lg 1 järgi; 26.08.2009.
lg 2 järgi juhtimisõigus peatatud 2 kuud; 17.05.2010.
Menetlusalusele isikule karistuse määramisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluna kahetsust, seetõttu ei määratud maksimaalset rahatrahvi ega võetud ära juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja palub jätta antud kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud D.G kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt, s.o. määratud karistuse osas tühistada ja teha selles osas väärteoasjas uus otsus. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 lg 2 kohaselt, maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetluse isiku olukorda. Kiirmenetluse otsuse (VT toim lk 1) nr 10220882577974 kohaselt juhtis D.G 10.07.2010.a kell 13:10 Jõelähtme - Kemba tee 12,5 kilomeetril mootorsõidukit BMW 525D (reg märgiga xxx) kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra, sõites kiirusega 77+/-3 km/h. LE § 124 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Mõõtmise kohta on koostatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (VT toim lk 3), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega Stalker II MDR, taatlustunnistus nr AS004002 TTRSS 10/00017). Märkusest kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil nähtub, et menetlusalusele isikule on tutvustatud mõõteseadme lugemit 77 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (VT toim lk 2) nähtub, et D.G nõustus kiirmenetlusega ja tunnistas süütegu põhjendades oma rikkumist sellega, et ei näinud 50 km/h liiklusmärki, lubas olla edaspidi hoolikam, kahetses. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus 2 tõendatuks ka D.G käitumises LS § 74 esinemise. 22 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste Kaebaja ütluste alusel, mille kohaselt ta 50 km/h märki ei näinud, saab lugeda tõendatuks LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo tunnustele vastava teo toimepanemise hooletusest. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise tõttu on seega olnud põhjendatud ka 22 D.G karistamine LS § 74 lg 2 järgi. D.G-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsed eesmärkidest. LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud D.G rahatrahvikut 85 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra. Samas on kaebaja ületanud lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, seega LS § 7422 lg 2 nimetatud rikkumise alammäärale lähedases määras. Oma süütegu on D.G tunnistanud ning kahetsenud, mistõttu esinevad asjas ka karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri teatisest nähtub, et kõik 22 varasemad rahatrahvid on D.G tasunud ning et varasemalt on teda LS § LS § 74 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest karistatud valdavalt sanktsiooni keskmisest määras madalamates määrades. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt liikus kaebaja kiiruse mõõtmise ajal teel üksinda. Kohus on seisukohal, et arvestades karistust kergendavate asjaolude esinemist ei ole olnud põhjendatud seekord D.G karistamine rahatrahviga 85 trahviühiku ulatuses. Senise kohtupraktika kohaselt lähtutakse isikule karistuse kohaldamisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning karistust kergendavate asjaolude esinemisel kohaldatakse reeglina sellest madalamat ja karistust raskendavate asjaolude esinemisel vastavalt reeglina sellest suuremat karistust. Kuna väärteoasjas on nii kohtuväline menetleja kui kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, ei ole sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületava karistuse määramine olnud põhjendatud ja esineb alus isikule määratud karistuse kergendamiseks. Arvestades isiku varasemaid mitmeid kehtivaid karistusi suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest ei saa aga mõistetav karistus olla siiski sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus peab põhjendatuks mõista D.G-le LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 3000 krooni. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt D.G ei tööta, oma töötust on ta kinnitanud ka kaebuses, kohtuväline menetleja ei ole kaebaja vastavat väidet vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 5 kuu jooksul, s.o. 600 krooni kuus. Marie Tammsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.