Obsah (7)

§ 203§ 74§ 69§ 76§ 120§ 121§ 199

1-08-305 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

§ 203

järgi ning karistuseks mõisteti kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 17.10.2006 otsusega mõistetud karistus, so 1 aasta pikkune vangistus. Suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 3, 4 alusel asendati vangistus 1080 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati kaks aastat.

1. Pärnu Maakohtu 03.02.2010 määrusega nr 1-08-305 asendati 26.03.2008 Pärnu Maakohtu poolt T.B-le tegemata 801 tundi üldkasulikku tööd 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega.
2. Karistusaeg algas 02.02.2010 ja lõpeb 07.03.
4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist

§ 76lg 2 p 2 alusel tekkis 19.08.2010.

6. T.B on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 6.1 05.12.2003 Pärnu Maakohtu poolt

§ 120

alusel rahalise karistusega 100 päevamäära, 5000 krooni; 6.2 29.08.2006 Pärnu Maakohtu poolt

§ 121

alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud; 6.3 17.10.2006 Pärnu Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 8 ja § 74 alusel tingimisi vangistusega 1aasta katseajaga 2 aastat.

1. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas T.B enne vangistust koos abikaasa ja pojaga Piiri 19a Pärnus. Viimased poolteist aastat enne vangistust puudus tal kindel ametlik töökoht, seega ka ametlik sissetulek. Kinnipeetava sõnul tarvitas kanget alkoholi kaks-kolm korda nädalas. Käesolev kuritegu seisnes alkoholi ja tubakatoodete varguses, mis oli samuti toimepandud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust ei tunnista, samas näeb aga alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel seost. Kriminaalhooldusesse suhtumine katseajal oli ükskõikne, eiras registreerimiskohustust, ei elanud kindlaksmääratud elukohas, ei täitnud temale määratud üldkasuliku töö tunde. Vangistuse ajal T.B distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kuigi Juri-Aivar T.B käitumist iseloomustab hoolimatus ning ükskõiksus ühiskonnas kehtivatesse normisesse, väljendab ta soovi muutuda. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht füüsiliseks ja vaimseks vägivallaks ning materiaalse kahju tekitamiseks. Ohtu vähendavaks teguriks on alkoholi mittetarvitamine. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et T.B ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele määramine võiks olla otstarbekas. J.-A. T.B on olemas elukoht ja toetavad lähisuhted, samuti teatavad tööoskused, mis võivad aidata kaasa töökoha leidmisele. Uue kuriteo riskifaktoreiks on varasem käitumiskontrollinõuete rikkumine, alkoholi kuritarvitamise jätkamine, ja mittesuutlikus järgida seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhoolduslik järelevalve annaks aga võimaluse valvata Juri-Aivar T.B käitumist aasta jooksul ning soodustada tema sotsiaalset kohanemist. Karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisel oleks otstarbekas määrata J.-A. T.B-le kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Kinnipeetav T.B avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
4. Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad ennetähtaegseks vabanemiseks sisulised alused, mistõttu prokurör ei pea võimalikuks nõustuda T.B ennetähtaegse vabanemisega.
5. Kaitsja leidis, et on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused juri.Aivar T.B ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 KOHTU SEISUKOHT 12.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

1. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et T.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetav väljendas kohtuistungil kindlat soovi küll asuda seaduskuulekat eluviisi järgima, kuid kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud Juri- Aivar T.B ennetähtaegselt vabastada.
2. T.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh tingimisi katseajaga ja vangistuse asendamisega üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuid sellele vaatamata jätkas süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. Toimikus olevatest materjalidest nähtub, et J.-A. T.B ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti polnud ta suuteline töö kõrvalt tegema üldkasulikku tööd. Vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu läbinud mingeid sotsiaalprogramme, kuid Tartu Vangla iseloomustuses on kajastatud, et programmi „12 sammu“ läbimine on kavandatud
3. a II poolaastaks. Kohus on seisukohal, et enne vabanemist peaks J.-A. T.B läbima vähemalt eespool viidatud programmi. Eeltoodud põhjustel ei pea kohus võimalikuks J.-A. T.B ennetähtaegselt vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3