) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja Z.R (isikukood xxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht TT OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Kohtuistungi toimumise aeg, koht, istungil viibinud isikud
Juhtimisõiguse äravõtmise 2-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel koostatakse kohtuotsus tervikuna 15. päeval ja on samast päevast kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 24.03.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsusega 22 väärteoasjas nr 2373,10,000747 karistati Z.R
Otsuse kohaselt juhtis Z.R 04.03.2010.a kell 21:55 Saku vallas, Harjumaal Kiisas, Hageri ja Maidla tee ristil mootorsõidukit Audi A4 reg märk xxx kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 76+-3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 2, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Z.R esitas eelnimetatud otsuse peale 19.04.2010.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Prefektuuri otsuse osaliselt, paludes vähendada määratud karistust ja karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, ei eitanud etteheidetavat tegu, kuid leidis, et talle on määratud liiga range karistus. Kaebaja selgitas, et viis sel päeval Ülemiste kaubanduskeskuse juurest Kiisale autoga hätta jäänud haige lapsega naist. Koht, kus toimus kiiruse ületamine, oli küll asulasisene, kuid seal on väljaehitatud „eurotee“ ja kuna tegemist oli ajaga, kus olid sõidu- ja jälgtee vahel kõrged lumehanged, ei oleks olnud jalakäijatel võimalik teele sattuda. Teel ei olnud sel hetkel ka teisi sõidukeid, mistõttu ei olnud ohtu teistele liiklejatele. Autos oli haige laps, kelle rohud olid kodus ja keda ema püüdis hoida üleval, et saaks talle kodus rohtu anda. 20-aastase juhtimisstaažiga isikuna sai kaebaja aru, milline kiirus on ohtlik ja milline mitte. Kaebaja elab pojaga linnast väljas, juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab oluliselt ka tema elu. Tunnistas, et varasemad trahvid on tasumata, kinnitas, et tema ainus kindel sissetulek on lapsetoetus, millele võib lisanduda ka juhatuse liikme tasu, mis võib olla 4-5000 krooni kuus. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata, leidis, et karistamisel on järgitud KarS § 56 sätestatud nõudeid ja karistus määratud õigesti. Teist isikut abistades ei tohi ohustada teisi liikumises osalevaid inimesi ja esmalt tuleb paluda kõiki vahendeid kasutades abi, seda kaebaja ei teinud. Ülemiste keskuses oli apteek, kust oleks saanud osta lapsele vajalikke ravimeid osta, samuti oleks saanud kutsuda haigele lapsele kiirabi. Viimased määratud trahvid on jäetud seaduses ettenähtud aja jooksul maksmata, isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist, kahetsust avaldanud ei ole. Tasumata trahve arvestades ei olnud mõtet rahatrahvi juurde lisada ja kuna varasem 3kuuline juhtimisõiguseta olemise aeg ei ole isikut mõjutanud, siis tuligi isikut karistada rangemalt. Kohtu avaldas väärteotoimikus sisalduvad dokumendid: 04.03.2010.a väärteoprotokoll AB1175026, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, 24.03.2010.a otsus väärteoasjas, samuti karistusregistri teatise ja kaebaja esitatud foto. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 24.03.2010.a otsus väärteoasjas nr 2373,10,000747 tuleb tühistada 22 osaliselt, s.o. määratud karistuse osas ja mõista Z.R-ile
V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 lg 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei 2 raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Väärteoprotokolli nr AB 1175026 (VT toim lk 1) kohaselt juhtis Z.R 04.03.2010.a kell 21:55 Harju maakonnas Saku vallas Hageri ja Maidla tee ristis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 76+-3 km/h, ületades sellega asulas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra, suurim suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Z.R väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja
Z.R-i juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise kohta on koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (VT toim lk 2), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega (Stalker MDR AS003963, taatlustunnistus TTRSS 09/00118). Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus 22 tõendatuks ka Z.R-i käitumises
Kaebaja ütlustest kohtuistungil saab lugeda tõendatuks
Nimelt on Z.R andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta teel lubatud kiirusest suurema kiirusega selleks, et viia kiiresti koju autos olnud väikelaps, kellele tema ema soovis anda kodus olnud ravimeid. Kaebaja ei ole ei kohtuvälises menetluses ega kohtumenetluses eitanud oma teadlikkust teel lubatud suurimast sõidukiirusest ega selle kiiruse ületamisest, seega on asjas tõendatud ka
Kohus on seisukohal, et sõidutades kodu poole seal olnud ravimeid vajanud väikelast ei tegutsenud Z.R siiski hädaseisundis KarS § 29 mõistes, seega ei esine väärteoasjas teo õigusvastasust välistavat asjaolu. Kaebaja on andnud ise ütlusi selle kohta, et lapse seisund ei vajanud erakorralise abi osutamist ning lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega sõitmine oli üksnes vastutulek väikelapse ema soovile jõuda võimalikult kiiresti koju. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest, sh kaebaja ütlustest kohtuistungil, muude õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.
lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on seega 22 olnud põhjendatud ka Z.R-i karistamine
lg 2 järgi.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut 4-kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega. Z.R-ile määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Vaidlustatud otsuse kohaselt on Z.R pannud varasemalt toime mitu liiklusalast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, määratud trahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata ning isik on jätkanud üha uute rikkumiste toimepanemist. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldas kohtuväline menetleja põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. 3 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega karistusliigi valikul. Z.R on kohtuistungil tunnistanud rahatrahvide tasumata jätmist ning selgitanud seda piisavate rahaliste vahendite puudumisega, ka kohtuistungi ajal oli kaebaja ainsaks kindlaks sisetulekuks sotsiaaltoetus, millele lisandus kindla suuruseta tasu äriühingu juhtorgani liikmeks olemise eest. Karistusregistri teatisest nähtub, et Z.R on tasumata erinevates suurustes, sh suuri, rahatrahve väärtegude toimepanemise eest. Selliste varasemate rahaliste kohustuste täitmata jätmise ning isiku sissetuleku ebapiisavuse ja ebakindluse tõttu on Z.R-i rahatrahviga karistamata jätmine ja põhikaristuse liigiks juhtimisõiguse äravõtmise valimine olnud vaieldamatult põhjendatud. Samas on kohus seisukohal, et arvestades kohtus antud kaebaja ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta on põhjendatud kaebaja karistamine lühema tähtajaga karistusega kui seda on määranud kohtuväline menetleja. Võrreldes kohtuvälise menetleja määratud karistustähtajaga lühema tähtaja mõistmist õigustab Z.R-i eelmistest rikkumistest möödunud aja pikkus (üle aasta) ning kaebaja inimlik hoolivus abi vajanud isikute suhtes, mis on kohtu hinnangul käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõistes, samuti kaebaja poja elukorralduse sõltuvus kaebajast ja tema juhtimisõigusest. Siiski ei saa varasemate karistuste kehtivuse ajal veelkordse ja seejuures tahtliku
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mõistetav karistus olla kaebaja soovitud minimaalmääras ehk kestvusega 1 kuu. Karistusregistri teatisest nähtub, et Z.R on pannud 04.03.2010.a teo toime varasemate, sh samuti mitmete lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest kohaldatud karistuste kehtivusajal, karistustena on korduvalt kohaldatud Z.R-i suhtes juba ka juhtimisõiguse äravõtmist mitmeks kuuks. Sellele vaatamata on ta taas pannud toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava tahtliku väärteo.
kohaselt on kogu liikluse korraldamise (sh suurimate lubatud kiiruste määramise) eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Kaebaja seisukoht, et ta on võimeline ise hindama sõidukiiruse ohutust endale ja teistele liiklejatele, oleks põhjendatud üksnes lubatud suurima kiiruse piiresse jääva kiiruse puhul, suurima lubatud sõidukiiruse ületamisel ei ole liiklusohutus aga igal juhul piisavalt tagatud ning selline käitumine on ohtlik sõltumata valitsenud teeoludest. Liiklusohutuse ja üldise õiguskorra kaitsmise huvides ei ole ega või juhtidel olla absoluutset õigust endale meelepärast ja oma sisemisele ohutundele vastavat liikumiskiirust valida ning sellise õiguse enesele võtmine peab olema üldteadaolevalt karmilt karistatav. Vaatamata asjaolule, et sõiduteega külgnev kergliiklustee oli haljasalaribaga eraldatud ning eluliselt usutavaid väiteid, et rikkumise ajal oli haljasalaribal ka lumevall, ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvat, et mõõtmise ajal liiklus kaebaja teel üksi, ei saa kaebaja käitumist lugeda siiski selliseks, et see oleks taganud kõigiti liiklusohutust. Eeltoodu alusel tuleb vaidlustatud otsus osaliselt, s.o karistuse määramise osas tühistada ning teha selles osas uus otsus. Kohus peab põhjendatuks Z.R-i karistamist põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega
lg 2 sätestatud sanktsioonist 1/3 ulatuses, see on kestvusega 2 kuud, mis vastab Z.R-i süü suurusele, arvestab karistust kergendavat asjaolu, süüteo toimepanemise asjaolusid ja samal ajal ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Marie Tammsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.