1-06-11881/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tartus Kriminaalasja number 1-06-11881 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu S.J tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.J isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
3. Mitte vabastada S.J
4. september
5. a otsusega mõistetud kandmisest tingimisi enne tähtaega.
6. Välja mõista S.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 300.- (kolmsada) krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASis SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-06-11881, menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
8. september
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-11881 tunnistati S.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu 20 päeva pikkune vangistus ning mõisteti S.J-ile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti
12. august
13. a. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. augustil
15. a ja lõpeb
16. augustil
17. a. S.J on varem kriminaalkorras karistatud:
19. veebruaril
20. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 188 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 29 päeva;
22. detsembril
23. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 20 päeva. S.J esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.J avaldas, et ta soovib asuda vabaduses tööle ja on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Kaitsja palus S.J ennetähtaegselt vabastada. Prokurör leidis et puudub alus S.J ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on S.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust varavastase süüteo eest. S.J omab seaduslikku alust asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Korteris elavad korteri omanik H. V., tema elukaaslane Ü. P. ja kolm alaealist last. Pere sissetuleku moodustab Ü. P. töötasu ja lasteraha, mis kokku on umbes 9 000 krooni kuus. Toiduainetega aitab peret Raplamaal elav H. V. vend. S.J ei ole töökohta. Kuna varasem töökogemus ja haridus puudub, ei ole S.J tööjõuturul konkurentsivõimeline. Samas H. V. sõnul mustlaste kogukond oma kaaslasi hätta ei jätta. Ametliku töökoha puudumine on siiski kohtu arvates takistuseks isiku ennetähtaegsel vabanemisel, sest S.J on toime pannud just varavastaseid kuritegusid ja sissetuleku puudumine suurendab oluliselt riski, et ta võib vabaduses asuda taas kuritegelikule teele. 2 Kohus leiab, et peamiseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise kohaldamiseks on aga asjaolu, et S.J on olnud alus vangistuses 19-l korral distsiplinaarkorras karistada, kusjuures kehtivaid karistusi on käesoleval ajal kuus. Nimetatud asjaolu näitab ilmekalt, et S.J on raskusi kehtestatud reeglitest kinnipidamisega ja probleemid ei ole juhuslikku laadi, vaid tegemist on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.J ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja S.J tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3