KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.september 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-11822 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi M.V väärteoasi NPALS § 15 Menetlusalune isik M.V (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) 1 järgi 29.september 2009.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada M.V NPALS § 15 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada M.V asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.10.2009.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. M.V poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.V suhtes sundtoomist arestimajja. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Välja mõista M.V-lt ekspertiisitasu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni narkootilise aine ekspertiisi eest ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber
- Asitõend minigrip kilekott jätta väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: M.V-le on koostatud 27.05.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1124153 selle kohta, et tema omas kinnipidamise ajal 21.05.2009.a kella 21.10 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 238 kaupluses “Selver“ väikeses koguses narkootilist ainet, amfetamiin, ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS §
- M.V kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti allkirja vastu talle isiklikult üle Põhja PP kaasabil 27.08.2009.a. Isik oli tuvastatud ID kaardi BA1453311 järgi. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on enamuses tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada M.V väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et M.V süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega kohtuvälises menetluses, et omas amfetamiini jääkidega pakikest (lk 1), õigusvastase teo toimepanemise aktiga 21.05.2009.a., mille kohaselt Järve Selveris 21.05.2009.a. kinnipeetud isikuks osutus M.V, kelle juurest leiti ka läbipaistev kilekott valge ainega ettekandega (lk 2), ekspertiisiaktiga nr AN-542-09/2327, mille järgi M.V juurest leitud pulber massiga 0,018 g sisaldas amfetamiini (lk 6) ning pakendiga, mis tagastati koos ekspertiisiaktiga. M.V poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1 järgi on õige. Kohtu hinnangul on M.V väärteo toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus, mis õigustaks narkootilise aine omamist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et M.V on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on suuremas osas tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. M.V-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. M.V ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et M.V tuleb karistada lühiajalise arestiga - 4 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 29.
- 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult – M.V-lt riigituludesse välja mõistmisele narkootilise aine tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 1208 krooni. Aulike Salo Kohtunik 2 3