← Eesti

1-10-2731/4

Obsah (11)§ 248§ 180§ 188§ 423§ 417§ 317§ 17§ 318§ 319§ 175§ 179

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg 04.märts 2010.a Tartu ja koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-2731 Kriminaalasi nr 1-10-2731 kohtueelses menetl

§ 248lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.B Kar

S § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 2 KarS § 74 lg 1,2 alusel tuleb karistusest koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.01.2010.a karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 13.01.2010.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata seniks kuni V.B kannab koheselt ärakandmisele kuuluvat 2 kuud vangistust. Tõkend vahistamine tühistada hetkest kui V.B saab kantud talle karistuseks mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel ei pöörata ülejäänud karistust, s.o 2 aastat ja 10 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui V.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab: KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; KarS § 75 lg 2 punktis 4 märgitud kohustuse: • omandab katseajal põhihariduse. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

§ 180

lg 1,3

§ 188alusel välja mõista V.B-lt ja tema vanemalt A.O.

solidaarselt riigituludesse menetluskuludena 3875.- krooni sundraha ja 2520.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.B, 1-10-2731, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.B, 1-10-2731, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

,

§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 120.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav V.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. R.T. ’i tsiviilhagi 375 krooni 50 sendi nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista V.B-lt ja § 1043 2 3 tema seaduslikult esindajalt, s.t emalt A.O. solidaarselt 375 krooni 50 senti R.T. ’i kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

§ 317

lg 1 ja

§ 17lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – R.T.

’ile (lk 71,73). EDASIKAEBAMISE KORD

§ 318

lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus V.B süüdistatakse selles, et tema 08.12.2009 kella 03.15 paiku, tegutsedes grupis koos nelja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga, tungis Tartus XXX asuvas korteris kallale R.T. ´ile, mille käigus lõid R.T. ´ile korduvalt rusikatega ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning lisaks lõi V.B R.T. ´ile ühe korra puuhaluga vastu pead ning üritasid peksmise käigus ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta R.T. ´ilt vasaku käe sõrmedest kahte hõbedast sõrmust, kuid see ei õnnestunud, misjärel võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.T. ´ilt parema käe sõrmest hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni ja V.B võttis veel laualt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R.T. ´ile kuuluva 0,5-liitrise pudeli viina väärtusega 63.50 krooni ja 1-liitrise paki Gutta mahla väärtusega 12 krooni. Kuriteoga põhjustas V.B koos nelja kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga R.T. ´ile füüsilist valu ning vasaku silmaümbruse põrutuse ja hammaste murru ning tekitas varalist kahju kokku 375.50 krooni. Seega pani V.B toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 200 lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.B-le karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb V.B kohe ära kanda karistus 2 (kaks) kuud vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 10 (kümne) kuu vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui V.B 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal 3 4 registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust omandada katseajal põhiharidus. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.B eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 13.01.2010. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

§ 180

lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 2520.- krooni kaitsjatasu (lk 22-23,25-26,28-29,65,83-84: 2400.- krooni kohtueelses menetluses + kohtumenetluses: 120.-;

§ 175

lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875.- krooni (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 1).

§ 180

lg 3 alusel, arvestades V.B ja tema ema rasket majanduslikku olukorda - alaealisel V.B endal sissetulek ja töökoht puudub, talle on käesoleva kohtuotsusega pandud katseajaks kohustus, omandada katseaja kestel põhiharidus, ning tema ema sissetulekuks on ainult miinimumpalk, millest ta kasvatab kokku 3-e last, jätab kohus osa menetluskuludest, täpsemalt osa sundrahast, s.o 7000.krooni, riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulude kandmine käib süüdistatavale ja tema seaduslikule esindajale ilmselt üle jõu. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.