4-09-28030/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a, Tartus Väärteoasja number 4-09-28030 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi N.R-i (N.R) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri
3. novembri
4. a otsusele väärteoasjas nr 2602,09,017641, teo toimepanemise aeg
5. oktoober
6. a kell 09.00 Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistati N.R-i rahatrahviga 48 trahviühiku ulatuses, so summas 2 880.- krooni sisu Kaebuse esitanud isik N.R isikukood xxx elukoht: xxx Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja Urmas Solovjov Politseiprefektuuri otsus ja lõpetada RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 tühistada Lõuna Politseiprefektuuri
7. novembri
8. a otsus väärteoasjas nr 2602,09,017641 mõistetud karistuse osas ja teha 19 selles osas uus otsus karistades N.R-i liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, so. summas 1800.- ( tuhat kaheksasada) krooni. Väärteoasjas käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 AS-s Swedbank. Kohustuslik on märkida viitenumber
9. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Juhul kui kohtuotsust ei ole eespool märgitud tähtaja jooksul täidetud, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus vastavalt V™S §-le 202 lahendi koopia kohtutäiturile täitmiseks. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
10. märtsist
11. a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu kantseleis kättesaadav
12. märtsil
13. a kell 14.
14. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaevatav otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaido Iste
15. novembri
16. a otsuse kohaselt juhtis N.R
17. oktoobril
18. a kell 9.00 Tartu linnas Betooni tänaval mootorsõidukit seisundis, mille kohaselt tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus ühes liitris tulemi järgi 0,11 mg/l (algnäit 0,16 mg/l ja laiendmääramatus 0,05). Tuginedes menetlusaluse isiku ütlusele, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ja tunnistaja ütlustele leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik rikkus liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja karistas N.R-i 48 trahviühiku ulatuses summas 2 880.- krooni. Kaebus
19. detsembril
20. a esitas N.R Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaido Iste
21. novembri
22. a otsusele. Kaebuses taotletakse kaevatava otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. N.R ei vaidlusta kaebuses joobe tuvastamise protseduuri, kuid leiab, et kohtuväline menetleja pole karistamisel arvesse võtnud juhtumi konkreetseid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et tal puudus tahtlus juhtida autot ületades alkoholi lubatud piirmäära, samuti ei ilmnenud tema käitumises ettevaatamatuse tunnuseid. Kohtuistungil jäi kaebaja oma nõude juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leidis, et N.R on väärteo toime pannud ja tema teoga on täidetud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed koosseisulised tunnused. Kohtu seisukoht Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem.
23. juulil
24. a hakkas kehtima liiklusseaduse § 7419 uus redaktsioon. Nimetatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seadusandja on sidunud vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest konkreetse numbrilise näitajaga. Seega saab isikut liiklusseaduse 2 § 7419 lg 1 alusel karistada üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus vastab seaduses sätestatule.
25. oktoobril
26. a koostatud väärteoprotokolli ning sellele lisatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti nimetatud kuupäeval kell 9.00 N.R-i väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga ALCOQUANT nr 111145 alkoholisisalduseks 0,16 mg/l. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kohaldati mõõtemääramatust 0,05 ja lõplikuks tulemiks fikseeriti 0,11 mg/l. Protokollis on lisaks arvandmetele fikseeritud ka N.R silmade punetus. Vastavalt eespool viidatud protokollile, samuti väärteoprotokollis N.R-i poolt avaldatule ja ka kohtuistungil antud ütlustele, tarvitas N.R
27. oktoobri
28. a õhtul 4-5 pudelit õlut. N.R selgitas kohtuistungil, et ta oli
29. oktoobri
30. a hommikul veendunud, et tal ei ole ei joovet ega ka pohmelli tunnuseid, sest ta oli peale õlle tarbimist maganud 7-8 tundi. N.R kinnitas kohtuistungil ka seda, et ta ei vaidlusta joobe tuvastamise toimingut ja selle resultaati, kuid leiab, et kuivõrd tuvastatud alkoholisisaldus ületas lubatud piirmäära vaid 0,01 mg/l ja tema subjektiivne tunne ei tekitanud kahtlust, et ta on võimeline sõidukit juhtima, siis ei ole täidetud süüteokooseisu subjektiivne tunnus ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõenditega saab lugeda tõendatuks, et N.R-i käitumine
31. oktoobril
32. a kell 9.00 täidab liiklusseaduse § 7419 lg 1 sätestatud objektiivse koosseisu. Kohus on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et N.R-i tegevuses väljendus ka väärteo subjektiivse koosseisuelemendina ettevaatamatus. Vastavalt KarS §-le 18 lg 1 jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. Sama paragrahvi teise lõike järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus on veendunud, et isik, kes eelmise päeva õhtul tarbib 4-5 pudelit õlut, peab olema järgmise päeva hommikul sõiduki rooli istudes äärmisel hoolas ja kaalutlema, kas tema seisund võimaldab sõidukit juhtida või mitte. Hoolsuskohustus tähendab iga isiku jaoks kohustust käituda vastutustundlikult. N.R kinnitas kohtus, et tema enda subjektiivne tunne andis talle aluse veendumuseks, et ta on võimeline nõuetekohaselt sõidukit juhtima. Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku subjektiivne tunne võib olla äärmiselt eksitav ja peale kaebuse esitaja poolt viidatud alkoholikoguse tarbimist oleks tal tulnud märksa sügavamalt kaaluda oma seisundi sobivust autorooli istumiseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et N.R pidi pidama võimalikuks, et peale tema poolt viidatud alkoholikoguse tarbimist eelmisel õhtul ei pruugi ta järgmisel hommikul olla seisundis, mis lubab sõidukit juhtida, kuid kohusetundetuse tõttu lootis ta, et alkoholisisaldus on 19 väiksem kui see tuvastati. Eelneva põhjal leiab kohus, et N.R pani liiklusseaduse § 74 19 lg 1 sätestatud väärteo toime kergemeelsusest ja täitis sellega liiklusseaduse § 74 lg 1 subjektiivse koosseisu. Kohtuväline menetleja on N.R-i karistanud 48 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 2880.- krooni. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 kohaselt saab väärteo toimepannud isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistamise aluseks on isiku süü. Arvestades seda, et N.R enda sõnul püüdis igati hinnata oma seisundit ja alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus ületas vaid 0,01 mg/l lubatavat piirmäära ning asjaolu, et N.R-i ei ole kohtule teadaoleval varem väärteokorras karistatud (nimetatud asjaolu kinnitas kohtus ka kohtuvälise menetleja esindaja), siis peab kohus põhjendatuks karistada N.R-i kergema karistusega kui määras kohtuväline menetleja. Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna arvesse ka N.R-i puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus leiab, et 3 N.R-i tuleb küll karistada rahatrahviga, kuid piisavaks trahvimääraks on 30 trahviühikut, so 1800.- krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 tühistab kohus Lõuna Politseiprefektuuri
33. novembri
34. a otsuse väärteoasjas nr 2602,09,017641 mõistetud karistuse 19 osas ja teeb selles osas uue otsuse karistades N.R-i liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 (kolmekümne) trahviühiku ulatuses, so. summas 1800.- ( tuhat kaheksasada) krooni. Rutt Teeveer Kohtunik Seoses kohtuniku haigusega ei kuulutatud kohtuotsust Tartu Maakohtu kantselei kaudu
35. märtsil 2010.a vaid
36. aprillil kell 14.
37. Rutt Teeveer kohtunik 4