1-10-3711/11

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 13.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-10-3711 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid U.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks U.E sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 28.10.2009 ja lõpp 24.01.2012 Jätta U.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.E elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.05.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §122, §120, §263 p.1, §199 lg.2 p.5, 9, §202 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 27 päeva alates 28.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda, kus ta osaleb grupitöödes, individuaalnõustamistel ja teistes tegevustes. Eriala 1 kinnipeetaval puudub, ta ei näe hariduses või enda ametialases täiendamises mingeid eeliseid. Materiaalselt on kinnipeetavat toetanud vanemad, ise on kinnipeetav orienteeritud kuritegelikule toimetulekule ning ei näe ausas töös mingit perspektiivi. Pidevad ja toetavad suhted on kinnipeetaval ema, kasuisa, onu ja vanaemaga. Ise lävib kinnipeetav juba 16-ndast eluaastast kriminaalse taustaga isikutega, väärtustab neid suhteid ja ei kavatse neist loobuda. Kinnipeetavat on karistatud Alkoholiseaduse järgi, alates 1997 tarvitab narkootikume. Kinnipeetav on äärmiselt enesekeskne, vähese empaatiavõimega, orienteeritud kuritegevuse jätkamisele, planeerides tegevusi selles vallas. Kinnipeetav samastab end kriminaalse subkultuuriga ja väärtustab selle arusaamu. Ühiskonda peab vaenulikuks keskkonnaks, töösse suhtub üleolekuga. Kinnipeetav on äärmiselt enesekeskne ja omakasule orienteeritud isik. Kuriteo toimepanemisega mõisteti kinnipeetav süüdi 29-s episoodis. Kuriteo pani kinnipeetav toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, et hankida uimasteid. Vanglas kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korda. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 1 aasta jooksul on 50% ja 2 aasta jooksul 67%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetavat on korduvalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetaval oli ka enne vanglasse sattumist elukoht ja perekonna toetus. Kinnipeetavat on mitmel korral allutatud käitumiskontrollile, sealhulgas ka vanglast enne tähtaega vabastatud, kuid see ei olnud piisav mõjutusvahend uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka konkreetse töökoha ja stabiilse sissetuleku puudumine vabanemise korral. Kriminaalhooldusametnik seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx aadressil, kus elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimustele. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas sotsiaalse lähivõrgustiku toetus ema ja kasuisa näol. Varasemate käitumiskontrolli toimikute kohaselt vanglast vabastamise järgsel katseajal probleeme ei esinenud. Kriminaalhooldust soodustas hea koostöö kinnipeetavaga ja lähedaste toetus. Kinnipeetav pani katseajal toime 2 väärtegu. Kinnipeetava edasisest käitumisest võib teha järelduse, et talle mõistetud karistused ei ole avaldanud soovitud mõju, sest peale katseaja lõppemist jätkas kinnipeetav väärtegude toimepanemist, narkootikumide tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad positiivsed asjaolud on järgmised: dokumentide olemasolu, kindla elukoha olemasolu, vanematepoolne moraalne ja materiaalne toetus ning negatiivsed asjaolud on järgmised: võimalikud negatiivsed mõjud vanglas tekkinud tutvusringkonnast, korduv kriminaalkorras karistatus, varasem pikaajaline narkootikumide tarvitamine, katseajal toimepandud uus kuritegu, garanteeritud töökoha puudumine. Maakohtu istung Kinnipeetav U.E taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja seletas, et on varem kriminaalhooldusel olnud, rikkus katseaja nõudeid. 2 Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 12-l korral, väärteo korras 12-l korral. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust viie erineva sätte järgi toimepandud kuritegude eest, muuhulgas 10 episoodi piinamise, 3 episoodi tapmisega ähvardamise, 2 episoodi avaliku korras rikkumise vägivallaga, 14 episoodi varguse ja 1 episoodi süüteo tulemusena saadud vara turustamise eest. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel, katseaeg ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime nii kuri- kui väärtegusid. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud vähem, kui aasta ja kanda on veel jäänud 1 aasta 3 kuud. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude arvu, episoodide arvu ja kuritegude asjaolusid, on kinnipeetav ära kandnud liiga vähe talle mõistetud karistusest ning karistuse eesmärgid ei ole veel saavutatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 24.01.2012 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama tema perele kuuluvasse 1-toalisesse korterisse, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Maakohus leiab, et kuigi kindla elukoha olemasolu on iseenesest positiivne asjaolu, ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral soovitatav asuda elama üksinda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav elas samas elukohas ka enne vangistust. Seega ei soodusta üksinda elamine kinnipeetava käitumist ja ta jätkab kuritegude toimepanemist. Eriti oluline on lähedaste pidev toetus ja abi vabanemise puhul elektroonilise järelevalvega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vabanemise korral garanteeritud töökohta, seega ka legaalset sissetulekut. Kinnipeetav on ise esitanud maakohtule xxx õiendi töökoha tagamise kohta. Maakohus leiab, et nimetatud õiendit arvestada ei saa, kuna tegemist on omakäelise, mitte ametlikul blanketil ja ilma pitsatita õiendiga. Nimetatud firma ja töökoha reaalne olemasolu on kriminaalhooldusametniku poolt kontrollimata. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku kinnipeetava ema ja kasuisa, suhted perekonnas on toetavad ja hoolivad. Samas ei suuda lähedaste olemasolu ja toetus kinnipeetavat tagasi hoida uute kuritegude toimepanemisest. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval probleemid narkootikumidest sõltuvusega, uimasteid tarvitas ta vabaduses iga päev. Kinnipeetav on olnud ka metadooni ravil, kuid tulutult. Maakohus peab antud juhul positiivseks, et Viru Vanglas on kinnipeetav paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, kus tal on võimalik osaleda grupitöödes ja individuaalnõustamistel. Maakohus leiab, et kinnipeetaval on soovitav aktiivselt jätkata tegelemist oma sõltuvusprobleemiga ja läbida vastava suunitlusega sotsiaalprogramme. Sõltuvusega tegelemine ja sotsiaalprogrammide läbimine on kindlam ja tulemuslikum vangistuses olles, kui katseajal. Maakohus arvestab siinkohal veel seda, et niivõrd sügava narkosõltuvusega isikul ei ole vabanemise korral kindlasti soovitav asuda elama üksinda. Maakohus tunnustab kinnipeetavat eeskujuliku käitumise eest vangistuses, kuid leiab, et vaid sellel alusel vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohti selles osas ja leiab, et kinnipeetava vabastamine vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 30.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 4 5