21

Kriminaalasi nr. 1-09-3649 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Prokurör Elle-Mai Velling Kaitsja Rein Kiviloo Süüdistatav G.S, isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud, karistused kustunud, kindel elukoht puudub Süüdistus Menetluse liik KarS § 280 lg 1, § 121 Üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista G.S KarS § 280 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. Süüdi mõista G.S KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 5 kuud 16 päeva. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskemat, mõista G.S-ile liitkaristus 8 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistusaeg 02.10.2008.a. – 17.06.2009.a., s.o. 8 kuud ja 16 päeva vangistust ja karistus lugeda kantuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. IKt siviilhagi summas 75 krooni jätta rahuldamata. Välja mõista G.S-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: -sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, -kaitsjatasud 3800.10 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber 1-09-3649 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS G.S süüdistatakse selles, et tema, 22.11.2006 esitas Eesti Riiklikus Autoregistris teadvalt vale avalduse ja seletuskirja juhiloa dublikaadi saamiseks, nimetades avalduses ja seletuses taotlemise põhjusena esmase juhiloa kaotamist Moskva linna turul 02.10.2006, kuigi tegelikult võeti temalt Eesti ARK poolt 15.05.2006 väljastatud juhiluba nr XXX ära Venemaa Liiklusinspektsiooni osakonna inspektor A.A.Smolovi poolt 10.09.2006 mootorsõiduki Scania Rauxza, reg nr xxx, alkoholijoobes juhtimise tõttu. Majandus – ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” § 20 lg 5¹ kohaselt juhiloa dublikaati taotlev isik kinnitab juhiloa taotlusel oma allkirjaga tema poolt esitatud andmete õigsust. Liiklusseaduse § 24 lg 1 järgi võib igal isikul olla vaid üks kehtiv juhiluba. Avalduse alusel väljastati G.S-ile uus juhiluba 24.11.2006, kuid 04.12.2006 saabus Vene Föderatsiooni Tveri Oblasti Siseasjade osakonnast saatekirjaga Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse G.S-i juhiluba XXX ja haldusõigusrikkumise protokoll nr 69AA nr 943747, 10.09.2006, millest nähtuvalt 10.09.2006 G.S juhtis mootorsõidukit Scania Rauxza, reg nr xxx, joobeseisundis 2,7‰, mille tõttu esitas Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Põhja Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks G.S-i suhtes KarS § 280 lg 1 järgi. Ametiasutusele valeandmete esitamisega ametliku dokumendi saamiseks, pani G.S toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse G.S selles, et tema, olles alkoholijoobes, 04.02.2007 kella 19.00 paiku Tallinnas Ümera 14-38 korteris tekkinud tülis lõi IKt vastu ninaselga, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastuse – ninaluu murru. Teise inimese löömisega ja tervise kahjustamisega pani G.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED G.S ei tunnistanud end süüdi kummaski talle esitatud süüdistuses. Ta selgitas, et 2006.a. septembris käis ta veoautoga Venemaal. Ostaškovos peeti ta küll miilitsa poolt kinni, talle koostati protokoll sõiduki joobes juhtimise kohta, kuid kuna ta kirjutas protokolli, et ei ole sellega nõus, siis juhiluba talle tagastati. Seega ei võetud temalt ära juhiluba sõiduki joobes juhtimise eest, vaid ta kaotas juhiloa hiljem Moskvas käies. 2 IKlöömise kohta väitis süüdistatav, et 04.02.2007.a. alkoholi tarbimise ajal läksid nad tülli tema passi pärast. IKolevat passi ära peitnud ja kui ta oma passi järele päris, hakkas K tema silmi suruma, mille peale ta lükkas K ja viimane kukkus vastu voodit, lüües nina katki. Kui K oli käterätikuga nina verest puhtaks pühkinud, jätkati joomist ja varsti mindi magama. IK löömist süüdistatav eitas. KOHTU SEISUKOHT Süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi Tunnistaja RS ütlustega on tõendamist leidnud G.S-i Venemaa reis. Tunnistaja ütlustest tulenevalt pakkus ta G.S-ile ühekordset reisi veoautoga Venemaale ja tagasi. Venemaal tekkisid G.S aga probleemid alkoholiga, ta jõi nädal otsa, müüs auto küljest osi maha ja kütust, mistõttu tuli Venemaale teine juht saata G.S ja autot otsima ning kaupa ära tooma. Auto leiti Moskva ja №vgorodi vahel asuvast külast teepervelt. G.S leiti mujalt joobnuna. Tunnistaja ütlused küll otseselt ei tõenda juhiloa äravõtmist Venemaa liiklusinspektori poolt, kuid iseloomustavad süüdistatavat kui alkoholilembet inimest, kes ka tööülesannete täitmisel ei suuda alkoholi tarvitamisest loobuda ja tõendavad G.S-i poolt Venemaal alkoholi tarvitamist. G.S-i ütlused selle kohta, et temalt Venemaal lube ära ei võetud, on ümber lükatud Venemaal Ostaškovo linnas temale 10.septembril 2006.a. koostatud haldusõigusrikkumise protokolliga. Protokollist nähtub, et G.S juhtis veoautot alkoholijoobes, et protokollile lisatakse juhiluba XXX, et G.S-ile väljastati ajutine juhiluba ja et protokoll tuleb saata arutamiseks G.S-i elukoha järgi, s.t. Tallinnasse. Juhiloa äravõtmist G.S-ilt tõendab ka ARK kiri juhiloa edastamisest prokurörile, milles märgitud, et G.S-i juhiluba nr. XXX saabus ARK-i 04.detsembril 2006.a. Vene Föderatsiooni Tveri oblasti Siseasjade osakonnast ja et juhiluba oli G.S-ilt ära võetud 10.09.2006.a. Venemaal, kuna ta juhtis mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seega leiab kohus, et süüdistatava ütlused selle kohta, et kuna ta protokolliga nõus ei olnud, siis tema juhiluba anti talle tagasi, on ebaõiged, sest need on ümber lükatud otsuses nimetatud teiste tõenditega. Eeltoodust tulenevalt on ebaõiged G.S-i ütlused ka juhiloa hilisema kaotamise kohta Venemaal. Kuna load olid 10.09.2006.a. temalt haldusõigusrikkumisega seoses ära võetud, ei olnud juhiluba järelikult hiljem tema käes ja tal ei olnud võimalik dokumenti kaotada. G.S on 22.11.2006.a. kirjutanud ja esitanud ARK Tallinna Büroole taotluse uue juhiloa saamiseks seoses eelmise juhiloa kaotamisega. Taotlusele oli lisatud seletuskiri, milles G.S kirjutas, et kaotas juhiloa 2.oktoobril 2006.a. Moskvas, kui jalutas turul. Kuna on tõendatud, et süüdistatav ei kaotanud juhiluba, vaid see võeti temalt ära Venemaal Ostaškovo linna liiklusinspektori poolt seoses G.S-ile haldusõigusrikkumise protokolli koostamisega mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, on G.S esitanud ARK-le valeandmeid uue juhiloa saamise põhjuse kohta. Selline tegu vastab KarS § 280 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule, mis näeb ette kriminaalvastutuse ametiasutusele valeandmete esitamise eest. Subjektiivselt koosseisult pani G.S kuriteo toime kavatsetult. Teades, et ta tegelikult ei kaotanud juhiluba, märkis ta ARKle esitatud taotlusse ja seletuskirja uue juhiloa taotlemise põhjusena just juhiloa kaotamise. Seega esitas ta ametiasutusele teadlikult valeandmeid eesmärgiga saada endale uus ametlik dokument – uus juhiluba. Süüdistus KarS § 121 järgi. G.S-ile esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi on kannatanuks IK, keda kohtuistungil ei olnud võimalik üle kuulata seoses tema surmaga 12.11.2008.a. Kohtuistungil avaldatud kannatanu ütluste kohaselt tarvitas ta 04.02.2007.a. õhtul oma korteris koos G.S-i ja VYalkoholi. Kui Yankun oli välja läinud, hakkas G.S tülitsema ja haarates kaelast, teda 3 kägistama. Kannatanu osutas vastupanu, kuid G.S lõi teda kas rusikaga või millegi muuga vastu nina, mille tagajärjel hakkas ninast verd tulema. Ta kaotas teadvuse, aga kui teadvusele tuli, väljus G.S korterist. IKpöördus 06.02.2007.a. kell 12.05 Lasnamäe traumapunkti. Patsiendikaardi kohaselt on ta öelnud arstile, et oli saanud peksa 04.02.2007.a. ja kaebas valu nina piirkonnas. Tunnistaja VYütlused tõendavad IKkorteris alkoholi tarvitamist tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava poolt. Vahepeal käis VYväljas umbes paar tundi, tagasi tulles nägi K läbipekstuna põrandal pikali maas lamamas, nägu verine. G.S korteris ei olnud. Ktõusis püsti, pesi end ja heitis magama. Hommikul rääkis kannatanu, et tal olevat eelmisel õhtul olnud G.S-iga intsident dokumentide pärast, et G.S olevat tal ninaluu katki löönud. IKja G.Sülitsemist keegi pealt ei näinud, ka VYsel ajal korteris ei olnud. Seega on sündmuse kohta kaks vastuolulist tõendit, kannatanu ja süüdistatava ütlused. Sellisel juhul tuleb eri hoolikalt analüüsida, kumma ütlused sündmuse asjaolude kohta on usaldusväärsemad. IKoma ütlustes ei räägi kordagi sellest, et ta oleks G.S-i silmi surunud. Pealegi oleks sel juhul G.S olnud võimalus pea eest ära tõmmata. Ta ei maininud, et I.K oleks teda kuidagi haardes hoidnud või et tal puudus võimalus end liigutada. Seepärast ei ole kohtu arvates süüdistatava ütlused silmade surumisest usutavad. G.S-i ütlused ei ühti paljuski tunnistaja VYütlustega. Süüdistatav on öelnud, et peale seda, kui Koli end rätikuga puhastanud, jätkasid nad joomist ja läksid magama. Kuid tunnistaja VYütlustest tulenevalt lamas I.Kpõrandal, kui ta sinna korterisse peale paaritunnist äraolekut tagasi tuli. Kui uskuda G.S-i ütlusi magama mineku kohta, pidanuks I.K lamama voodis, aga mitte verisena põrandal. G.S-i ütluste kohaselt läks ta peale I.Kravtšenkoga joomist magama, kuid VYütluste kohaselt ei olnud G.S siis korteris, kui ta tagasi tuli. Seega oli G.S lahkunud ja tunnistaja ütlused ühtivad selles osas kannatanu ütlustega, sest ka I.Knägi teadvusele tulles G.S korterist lahkumas. Kohtu hinnangul ei saa ka selles episoodis G.S-i ütlusi pidada usaldusväärseteks. Kuna ei ole tõendamist leidnud I.Kpoolt G.S-i silmade surumine, ei ole ka tõendamist leidnud, et G.S oli hädakaitseseisundis ja enesekaitseks lükkas kannatanut nii õnnetult, et viimane kukkus ninaga vastu voodi äärt. Tunnistades kannatanu ütlused usaldusväärseteks, on tõendatud G.S-i poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine I.Ksuhtes, milline tegu on kuritegu KarS § 121 järgi. Ka selle teo pani G.S toime kavatsetult. IKtsiviilhagi 75 krooni jätab kohus rahuldamata, sest kannatanu on surnud ja kohtul puuduvad andmed tema pärijate kohta. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. G.S pani toime kaks teise astme kuritegu, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tal puudub kindel elukoht ja töökoht, mistõttu ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. Kuna süüdistatav on viibinud vahi all 8 kuud ja 16 päeva, soostub kohus prokuröri ettepanekuga piirduda G.S-ile karistuse mõistmisel vahi all viibitud ajaga ja lugeda karistus kantuks. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, § 311-
2. Kohtunik 4