisel peab kohus võimalikuks lühemaajalist vangistust. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad Asitõendid: puuduvad Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.