lg.1 järgi vangistusega 1 kuu 10 päeva (2 päeva oli kantud) tingimisi 3-aastase katseajaga Süüdistus M.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul oktoober 2007 a kuni juuli 2008 a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäevadel järjepidevalt Tallinna linnas Xxxkorteris kehaliselt väärkohtles oma elukaaslase TYlapsealist tütart AY (sünd: XXX), kellele ta lõi lahtise käega pea, selja ja istmiku piirkonda, püksirihmaga selja ja istmiku piirkonda ning lisaks sikutas AY kõrvast, põhjustades sellega Angelina Y le füüsilist valu ja verevalumeid kehal. Seega pani M.B oma tahtliku tegevusega toime teise isiku järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.o
Samuti M.B süüdistatakse selles, et tema 2008 a juunikuu alguses, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval kella 23.30 paiku, Tallinna linnas, Majaka 22 maja ees tahtlikult lõi seisva sõiduauto juhi kõrvalistmel istuvale elukaaslasele TY rusikaga korduvalt pea piirkonda, põhjustades sellega TY füüsilist valu. Samuti M.B süüdistatakse selles, et tema 2008 a augustikuus, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval kella 02.00-03.00 paiku, Tallinna linnas Vabaduse väljak 5 asuva öölkubi „Astoria Palace“ ees tänaval tõukas oma elukaaslast TY, mille tagajärjel TY kukkus tänavale asfaldile, libisedes mööda asfalti edasi, mille järel M.B läks küll hetkeks Tatiana Y st eemale, kuid seejärel tuli tema juurde tagasi ning seejärel tahtlikult lõi maas lamavat TY korduvalt jalaga keha piirkonda, põhjustades oma käitumisega TY füüsilist valu ja kehavigastusi: nahamarrastused kätel ja jalgadel. Samuti M.B süüdistatakse selles, tema 23.01.2009 a, Tallinna linnas XXXkorteris haaras tugevasti kinni TY küünarvartest ning tõukas teda, põhjustades talle sellise käitumisega füüsilist valu ning kahjustades tema tervist, mille järel ta lõi käega Mikhail K vastu kätt ning vasakule poole näkku lõua piirkonda, põhjustades talle füüsilist valu. Samuti M.B süüdistatakse selles, tema 23.05.2009 kella 03.15 paiku Tallinna linnas XXXkorteris hakkas kasutama füüsilist vägivalda MKsuhtes, lüües teda 2 rusikatega näo ja selja piirkonda, ning seejärel ka oma venna kaitseks asunud TYsuhtes, lüües teda rusikatega näkku ning kägistades. Seega pani M.B oma tahtliku tegevusega toime teise isiku löömise ning muul viisi kehalise väärkohtlemise, millega põhjustas teisele isikule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist, s.o
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi osaliselt, väites, et teda on provotseeritud ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatava süü ajavahemikul 2007.a oktoobrist kuni 2008.a juulini toimepandud kuriteos on tõendatud järgmiselt: - kannatanu TY ütlustest (tl 4-5) nähtub, et olid M.B-ga elukaaslased 2007.a oktoobrist kuni 2008.a augustini. Nendega koos elas ka Y XXX.a sündinud tütar AJ. Algul pani M.B last nurka, laps tihti nuttis siis. Hiljem hakkas last lööma. Kogu kooselu vältel on M.B Y tütre suhtes 2-3 korda nädalas kasutanud vägivalda, lüües teda lahtise käega nii pähe kui istmiku piirkonda, lapsel olid tihti sinikad. Laps hakkas löömise järel tavaliselt nutma, kuna tal oli valus. M.B ütles, et last peab kasvatama. Ükskord lõi teda selle eest, et laps ei tahtnud tähti õppida, vahel lõi sellepärast, et lapsel ei tulnud mõni asi hästi välja, näiteks õppimine. Ei ole lapsega Juri löömiste pärast arsti juures käinud ega ka ise käinud; - kannatanu AY(sünd.XXX.a.) ütlustest nähtuvalt onu Jura lõi teda käega ja püksirihmaga, pani nurka seisma. Lõi lahtise käega pepu ja selja pihta, mujale ka. Samamoodi lõi rihmaga. Murdis rihma pooleks, hoidis otstest kinni ja lõi, vahel tihti, vahel harva. Tal oli valus, nuttis. Vahel võttis onu Jura kõrvast väga kõvasti kinni, ta nuttis, sest oli valus. Onu Jura lõi ka ema käega, vahel tõukas, vahel loopis ja lõhkus nende asju (tl 9-10); - tunnistaja NK(T. Y ema) ütluste (tl 40-42) kohaselt ei ole ta ise kunagi näinud, et M.B oleks T. Y või lapse suhtes tarvitanud vägivalda, ei ole näinud nende kehal sinikaid. Ka ei rääkinud nad vägivalla tarvitamisest. 2008.a algusest elab ta Š , suhtleb tütrega peamiselt telefonitsi. Tütar rääkis siis, et M.B on hakanud tema suhtes vägivalda tarvitama, täpsemalt ei rääkinud. Juulis käis ta Eestis, oli vahepeal tütre korteris. Nägi A käitumisest, et ta kardab M.B - ta oli lapsega väga karm ja käskiv. Tütar sellest rääkida ei tahtnud. Olles vahepeal A Narvas, rääkis laps, et Jura kisub ema riideid puruks, tõmbas kõik ema asjad puruks, aga ütles ka, et ema ei luba sellest rääkida. Tütar on rääkinud, et 2008.a suve lõpust nad M.B-ga koos ei ela, kuid M.B ei anna talle rahu. Vahel ütleb et armastab, siis jälle sõimab ja ähvardab. Kahtlustatavana ülekuulamisel 08.12.2008.a. M.B seletas, et üks kord lõi T M.B maja ees. Eitas vägivalla kasutamist lapse osas (tl 48-50). Hinnates kirjeldatud tõendeid kogumis leiab kohus, et M.B süü piinamises on tõendatud ja õigesti kvalifitseeirtud. Kohtuistungil M.B kinnitas, et on kasvatanud last: on karistanud last näiteks tähtede mittetundmise eest. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu T.J ja 5-aastase tüdruku kokkulangevates ütlustes. 4-5-aastase tüdruku süstemaatiline löömine käega ja rihmaga, samuti kõrvast sikutamine tekitab suur füüsilist valu ja on kvalifitseeritav piinamisena
M.B enda seletus, et niimoodi tahtis ta lapsele tähti õpetada, on meelevaldne. Süüdistatava süü 2008.a juunikuu alguses toimepandud kuriteos on tõendatud järgmiselt: 3 - kannatanu TY ütlustega (tl 4-5) selle kohta, et 2008.a juuni alguses kella 23.30 paiku lõi M.B teda, kui ta istus sõbranna autos juhiistme kõrval, 2-3 korral rusikaga pea piirkonda; - M I (tl 24-27) oli tunnistajaks, kui mais või juunis 2008 sõitsid tema, tema mees ja T. Y viimase maja juurde, kus juba seisis M.B, tõmbas kohe auto ukse lahti ja lõi T. Y käega pea piirkonda, pärastpoole uuesti. Tunnistaja ei näinud, kas rusikaga või lahtise käega. Nad sõitsid kolmekesi sealt minema. Sõitmise ajal helistas M.B T. Y , lubas ta asjad aknast välja visata. T. Y jäi mitmeks päevaks I juurde. Augusti lõpus tulid T. Y ja M.B neile külla. Pärast läksid nemad ja tunnistaja abikaasa oma sõbraga ööklubisse. Öösel tuli abikaasa koju, varsti tuli ka T. Y , kes rääkis, et nad läksid M.B-ga riidu ja viimane lõi teda väljas nii käte kui jalgadega, ka siis, kui ta oli maha kukkunud. Ivantsova nägi tal marrastusi küünarnukkide piirkonnas, verevalumeid puusade piirkonnas, sinikaid kätel. Varsti tuli ka M.B neile, ütles, et tahab rääkida. Mingil hetkel võttis ta T. Y kotist tema passi, rebis tükkideks ja viskas tükid T. Y le näkku, võttis tema mobiiltelefoni ja murdis tükkideks, lahkudes võttis ta kaasa T. Y käekoti ja jalanõud. Hiljem helistas, et põletas need ära; - tunnistaja RI 13.11.2008.a ütluste (tl 28-30) kohaselt 2-3 kuud tagasi saabusid nad koos T. Y ja oma abikaasaga autoga hilisel ajal T. Y maja ette, kus M.B juba ootas väljas, tõmbas lahti auto ukse, kus istus T. Y , hakkas kohe teda lööma. Lõi vähemalt 3 korral, ilmselt rohkem, rusikaga pea ja jalgade piirkonda. Enne ütles talle midagi süüdistavalt. Ivantsov oli juba autost väljas, pani lööjale käe ette, käskis lõpetada. Ta lõpetas, aga ütles, et viskab T. Y asjad aknast välja. T. Y jäi sel ööl nende juurde. Kahtlustatavana ülekuulamisel 08.12.2008.a. M.B seletas, et üks kord lõi T J t XXX maja ees (tl 48-50). Süüdistatava süü 2008 a augustikuus toimepandud kuriteos on tõendatud järgmiselt: - tunnistaja KD(tl 19-21) nägi, kuidas 2008.a suve lõpus kella 02.00 või 03.00 paiku ööklubi Astoria Palaci ees T Y mees hoidis tal õlgadest ja raputas tugevalt, võttis talt koti ja viskas eemale. Siis raputas jälle, tõukas T. Y asfaldile pikali nii, et ta libises mööda asfalti veel edasi. Mees ise kukkus tõukamise tagajärjel Y peale, tõusis aga ja läks Astoria Palaci sisse. T. Y lebas liikumatult asfaldil, mees tuli tagasi ning kas tõukas või lõi T. Y t jalaga paar korda. Siis pani mees ta maha istuli, ise läks uuesti ööklubisse. T. Y istus liikumatult ja lõdvalt tänaval. Kaks meest hakkasid teda abistama, ta hakkas liigutama; - tunnistaja RI 13.11.2008.a ütluste (tl 28-30) kohaselt üle kuu aja tagasi läks Ivantsov koos oma tuttava ja T. Y ning M.B-ga ööklubisse Astoria Palace. Millalgi peale kella 24 läks ta tänavale ning nägi, et T. Y lebab tänaval ning M.B lööb teda rusikatega. Lõi üsna mitu korda nii keha kui pea piirkonda; siis võttis T. Y telefoni, viskas selle vastu maad puruks, võttis üles ja murdis omakorda tükkideks. T. Y lamas sel ajal maas. Ivantsov helistas appi oma sõbra J. F . Verd T. Y vist kusagilt ei tulnud. Mõlemal korral, kui nägi M.B Y peksmas, ei olnud järgmisel päeval näha, et ta näol või kehal sinikaid oleks, kuigi M.B lõi teda väga tugevalt; - tunnistaja EFütlustest (tl 31-33) nähtub, et 2008.a suve lõpus või sügisel, jõudnud Ivantsovi kutsel Astoria Palaci juurde, nägi, et T. Y lebab asfaldil. Püüdis koos I teda püsti aidata, M.B seisis kõrval. T. Y nuttis, oli väga endast väljas, nähtavaid vigastusi tunnistaja ei pannud tähele, oli ka pime. Samas tuli M.B lähemale ja lõi lahtise käega T. Y le vastu nägu. Tunnistaja ajas M.B ära, seejärel nemad kolmekesi istusid tunnistaja autosse, kus ta andis T. Y palvel talle politseisse helistamiseks oma telefoni. M.B, seisnud auto lähedal, nägi seda, avas kohe T. Y juurest auto ukse, haaras telefoni tal käest ära. 4 Kahtlustatavana ülekuulamisel 08.12.2008.a. M.B seletas, et üks kord lõi T J t XXX maja ees, eitas muu vägivalla kasutamist (tl 48-50). Süüdistatava süü 23.01.2009.a toimepandud kuriteos on tõendatud järgmiselt: Kannatanu TY ütluste (tl 93-96, 116) kohaselt 23.01.2009.a kella 20 paiku tuli koju Randla 15-701/702, kui korterisse tormas tema elukaaslane M.B, võttis tema telefoni, et ta ära ei läheks. T. Y võttis seepeale tema dubljonka, et võtta tema telefon. M.B haaras tugevalt kätega ta küünarvarrest ja tõukas, haaras oma dubljonka. Kannatanu vend MK, kellega ta koos elab, tuli vahele, M.B lõi venda käega näkku. M.B jooksis Y telefoniga minema; - patsiendikaardi (tl 98) kohaselt - koostatud SA PER Mustamäe Korpuse Erakorralise Meditsiini Üksuses 23.01.2009 kell 21:15 TY kohta, keda oli kodus pekstud elukaaslase poolt, mõlemal õlavarrel valulikud punetused; - helisalvestiselt CD plaadil koos politseile tehtud kõnede stenogrammidega (tl. 107109) nähtub, et 23.01.2009.a kell 19.58 on kutsutud politsei aadressile Randla 15-701 helistajat pekstakse; - kannatanu MKütluste (tl 113-114) kohaselt 23.01. kella 20 ajal skandaali käigus tema õe TYja M.B vahel M.B võttis ära õe mobiiltelefoni, et ta ära ei läheks. Õde püüdis telefoni temalt ära võtta, aga ta tõukas õe endast eemale, õde lendas vastu külmkappi. Siis lõi M.B vahaletulnud K vastu kätt ja seejärel käeseljaga näo vasakule poolele lõua piirkonda, jätkas skandaalitsemist, paiskas Y t mööda koridori. Lahkus lõpuks õe mobiiltelefoniga. Päeva või paari pärast tagastas telefoni. K vigastusi ei tekkinud, aga tundis löömisel valu. Õde tahab suhted lõpetada, aga M.B ei lase. Kahtlustatavana ülekuulamisel M.B ennast süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et T J ei lasknud teda välja telefoni võtmise pärast ja ta lükkas J eemale. Kui tülisse sekkus T vend, ta lükkas ka venda (tl 118-119). Süüdistatava süü 23.05.2009 toimepandud kuriteos on tõendatud järgmiselt: - T. Y suulise kuriteoteate protokollist ja ütlustest nähtuvalt 23.05.2009.a aadressil XXXkella 03.15 paiku T. Y elukaaslane M.B, olles alkoholijoobes, hakkas sõimama teda ja tema venda M. K , lükkas Y t korduvalt, kägistas, hammustas parema käe käsivarrest, lõi korduvalt rusikaga näkku. Samuti lõi tema venda näo ja keha piirkonda (tl 161-164); - kannatanu MK ütluste ja suulise kuriteoteate protokolli kohaselt 23.05.2009.a aadressil XXX kella 03.15 paiku hakkas tema õe elukaaslane M.B, olles alkoholijoobes, sõimama teda ja tema õde T. Y t, lükkas ja lõi õde korduvalt, samuti peksis K rusikatega näo piirkonda ja alaselga, tekkis nina verejooks (tl 151-155); - MK23.05.09.a (kell 05.21) läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 156-159) nähtub, et kannatanu kaelal ja vasakul rinnakul verevalumid, vasakul käsivarrel ja käelabadel hüübinud verekahtlased määrdumised, alaselja piirkonnas punetavad laigud; - TY23.05.09. kell 04.50 läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl 165-168) kohaselt isiku paremal käsivarrel hammustusjälg, kaela paremal küljel kolm horisontaalset 8 cm pikkust verevalumit, parema silma all verevalum, näol punetavad laigud; Tunnistaja YB ütlusest (tl 169-170) nähtuvalt ööl vastu 23.05.09. aadressil XXXTallinnas M.B, olles purjus, viskas supi ümber, sõimas T. Y t, hakkas M. K rusikatega näkku lööma, misjärel tal hakkas ninast verd jooksma. Tõukas Y t, nii et ta pikali kukkus ja jätkas M. K ründamist. Siois läksid M.B ja T. Y vannituppa, kus kostus sõimu ja mütsatus, väludes olid T. Y riided ja nägu verised, näos löögi jälg; 5 - M.B on kahtlustatavana andnud ütlusi (tl 176-178), et 22.052009.a kella 03.00 paiku kodus tarbisid peale diskoteeki koos T. Y ja tema venna M. K ga veel alkoholi, tekkis sõnavahetus söögi tõttu. M.B lõi korduvalt K vastu põske. T. Y võis pihta saada, kui venda kaitses. TA võis saada libiseva löögi näkku, mis oli mõeldud K . T. Y hammustas teda paremast kõrvast, M.B teda paremast käest, kuid ei kägistanud teda. Võimalik, et lõi K ka kehasse. Eelpoolloetletud tõendid episoodide kaupa ühtivad omavahel, kahtlust ei ole selles, et M.B on mitu korda toime pannud kehalise väärkohtlemise. Vaatamata sellele, et M.B kohtueelsel uurimisel eitas vägivalla kasutamist elukaaslase ja lapse suhtes, kohtuistungil ta siiski seletas, et teda provotseeritakse ja kinnitas vägivalla kasutamist. Kogutud tõendite foonil ei ole kohtul alust kahelda lapse ja T.J ütlustest, need on kinnitatud ka tunnistajate ütlustega, samuti patsiendikaartidega. Teod on aset leidnud ja need pani toime süüdistatav. M.B tegu sisaldab
teise isiku löömine ning muul viisi kehaline väärkohtlemine, millega põhjustati teisele isikule füüsilist valu ja kahjustati tervist. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatav ei avaldanud kohtuistungil kahetsust ning tema käitumisest kohtuistungil oli näha, et ta ei kahetse toimepandut. Kohus leiab, et süüdistatavale karistuseks tuleb mõista vangistus. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest esiteks pani M.B uued kuriteod katseaja kestel. Teiseks on tegemist kuriteoga, mille toimepanemise käigus süüdistatav hoiab hirmu all perekonda – elukaaslast ja kaitsetut last. Süüdistatav ei hoidunud uue kehalise väärkohtlemise toimepanemisest ka pärast seda, kui kriminaalasi oli esimene kord kohtusse saadetud 23.03.2009.a. Süüdistatav ei hoidunud uute kuritegude toimepanemisest pärast katseaja määramist ning nendel asjaoludel ei pea kohus võimalikuks karistuseks rahalise karistuse mõistmist. Karistus peab mõju avaldama ja antud juhul kohus veendus kohtuistungil, et M.B ei ole aru saanud oma õigusvastase käitumise tagajärgedest. Tema arusaamisvõime (ta on täisealine) võimaldab oma tegude iseloomust aru saada. M.B ei nõustunud kohtuistungil üldkasuliku töö tegemisega, mistõttu vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik. Kohus tajus kohtuistungil selgelt, et kannatanu arvamus karistuse kohta (süüdistatav on ainus peretoitja) tuleneb vaid hirmust süüdistatava ees. Kriminaaltoimikust nähtub, et kannatanu on soovinud suhet süüdistatavaga lõpetada, seega andis kohtus arvamuse, olles sõltuvuses süüdistatavast. Kohus ei ole seotud kannatanu arvamusega süüdistatava karistamise kohta, mõistes karistuse annab kohus hinnangu süüdistatava tegudele. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315 lg.4, 318, 319 kohus o t s u s t a s: 6 Süüdi tunnistada M.B
Süüdi tunnistada M.B
järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud.
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks M.B-le mõista vangistus 8 (kaheksa) kuud.
viibitud kaks päeva karistusaja hulka, seega kandmisele jääks 7 kuud 28 päeva vangistust.
Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 8 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks M.B-le vangistus 9 (üheksa) kuud 6 (kuus) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil M.B tuleb asuda karistust kandma. Välja mõista M.B-le riigituludesse menetluskulud – süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu osutatud õigusabi eest (tl 131, 144, 197 ja kohtuistungil) 2567.70 (kaks tuhat viissada kuuskümmend seitse ja 70s) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „M.B, 1-09-17607, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – salvestused CD-l – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 04.veebruaril 2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.