HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-19566 (09231500398) Otsuse kuupäev 27. novembril 2009.a. Eeluurimiskohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli He

§ 318

lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 eeluurimiskohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada H.Z Kar

S § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 40 päeva vangistust. Kar

S § 65 lg 2; § 69 lg 6,7 alusel suurendada mõistetud karistust 29.06.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( ÜKT tegemata osa seisuga 27.11.2009.a. – 632 tundi) ning liitkaristuseks lugeda 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, seega karistusaja alguseks lugeda 25.11.2009.a. Valida H.Z suhtes tõkendiks – vahistamise. Võtta H.Z vahi alla kohtusaalis.

§ 179

, 256-5 lg 2 alusel välja mõista H.Z-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 3262,50 krooni ja kaitsjatasud summas 1920,krooni. H.Z tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „H.Z, 1-09-19566, sundraha, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul karistuse kandmisest vabanemisel. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK H.Z-ile on lühimenetluses esitatud süüdistus selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 25.11.2009 kella 14.55 paiku Tallinnas, Kärberi 42 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Säästumarket pani endale seljakotti 2 pakki juustu Edam maksumusega 28.40 krooni pakk, kogumaksumusega 56.80 krooni, tüki küpstatud tagakooti maksumusega 73.50 krooni, tüki sealihasinki maksumusega 108.50 krooni, kokku kaupa 279.80 krooni väärtuses ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötajate poolt. Sel moel H.Z alustades vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 27.11.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas H.Z, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning H.Z poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava H.Z süü on täielikult tõendatud peale tema endi eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 13 - 15), mille käigus ta tunnistas oma süüd ja seletas, et läks Säästumarketisse, mis asub Lasnamäel Kärberi tänaval, et puuvilju osta. Müügisaalis võttis ostukorvi ja läks puuviljaosakonda. Korvi pani puuviljad, mida osta soovis ning siis läks lihakaupade osakonda ja pani ostukorvi singid, peekoni ja juustu. Siis läks ta natuke eemale ja pani ostukorvist singid ja juustu seljakotti. Puuviljad jäid ostukorvi. Peale seda läks kassasse ja maksis puuviljade eest. Seljakotis olevate kaupade eest ei maksnud. Kui ta hakkas kassa juurest väljapääsu poole minema, tuli turvatöötaja ja pidas ta kinni. Ta andis vabatahtlikult turvatöötajale välja asjad, mis olid seljakotis. Asjad tahtis varastada enda tarbeks. Ka: • Rimi Eesti Food AS avaldus, 25.11.2009.a. kell 14:55 Rimi Eesti Food AS Säästumarketi Kärberi kaupluses peeti kinni isik, kes jättis kauba (juust Edam 2 tk a 28.40; tagakoot küpsetatud 73,50 ja sealihasink 108,50) 279,80 krooni väärtuses maksmata. /tl. 3/; • Tunnistaja A D ’i ütlused, 25.11.2009.a. kell 14:25oli tööl Kärberi Säästumarketis turvamehena ning ta märkas neiut vanuses umbes 25 aastat, kes käis ühest osakonnast teise ja ei võtnud midagi kaubast. Seejärel suundus neiu puuvilja osakonda, kust võttis apelsini ja õuna, mille eest maksis kassas kell 14.
2. kuna neiu viibis ka lihaosakonnas ja ei võtnud sealt midagi, tekitas see temas kahtlust ning kui neiu ületas kassa joone, pidas ta isiku kinni ja palus näidata neiul seljakotti. Läbiotsimisel avastati neiu seljakotist sink hind 108.50 krooni, delikatesspeekon hind 41,- krooni, kokku summas 279,80 krooni. Neiu peeti kinni ning kaup tagastati kauplusele. /tl. 5 - 6/; • Harju Maakohtu 29.06.2009 ja 05.08.2009 otsused, mille kohaselt 05.08.2009.a. tunnistati süüdi H.Z KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2,

§ 238lg 2, Kar

S § 68 lg 1 alusel rahaline karistus 2700,- krooni ning 29.06.2009.a. tunnistati süüdi H.Z KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2,

§ 238lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistus 10 kuud ja 18 päeva mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga

§ 238lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 7-l korral. Oma süüd ta kohtus tunnistas, kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises katseajal. Analoogsete kuritegude eest oli süüdistatavale 2009.a. mõistetud nii rahaline karistus kui ka oli vangistus asendatud ÜKT-ga, kuna H.Z lubas enam mitte varastada, kahetses puhtsüdamlikult, kohus selgitas talle katseaja olemust ja ÜKT põhimõtteid. H.Z lubas täita kontrollnõudeid, kuid nagu nähtub kriminaalasja materjalidest mingeid järeldusi ta ei teinud, vaid olles vabaduses jätkas kuritegude toimepanemist ka katseajal. Tema suhtes pole otstarbekas kohtu arvates enam asendada vangistust üldkasulikku tööga, kuna Natalja on oma käitumisega näidanud, et olles vabaduses ei suuda ta elada seadusekuulekalt ning kindla elukoha olemasolu ei takistanud tal süstemaatiliselt toime panema vargusi. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Eeluurimiskohtunik