lg 1 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav A.K, elukoht xxxxx xxx x – xx xxxx xxxx , isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeri haridus, töökoht puudub, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada A.K
Süüdi tunnistada A.K
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista A.K liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.K ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Kohustada A.K käitumiskontrolli ajal:
A.K süüdistatakse ka selles, et tema 28.05.2010.a kella 07.30 ajal rebis xxxx xxxxxx xxxxxx xx-x asuvas korteris A. P. juustest, lõi teda rusikaga pähe ning näkku ja kriimustas küüntega selga, millise tegevusega põhjustas A. P. näo- ja peapiirkonna põrutuse, hematoomid, rindkere marrastused, selja-rindkere põrutuse ning füüsilist valu. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega – A. P. kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning nende tervise kahjustamisega – pani A.K toime
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest A.K-le karistuseks 1 (ühe) kuu vangistust.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör A.K-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes väiksema karistuse kaetuks raskeimaga, nõuab prokurör kohtus A.K-le liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus A.K suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 18kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata A.K katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai A.K kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et A.K tuleb süüdi tunnistada
§-de 266 lg 1 ja 121 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus A.K-lt sisse kriminaalmenetluse kulud –määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 27 ) on kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel 1464 krooni, määratud kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi taotlusest nähtuvalt kriminaalasja kohtumenetluses on 300 krooni, kokku 1764 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuulub väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest A.K pani toime teise astme kuriteo. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.